On kaks linna, Besźel ja Ul Qoma. Asuvad need ruumis kohakuti, aga teineteisega kokku ei puutu. Ühes linnas elades teine ainult vilksatab aeg-ajalt, kuid mõlema elanikud on õppinud teisest mitte välja tegema. Kõlab päris paljulubavalt, eks ole? See vist ei ole spoiler, kui ütlen ära, et mingit maagiat vmt seal ei ole. Linnad ongi koos ja inimesi on tõepoolest lihtsalt õpetatud teist värvi riides ja teistsuguse sümboolikaga hoolikalt tähistatud inimesi/maju/autosid mitte nägema. Loomulikult on siis olemas hm, KõikVõimas Organisatsioon Breach, mis karistab karmilt kõige rängemat kuritegu, breaching`ut, ehk siis teise linna märkamist. Ülesehituselt on tegu krimilooga, mis viib raamatu peategelase, Tyador Borlú, raskete kuritegude osakonna inspektori, kokku mõlema linna ja ka selle Breach`iga. On üks surnud tüdruk, ameerika üliõpilane, kes uuris legende Orcinyst, kolmandast linnast, mis asuvat sealsamas (nii et mõlemad linnad seda ei "näe") ja kus asuvat müstilised valitsejad.
See raamat ei ole mõnes mõttes üldse halb ja ma saan ka aru inimestest, kes selle sinna Hugo nimekirja panid, aga minul süvenes kogu lugemise aja tunne, et midagi on valesti. Et mulle nagu üritatakse õllepudelikorke hõbeda pähe maha müüa. Ma ei teadnud autorist mitte midagi, ent esimeseks hakkasid mulle meenuma mõned naistekad, kus kah üritatakse aluspõhjani mäda maailma kuidagimoodi elusaks kirjutada. Et alul, nagu öeldud, tundus see maailma üsna huvitav, aga sedamööda, kuidas autori mõtted -- täpsemalt nende puudumine -- lahti rullus, oli tahtmine talle kogu see jama teate küll kuhu toppida. Ehk lühidalt -- inimesed nii ei ela, ja miks ma seda siis lugema pean? Teiseks hakkas see mulle meenutama mingeid veneaegseid saastlugusid "läänest", kus olid pahad täissöönud kapitalistid ja õilsad lihtsad inimesed, ja need mõlemad olid masendavalt elutud, sest autoril oli silmaringi asemel vaatepunkt. Ok, nüüd ma muidugi tean, et autor on marksist...
Ma usun, et "2" on minu poolt õiglane hinne, sest krimiloona see ehk on midagi. Lõpuks lugesin ma raamatu ikkagi lõpuni. Samas olen ma harva kohanud ulmes teost, mille maailm ja autori sõnum nii vildakas ja usutamatu on.