2.
1
1.0
3.
1
1.0
6.
1
3.0
7.
1
2.0
9.
4
3.5
12.
2
3.0
20.
2
3.5
22.
1
5.0
25.
1
5.0
29.
2
4.5
39.
5
4.2
40.
2
5.0
42.
21
4.381
43.
2
5.0
44.
1
5.0
46.
1
5.0
47.
1
5.0
48.
2
3.0
49.
1
5.0
50.
2
4.0
51.
1
5.0
52.
2
5.0
53.
1
4.0
54.
1
5.0
55.
1
5.0
56.
1
5.0
57.
2
5.0
58.
1
5.0
59.
1
3.0
60.
1
5.0
61.
1
5.0
62.
1
5.0
68.
1
5.0
71.
1
4.0
76.
1
5.0
93.
1
4.0
106.
2
4.5
112.
1
4.0
113.
1
5.0
3.
2
4.0
(jutt aastast 1972)
eesti keeles: «Intelligentsi proov»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976
Tunduvalt hiljem sattus mulle kätte see «Diogenese latern» – jutt oli ikka niisama hea. Hakkasin hoolega Bilenkini lugusid otsima... otsisin ja leidsin ja lugesin ning umbes 50% ulatuses ei pidanud ka pettuma... hea intelligentne ja filosoofiline kirjanik.
Üleeile öösel lugesin ma seda juttu taas – peaaegu niisama hea, kui varemgi. See peaaegu on tingitud sellest, et mõned asjad toimuvad jutus natuke liiga lihtsalt ja kähku... aga eks ta olegi üks kosmoseajastu mõistulugu ning sellisena on ta hinne viis õige pisikese miinusega.
Idee, et tulnukad võivad ka head olla, on noh, päris mõistlik. Vähemalt ei saanud mehed tõmmata.
Nojah, mitte päris minu maitse, aga Bilenkinit loen edaspidigi.
