Sisuks on tegelikult kaks H. G. Wellsi ulmeklassikasse kuuluvat romaani – «Ajamasin» ja «Maailmade sõda» ning see mis neis ütlemata jäi ning see mida H. G. Wells ka oma kõige hullemas unenäos ette ei oleks osanud näha.
Christopher Priest tegi oma romaanis triki, mida hiljem paljud teised on rohkem või vähem edukalt korrata püüdnud: võttis miskid klassikalised süzheed ning ehitas nende peale uue teksti. Kindlasti ei teinud Priest seda esimesena, aga 70ndate aastate seisuga oli ta üks nendest, kes seda kõige paremini tegi... ütleks, et tegi seda suisa täiuslikult...
«Ruumimasin» on efektne stiliseering wellsiliku teadusliku seiklusromaani vormis, sellest kuidas see Ajamasin lendab hoopis läbi ruumi sinna romaani «Maailmade sõda» Marsile ja mis siis kõik edasi saab... Eriliselt võluv on, et Christopher Priest on säilitanud selle Wellsi romaanide vanamoodse hõngu, kuid samas on tegu siiki täiesti kaasaegse romaaniga.
Romaani lõpuks astub tegelaste hulgas üles ka H. G. Wells ise... mis muidugi annab romaanile veel erilisema võlu! Kes hindab kirjanduslikku mängu, head ja stiilset aktsiooni ning pisut konservatiivset romantikat, see peaks kindlasti seda romaani lugema.
Romaan sai parima välismaise tekstina 1977. aastal auhinna Ditmar (nn. Austraalia Hugo). Soovituseks seegi!