1961 sündinud Risto Isomäki oli avaldanud neli ökoloogia-alast raamatut, kui siirdus ulmesse (1991, ulmekogu ”Kristalliruusu”). Kolm aastat hiljem ilmus juba romaan ”Gilgameði kaotus”. Romaan baseerub 1991.aasta kogumikus avaldatud novellile ”Puu”. Visioon ja sense of wonder on selles romaanis niisama tugevad kui A. Clarke’i parimates teostes, kirjanduslik tase aga kõrgem. Hindeks tugev neli.
Selles romaanis kasutab Isomäki müüti Gilgameðist, kes tahtis saada surematuks, hakkas ehitama uut pealinna, raius maha igivanad seedrimetsad ja lõpuks ka püha maailmapuu. Aga surematuks ta ei saanud mitte.
Seega räägib romaan inimese soovist saada surematuks, ja seda looduse arvel. Sündmused toimuvad 22.sajandi keskel. Inimesed avastavad planeedil Hazel hiigelpuid, millest mõned on märgatavalt suuremad, kui Maa kõrgeimad mäed. Puud on juurte kaudu üksteisega ühenduses, neil on teadvus, telepaatia. Korporatsioone huvitavad vaid metallid ja kaevandused, mets peab tööstusele teed andma. On selge, et inimeste hulgas on ka ”rohelisi”. Romaani algsituatsiooni olen esitanud… Üllatused, intriig ja fantastiline lõpp jäägu raamatu lugejale.
Selles romaanis kasutab Isomäki müüti Gilgameðist, kes tahtis saada surematuks, hakkas ehitama uut pealinna, raius maha igivanad seedrimetsad ja lõpuks ka püha maailmapuu. Aga surematuks ta ei saanud mitte.
Seega räägib romaan inimese soovist saada surematuks, ja seda looduse arvel. Sündmused toimuvad 22.sajandi keskel. Inimesed avastavad planeedil Hazel hiigelpuid, millest mõned on märgatavalt suuremad, kui Maa kõrgeimad mäed. Puud on juurte kaudu üksteisega ühenduses, neil on teadvus, telepaatia. Korporatsioone huvitavad vaid metallid ja kaevandused, mets peab tööstusele teed andma. On selge, et inimeste hulgas on ka ”rohelisi”. Romaani algsituatsiooni olen esitanud… Üllatused, intriig ja fantastiline lõpp jäägu raamatu lugejale.