Kasutajainfo

Kir Bulõtšov

18.10.1934-5.09.2003

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Trinadtsat let puti

(lühiromaan aastast 1985)

ajakirjapublikatsioon: «Izobretatel i ratsionalizator» 1985; nr 1 – nr 3 [pealkirjaga «Trinadtsat let poljota»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (5)

“Antei” on kosmoselaev, mis lendab kauge tähe poole. Lend kestab 119 aastat. Igal aastal teleporditakse laevale uus meeskond ja vana koju tagasi. 106. aastal juhtub telepordiga midagi ja meeskond on valiku ees: kas keerata ringi ja hävitada inimkonna üle saja aasta kestnud ponnistus või jätkata teed 13 aastat sama meeskonnaga?
Teksti loeti vene keeles

Päris kena ja südamlik lühiromaan. Lugu sellest, kuidas teleportatsioon tähelendusid läbi aitab viia ja mis võib juhtuda, kui teleport ühel hetkel üles ütleb? Peamiselt on see aga lugu inimsuhetest ja sellest, kuidas tulevikutehnoloogia (ning sellega seonduvad probleemid) neid mõjutada võivad.
Teksti loeti eesti keeles

Elu kosmoselaevas nagu polaarjaamas. On omad traditsioonid ja rutiin. Ja inimloomus, mida uued olukorrad proovile panevad.
Teksti loeti eesti keeles

Nõukogude demokraatia tulevik kogu oma ilus. Kui on ette nähtud konsensuslik otsus, on nii sügavalt amoraalne eriarvamusele jääda, et parem juba ennast ära tappa. Ülematel seejuures ei pruugigi ennast dilemmadega vaevata, sest üliõilsale reakoosseisule on iga hinna eest üht moodi hääletamine juba sisse programmeeritud.
 
Ma ei ole nõus, et jutt käsitleb tulevikutehnoloogiaga seotud probleeme. Autor on teleportatsioonist ja valguse kiirust ületavast silmapilksest infoedastusest konstrueerinud endale sobiva lavakujunduse, millel siis teda huvitavaid moraaliprobleeme lahata. Ei tuleviku ega tehnoloogiaga pole sel suuremat pistmist.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa ei anna ilmselgelt tervest triloogiast täit pilti ja seetõttu loen arvatavasti vähemalt ka teise osa ära. Lugu ise oli hästi kirjutatud.
Minu silmis ainuke kehv asjaolu oli see, et kogu raamat oli moderne koopia vanast heast "Armastuse Käsitöö"-nduslikust stiilist, millele on mul välja kujunenud sügav vastumeelsus.
Teksti loeti eesti keeles