Vaikselt hakkab välja kooruma, et kosmilise arheoloogi kadumine on vaid pisike lüli ahelas, mis kulmineerub üleplaneediliseks vandenõuks. Nimelt asub samas süsteemis veel üks planeet, kus elas mingi rass, mis kunagi naaberplaneeti külastas. Teada on, et see rass hävitas end metsikus sõjas... vandenõulased aga loodavad neist järelejäänud supertehnikat endi huvides ära kasutada.
Seiklusi ja intriigi jätkub ning kirja on see pandud säherduse hoo ja kergusega, et lugejal ei jää muud üle, kui vaid lehti keerata.
Mis mulle eriti Bulõtshovi juures meeldib, on see, kuidas ta ääretu asjalikkusega segab oma romaani kokku oma professionaalseid teadmisi ja isiklikke kogemusi ning venitab kõik selle võrratu elegantsiga kosmilisse mastaapi.
Bulõtshov (õieti Igor Mozheiko) on ajaloodoktor, kes palju aastaid on töödanud Birmas... Ning midagi Idamaalist on selles romaanis küll.