Kasutajainfo

Roman Podolnõi

10.11.1933-23.02.1990

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Predelõ fantazi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1964; nr 5
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Fantaasia piirid»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (8)

Poe, Rjurikovitsh ja Lobatshevski arutlemas maailma asju. Jutus oli vist kasutatud nende endi poolt ilmunud mitmesuguseid avaldusi ja need andekalt arutlusteks kokku lükitud. Aga fantaasial peaks ju ikka mingid piirid ka olema.
Teksti loeti eesti keeles

Räägiks alguses taustast. Usun, et kõik teavad, kes on Edgar Allan Poe... on oletus, et Poe käis ka Peterburis. Vladimir Rjurikovitsh Odojevski oli möödunud sajandil üks suurimaid vene õudus- ja ulmekirjanikke. Usun, et matemaatik Lobatshevski on ka kõigile juba koolipõlvest teada. Vaat siis ajaloolasest ulmekirjanik Roman Podolnõi on need kolm säravat isikut ühte ruumi kogunud ning pannud nad vestlema... Tulemuseks lugu, mis (minu meelest) on sarja "Pseudoajaloolised lood" üks kõrgpunkte.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli parem, kui see mis rääkis kahest teadlasest kes arvutasid välja Kolumbuse kursi, kui ka see oli minujaoks lahja võitu ootasin rohkemat. Teema fantaasia piiridest ei olnud rabav, Ja ma ikka ei saanud aru milleni seal välja jõuda taheti. Kas see fantaasia oletatav piir jäigi neil leidamata??? Mitte ei mõika. Kah igava võitu. Kuid siiski jutul oli parem idee kui eelvõrreldatuga. Vähemalt oli see idee, leida fantaasia piir, suhteliselt originaalne. Kuid teostus oleks võinud olla tunduvalt parem. Mõelda välja midagi vürtsikamat või pilkavat.
Teksti loeti eesti keeles

Viite just ei pane, aga kui meenutamisel tuleb m6nus muie suunurka, siis on asi nelja kyll väärt. Ja arvestades asjaolu, et u 10 aastat tagasi loetud, siis annab see väärtust veelgi juurde. Neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles

Samanimelise pikema romaani (vt.)  "scale model", ja kindlasti on sel lühiduse väärtus. Lahingu kirjeldus on täitsa loetav, kuigi bojevikud mulle väga ei istu.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnusalt optimistlikul jutul on kõrvalefekt. Nimelt räägib minategelane loo alguses, kuidas esimese sputniku stardi ajal tema oli Kapustin Jaris miski väike elektroonika- või programmeerimismutter. Ega sellest polekski midagi, ainult et venelaste esimene kosmosepolügoon Kapustin Jar oli salastatud, mistõttu nõukogude kodanikud sellest midagi teada ei tohtinud.
Kuid kui 65. aastal ilmus Clarke'i kogumik "Lunnaja põl", oli salastatud nimi käesoleva jutu tõlkes sees mis sees. Vaesed tsensorid...
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mul on raske mõista, kuidas saab nii tõetruult kirjeldatud maailmas toimuvat tegevust igavaks pidada... aga, noh, ega ma ei suuda õudukaid  samal põhjusel lugeda. Jedem das Seine.
Küll pean ütlema, et Rama järgede lugemisega pole ma siiani hakkama saanud; võib-olla nõuavad rohkem pealehakkamist.
Lõpuks soovitan romaani lugeda originaalkeeles, või kas või vene keeles. Eestikeelne tõlge on sihuke naiivsevõitu, mulle tundub, et tõlkija fantastikat väga palju lugenud ei olnud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei ole fantastika ega isegi mitte ulme ;) Tõlke eest tuleb lisapunkt, kuivõrd ma loodan, et berkeeliumi moondumine bekreeliumiks on toimetaja saavutus.
Teksti loeti eesti keeles

Loen taas kord üle ja leian ikka, et üks selline lugu on väärt paarisada dramaatikast ja soolikatest kubisevat õudukat.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles