Kasutajainfo

Roman Podolnõi

10.11.1933-23.02.1990

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Predelõ fantazi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1964; nr 5
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Fantaasia piirid»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (8)

Poe, Rjurikovitsh ja Lobatshevski arutlemas maailma asju. Jutus oli vist kasutatud nende endi poolt ilmunud mitmesuguseid avaldusi ja need andekalt arutlusteks kokku lükitud. Aga fantaasial peaks ju ikka mingid piirid ka olema.
Teksti loeti eesti keeles

Räägiks alguses taustast. Usun, et kõik teavad, kes on Edgar Allan Poe... on oletus, et Poe käis ka Peterburis. Vladimir Rjurikovitsh Odojevski oli möödunud sajandil üks suurimaid vene õudus- ja ulmekirjanikke. Usun, et matemaatik Lobatshevski on ka kõigile juba koolipõlvest teada. Vaat siis ajaloolasest ulmekirjanik Roman Podolnõi on need kolm säravat isikut ühte ruumi kogunud ning pannud nad vestlema... Tulemuseks lugu, mis (minu meelest) on sarja "Pseudoajaloolised lood" üks kõrgpunkte.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli parem, kui see mis rääkis kahest teadlasest kes arvutasid välja Kolumbuse kursi, kui ka see oli minujaoks lahja võitu ootasin rohkemat. Teema fantaasia piiridest ei olnud rabav, Ja ma ikka ei saanud aru milleni seal välja jõuda taheti. Kas see fantaasia oletatav piir jäigi neil leidamata??? Mitte ei mõika. Kah igava võitu. Kuid siiski jutul oli parem idee kui eelvõrreldatuga. Vähemalt oli see idee, leida fantaasia piir, suhteliselt originaalne. Kuid teostus oleks võinud olla tunduvalt parem. Mõelda välja midagi vürtsikamat või pilkavat.
Teksti loeti eesti keeles

Viite just ei pane, aga kui meenutamisel tuleb m6nus muie suunurka, siis on asi nelja kyll väärt. Ja arvestades asjaolu, et u 10 aastat tagasi loetud, siis annab see väärtust veelgi juurde. Neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, nii haiget lugu saab harva lugeda! Heas mõttes, ma mõtlen. Ja "peopessa vahtimine" on mõnus :D
 
Teksti loeti eesti keeles

Olgu looga kuidas on, kuid mõte, et inimkonna õitsengu huvides tuleb likvideerida Galaktikaimpeeriumi tekkimise võimalus, ei käi Hea Doktoriga küll kuidagi kokku. 
Teksti loeti eesti keeles

Hakatuseks: Kristjan Rätsep -- "Catch That Rabbit" oli just üks kahest "I, Roboti" jutust, mis "Kadunud robotist" välja jäid.
Susan Calvinit ma nii välitöödel hästi ette ei kujuta, kuid üldiselt oli jutt täitsa tasemel. Ütleme, "Lenny" tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

 Asimoviga on tõesti vähe pistmist, kuid vist seepärast meeldiski see jutt mulle algmaterjalist enam.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, see "Seiklusjuttude" sarja raamat saab "viie" juba üksnes nostalgilistel kaalutlustel. Ja illustratsioonide pärast. Kui olin kümnene, ei õnnestunud mul leida piisavalt paksu tekki kaitsmaks end selle pildi eest, millel lihasööja dinosaurus Malone'i taga ajab.
Kuid kasutan võimalust inimkonna hoiatamiseks: ärge jumalapärast lugege "Maracoti sügavikku" originaalis. Või vähemalt jätke see pooleli samas kohas, kus eestikeelne tõlge lõpeb. Sest edasi tuleb hullu koera unenägu.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles