Kasutajainfo

Risto Isomäki

1961-

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Podvig

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1962; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kangelastegu»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
4
7
Keskmine hinne
1.615
Arvustused (13)

Tulipunase insenerikirjanduse ehedamaid näiteid eesti keeles!

Jutt kubiseb õõnsatest utoopilise kommunismi teemalistest loosungitest, tegelased on miskid lamedad skeemid, kes vahetpidamata üksteisele miskit olulist ja globaalset seletavad jne. Kogu jutu sotsiaalsus (armastab/ei armasta; kas on õigus läbi viia miskit eksperimenti) mõjub nürida vormitäitena, et muidu ei peeta seda ideed populariseerivat teksti kirjanduseks.

Võimalik, et see teaduslik idee pakub kellelegi ka huvi, aga antud lühiliugu EI OLE SIHUKESEL KUJUL KINDLASTI KIRJANDUS.

Kurb... iseäranis seetõttu, et sama autori teine maakeelne jutt «Krabisaar» (Krabõ idut po ostrovu) on hoopis teisest puust lugu. Kummaline on ka see, et «Kangelastegu» võitis miski auhinna sotsialismimaade tehnikaajakirjade ulmejutu konkursil... olles lugenud teisi sama konkursi laureaate, võin öelda, et enam-vähem samasugune saast olid ka need ülejäänud lood... tõsi oli paar meeldivat erandit (Ilja Varshavski, Stefan Weinfeld, Ion Hobana), aga see pole öeldud nüüd küll Dneprovi jutukese õigustuseks.

Hosianna teaduse kõikvõimsusele mõjub selles jutus kui manatarga loits: seda lugu eile öösel üle lugedes sain ääretult hästi aru, et miks Anatoli Dneprov nimetas Stanislaw Lemi romaani «Tagasitulek tähtede juurest» (Powrot z gwiazd) säravaks utoopiaks. Näib, et Dneprovi jaoks on iga teaduslik avastus a priori hea ja inimkonnale kasutoov...!?

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Inimgeeniuse vallapäästmine maailma hüvanguks. Nii ilge jutuke, et ma ainult imestan kuidas ma selle läbi sain. Köik muu vist juba ülevalpool ka kirjas. Vöimaluse korral vältigem.
Teksti loeti eesti keeles

Nii nagu Kazantsevil on heade romaanide ja juttude kõrval idiootilis-patriootiline “Polaarunistus”, on ka Dneprovil vähemalt üks täielik altminek. Kahju, et Dneprovi ja Kazantsevi ebaõnnestumised ära eestindati. See ei ole siiski autorite süü. Hindaksin Dneprovi lugu siiski kahega, kuna jutu põhiidee (inimese muutmine geeniuseks, et päästa Maa) on üpris hea. Teostus on, nagu on.
Teksti loeti eesti keeles

Et helgemalt tulevikku vaadata, tuleb vabaneda mineviku painetest, õpetab psühholoogia. See jutt on küll üks lapsepõlve painavamaid jälkusi.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata tore teos. Nii tore, et lausa hirm hakkab, et milliseid jubedusi ulme nime all ilmunud on. Tunnistan ausalt, et minule selline kommunistlik plöma ei sobi. Kohati tundub ka, et autor ise ka ei tea, millest ta kirjutab, vaid lihtsalt üritab mingi asjaga (loe: ideega) lagedale tulla, kuid ei ole osanud seda korraliku kuube rüütada.Selles ongi miinus. Teostus on nigel. Lihtsalt hirmus...
Teksti loeti eesti keeles

MIKS???????? Oleks ta siis veel kogumiku keskel, aga eestindatuna on ta just selle "Põgenemiskatse esimeses otsas - ja mul on too mitmel korral just selle loo tõttu lugemata jäänud! Nyri! Nyri! Nyri! Nyri noaga lugejate kõride kallale kippumine!

Ma lihtsalt ei suuda kujutleda seda publikut, kellele too teos kirjutatud on.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust liigitub see lugu klassi "nii sitt, et tegelikult isegi juba päris hea". Kogu see teema on peale selle, et ta on veidralt päevakajaline (kliima soojenemine), nii jabur et jaburamaks enam ei anna minna. Keskmise temperatuuri tõus kraad päevas! Rakettidega orbiidile tonnide kaupa vee toimetamine, mis moodustab kaitsva kile! Kommunistliku inimese juures rudimentideks osutunud enesealalhoiu-, toiduotsimis- ja vallutamisinstinktide eemaldamine miski ultrahelilõikuse abil! Geeniuseks opereerimine! Ja nii edasi, ja nii edasi. Lühidalt - lugu oli ikka ilge okse, aga lugeda oli teda väga mõnus, sest tänapäeval sellist sitta enam ei kirjutata ja see oli ehe tunnistaja progressiivsest nõukogude ulmest, koos kõigi sellele võikale žanrile omaste debiilsustega.

Teadupärast kommunistlikud nõukogude inimesed paljunesid pooldumise teel, seega oli mulle isegi see ülitagasihoidlik love story kergeks üllatuseks. Süütuke ja vihjamisi edasi antud ta ju oli, aga siiski oli kommunistliku kangelase ja minategelase õe vahel miskit särisemas. Lisapunktid sellegi ja lõpus toimuva lumes hullamise eest,mulle meeldis.

Üldiselt on hinne antud teatud perverssuskoefitsendiga läbi korrutades ja loomulikult ammuilma oma aja ära elanud ja võikaks kurioossumiks muutunud lugu arvestades. Kui selliseid lugusid terve raamatutäie või mitugi läbi loeks, kaoks uudsus ja muhelus naiivsete nõukogude utopistide üle ja järgi jääks ainult seesama tülgastus, mis suht kollektiivselt on ka selle loo eelarvustajaid tabanud.

Teksti loeti eesti keeles

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles