Kasutajainfo

Kir Bulõtšov

18.10.1934-5.09.2003

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Raionnõje sorevnovanija po domino

(jutt aastast 1987)

ajakirjapublikatsioon: «Sovetski ekran» 1987; nr 13
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Rajoonivõistlused doominos»
antoloogia «Munk maailma äärel: Vene ulme antoloogia» 2009

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
0
4
1
0
Keskmine hinne
3.9
Arvustused (10)

Ma siiralt imestan, et selle loo kohta ainsatki arvustust ilmunud ei ole. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt üks Bulõtshevi vingemaid lühijutte. Üleüldine globaalne katastroof. Inimkond eksisteerib viimaseid päevi. Üle terve ilma on iga inimolend ametis oma hingenatukese päästmisega - vabandust, velikiegusljarlastel selleks aega pole. Nemad organiseerivad ülerajoonilisi meistrivõistlusi doominos... Loo iroonia pani tõesti hetkeks mõtlema selle üle KUI vähe me enda ümber toimuvat märkame.
Teksti loeti vene keeles

Antud arvustus sai kirjutatud eelkõige ühel eesmärgil, et eelmine arvustaja enam siiralt imestama ei peaks, et kas seda juttu polegi keegi rohkem lugenud...

Esimest korda lugesin ma seda juttu 1990. aastal mil ilmus Kir Bulõtshovi kogumik «Marsianskoje zeljo», mis püüdis ühtede kaante vahele kokku võtta kogu Veliki Gusljari sarja paremiku. Raamatule andsid erilise võlu kaks asjaolu: autor oli tekstid pannud kronoloogilisse järjekorda ning oli pöördelisemaid tekste ka ise kommenteerinud.

Juttu «Ülerajooniline doominovõistlus» kommenteeris autor nõnda, et teda on kogu aeg lummanud inimkonna pimedus... et see justkui aitabki inimestel elada. Et kõik teavad ju et elu surmaga lõpeb, aga keegi ei lase käsi rüppe... vaid elatakse nõnda nagu võiks elu igavesti kesta. Bulõtshov tõi näiteks ka mingi Jevgeni Zamjatini jutuidee, mis oli ta otsene mõjustaja.

Tulemuseks on selline mõnus apokalüptiline jutt... Kir Bulõtshovi mastaabis on tegu kindlasti üsna ainulaadse tekstiga. Mida siin ikka seletada – lugema peab!

Märgiks ka seda, et autor avaldas jutu teadlikult sellises kummalises ajakirjas... Kir Bulõtshov soovis, et ehk teeb keegi sellest filmi. Tegigi... antud jutt sai ühe noore filmilavastaja debüütfilmi algmaterjaliks.

Teksti loeti vene keeles

Tore lugu, mis sunnib arvama, et nende ligi poolesaja riiulis ootava Gusljari-teemalise loo hulgas on ka mõningaid väärtuslikumaid asju, nagu käesolev lugu näitab. Väga sageli seda muidugi uurida ei julge, kuna mõned nende friikide tegemised on ikka nii tobedad, et siga kah ei näksi. See lugu õnneks nende totruste hulka ei kuulu. Milleks ümber toimuva pärast muretseda, kui omalgi probleeme on, näiteks ilm kehv või hotellis vabadest kohtadest puudus...

Filmindusest: Tolle jutu alguses (vähemalt selles versioonis, mis mul raamatus on) on mingi jupike, kus autor ka seda filmiasja kirjeldab ja kahetseb, et see laiema publikuni ei ole jõudnud. Talle omale see film igatahes meeldivat...

Teksti loeti vene keeles

Parim maailmalõpulugu, mis seni loetud !

Veliki Gusljari linnakeses valmistutakse rajooni doominovõistlusteks. Ja ainus mis mehed muretsema paneb on, et kas kohalik meeskond on ikka hästi ette valmistunud ja kas doominolauad on ikka piisavalt tugevad, et mängijate hirmsaid lööke vastu pidada. Taevast sadavad meteoorid, maast kerkivad vulkaanid ja üle maa uhtuvad tsunamid on selle kõrval nii tühised probleemid, et neid lihtsalt ei märgata..

Spordihullude pühendumust on kirjeldatud reaalsusele hirmutavalt lähedase absurdsusega.
Teksti loeti vene keeles

Eelarvustajate vaimustusekilkeid lugedes pean arvama, et olen ilmselt veits napakas. Mina ei näinud siin mingit parimat maailmalõpulugu, selle asemel oli absurdne ja jabur laast mingitest vene vanameestest, kes korraldavad doominovõistlusi, samal ajal kui kuskil käib tuumasõda ja toimuvad kliimakatastroofid.

Võimalik, et mulle jäi tabamatuks mingi spetsiifiline vene nüanss, mis sellest loost siis eelarvustajaid uskudes nii hea teeb. Mina panen "kolme" ja seegi on veel väga hästi antud hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt eelarvustajaga nõus. Õhustik on päris hea, ent midagi jääb puudu. See, et leidub autsaidereid, kes laias maailmas toimuvat eriti tähele ei pane, on üldtuntud fakt, siin on sellele lihtsalt paar absurdset vinti peale keeratud. Ja karikatuurne see tekst ju on, mitte mingi tõsine maailmalõpulugu. Samas on õhustik, nagu mainitud, päris hea. Nii et "kolm" tugeva plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Hm, mõtleks nüüd niipidi -- omalajal õelutses keegi, et kui sipelgapesa lõhutakse, siis mida sipelgad tegema hakkavad? Katsesarvi seadma... (Eriti juhmidele seletan pikemalt -- ehk siis kui inimese maailm pea peale keerata, hakkab see mingi tühja-tähjaga tegelema.) Tänapäeval me teame, et sipelgate "katsesarvede seadmine" ei ole mitte katsesarvede seadmine, vaid keerukas kommunikatsiooniprotsess, mida selle näite välja mõelnud ignorant lihtsalt ei teadnud; ehk siis enne, kui suvalises suunas tormata, tuleb saada tead, mis üldse juhtus ja kooskõlastada tegevus teistega. Vat aga selles loos seavad nad tõesti ainult katse sarvi. Mind oleks hulga rohkem huvitanud, mis siis saab, kui doominovõistlus läbi saab... Et siis hea följeton, aga natuke ajale jalgu jäänud.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen Kristjan-Jaaguga. Mingisugune loetav veste või följeton on siin täitsa olemas, aga paraku käib see fakti kohta, mida niigi kõik teavad. Ilmselt käib see jutuke tshehhovlike "avatud novellidega" ühte zhanri, aga Tshehhovil kukkus kõiksuguste kummaliste inimeste eksponeerimine ikka palju võimsamalt välja.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidas käituvad inimesed, kui saavad teada aja, mil maailm hävib? Käitumisliine on kolm:
1) Püüavad ellu viia oma seni teostamata unelmaid ja soove, rahuldada oma instinkte (nagu Kaganovi jutus Enne koitu)
2) Tõmbavad ümber valge lina ja jäävad ootama surma (või poevad toitu täis betoonbunkritesse)
3) Jätkavad oma elu ja harrastusi, nagu poleks midagi tulemaski

Mu meelest pole kolmas variant, mida ka käesolev novell kirjeldab, sugugi mõttetum kui kaks esimest. Kui saaksin teada oma isikliku maailma lõpust (st surma aja), siis eelistaksin ilmselt kolmandat varianti.
Teksti loeti vene keeles

Hinne on nii madal mitte ainult jutu enda, vaid ka konteksti (puudumise) pärast. Ma ei ole ühtegi teist Veliki Gusljari sarja kuuluvat juttu lugenud, ja kahtlustan et ei ole mitte ainus selline tegelane Eestis.

Jutu idee iseenesest on ju küllaltki vahva, aga ainult ideest üksinda ei piisa, vaja oleks ka mingisugust lugu... Lugeja jaoks, kes teab Veliki Gusljari laiemat tausta, oleks see jutt võib-olla ka rahuldavat hinnet väärt, aga sedasi eraldi loetuna peab kahjuks tunnistama, et tegu on täieliku mõttetusega. Või on see tõesti parim Veliki Gusljari jutt mis kogumikku võtta oli? Siis on küll kehvasti.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020

Autorite sildid: