(jutt aastast 1972)
eesti keeles: «Diogenese latern»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976
Valitakse kontaktoreid esimesele mõistuslike olendite kohtumisele. Üks kandidaat on kindel... kuniks arvuti ta kandidatuuri tagasi lükkab. Antud inimene pole salliv võõra maitse suhtes!
Autor on meenutanud, et seda juttu avaldasid erilise innuga kõik endised sotsmaad, kuna neile olevat ta üsna mässulisena mõjunud – vastuhakk üldtunnustatud ja vaidlustamata arvamusele! Võib ka nõnda mõista, kuid nagu iga hea tekst, võimaldab ka see lugu mitmeid tõlgendusi.
PS: Siin paar arvustust allpool vigisevad erudiidid, et jutt ei lisa miskit inimese-arvuti teemale... aga kas pidi, vä? Kirjandus tegeleb siiski inimprobleemidega, ka ulmekirjandus!
See jutt tundus mulle pooltootena, mitte valmis loona. Skelett, millel liha ümber pole. 2+. Ja sihuke andis veel kogumikule nime. Mina pannuks kogumiku nimeks "Intelligentsi proov".
Laur Salundi ja Jaanus Trolla ütlesid moraali ära.
Tjah, jutu pealkiri on küll naelapea pihta, kuid lugu ise oli mage ning mittemeeldejääv.
Kui üldse miski hämmastas, siis eelarvustajate arvamus loo moraalist. Minu meelest võib seda risti vastupidiselt mõista - laske otsused arvutil teha, need on õiglased ja põhjendatud. Aga seda mõistagi juhul, kui arvutiks pole Skynet või TehnoTasand. :-D
Aga seekord üle "hea" ei saa.
Niisiis, ärge norige tüli endast vägevamatega. Või muidu...
"... Hiir hakkab möirgama, Dumbo hakkab lendama ja Suur Paha Hunt vihastab ja puhub meie maja uppi." ;)
P.S. Vaatasin autori kodukalt sama lauset ja see tundus teisem olevat. Tõlge?!
Võrreldes "Mõtle phlebasest" ja "Mänguriga" tugevalt lahjem.