Kasutajainfo

Risto Isomäki

1961-

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Podvig

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1962; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kangelastegu»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
4
7
Keskmine hinne
1.615
Arvustused (13)

Tulipunase insenerikirjanduse ehedamaid näiteid eesti keeles!

Jutt kubiseb õõnsatest utoopilise kommunismi teemalistest loosungitest, tegelased on miskid lamedad skeemid, kes vahetpidamata üksteisele miskit olulist ja globaalset seletavad jne. Kogu jutu sotsiaalsus (armastab/ei armasta; kas on õigus läbi viia miskit eksperimenti) mõjub nürida vormitäitena, et muidu ei peeta seda ideed populariseerivat teksti kirjanduseks.

Võimalik, et see teaduslik idee pakub kellelegi ka huvi, aga antud lühiliugu EI OLE SIHUKESEL KUJUL KINDLASTI KIRJANDUS.

Kurb... iseäranis seetõttu, et sama autori teine maakeelne jutt «Krabisaar» (Krabõ idut po ostrovu) on hoopis teisest puust lugu. Kummaline on ka see, et «Kangelastegu» võitis miski auhinna sotsialismimaade tehnikaajakirjade ulmejutu konkursil... olles lugenud teisi sama konkursi laureaate, võin öelda, et enam-vähem samasugune saast olid ka need ülejäänud lood... tõsi oli paar meeldivat erandit (Ilja Varshavski, Stefan Weinfeld, Ion Hobana), aga see pole öeldud nüüd küll Dneprovi jutukese õigustuseks.

Hosianna teaduse kõikvõimsusele mõjub selles jutus kui manatarga loits: seda lugu eile öösel üle lugedes sain ääretult hästi aru, et miks Anatoli Dneprov nimetas Stanislaw Lemi romaani «Tagasitulek tähtede juurest» (Powrot z gwiazd) säravaks utoopiaks. Näib, et Dneprovi jaoks on iga teaduslik avastus a priori hea ja inimkonnale kasutoov...!?

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Inimgeeniuse vallapäästmine maailma hüvanguks. Nii ilge jutuke, et ma ainult imestan kuidas ma selle läbi sain. Köik muu vist juba ülevalpool ka kirjas. Vöimaluse korral vältigem.
Teksti loeti eesti keeles

Nii nagu Kazantsevil on heade romaanide ja juttude kõrval idiootilis-patriootiline “Polaarunistus”, on ka Dneprovil vähemalt üks täielik altminek. Kahju, et Dneprovi ja Kazantsevi ebaõnnestumised ära eestindati. See ei ole siiski autorite süü. Hindaksin Dneprovi lugu siiski kahega, kuna jutu põhiidee (inimese muutmine geeniuseks, et päästa Maa) on üpris hea. Teostus on, nagu on.
Teksti loeti eesti keeles

Et helgemalt tulevikku vaadata, tuleb vabaneda mineviku painetest, õpetab psühholoogia. See jutt on küll üks lapsepõlve painavamaid jälkusi.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata tore teos. Nii tore, et lausa hirm hakkab, et milliseid jubedusi ulme nime all ilmunud on. Tunnistan ausalt, et minule selline kommunistlik plöma ei sobi. Kohati tundub ka, et autor ise ka ei tea, millest ta kirjutab, vaid lihtsalt üritab mingi asjaga (loe: ideega) lagedale tulla, kuid ei ole osanud seda korraliku kuube rüütada.Selles ongi miinus. Teostus on nigel. Lihtsalt hirmus...
Teksti loeti eesti keeles

MIKS???????? Oleks ta siis veel kogumiku keskel, aga eestindatuna on ta just selle "Põgenemiskatse esimeses otsas - ja mul on too mitmel korral just selle loo tõttu lugemata jäänud! Nyri! Nyri! Nyri! Nyri noaga lugejate kõride kallale kippumine!

Ma lihtsalt ei suuda kujutleda seda publikut, kellele too teos kirjutatud on.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust liigitub see lugu klassi "nii sitt, et tegelikult isegi juba päris hea". Kogu see teema on peale selle, et ta on veidralt päevakajaline (kliima soojenemine), nii jabur et jaburamaks enam ei anna minna. Keskmise temperatuuri tõus kraad päevas! Rakettidega orbiidile tonnide kaupa vee toimetamine, mis moodustab kaitsva kile! Kommunistliku inimese juures rudimentideks osutunud enesealalhoiu-, toiduotsimis- ja vallutamisinstinktide eemaldamine miski ultrahelilõikuse abil! Geeniuseks opereerimine! Ja nii edasi, ja nii edasi. Lühidalt - lugu oli ikka ilge okse, aga lugeda oli teda väga mõnus, sest tänapäeval sellist sitta enam ei kirjutata ja see oli ehe tunnistaja progressiivsest nõukogude ulmest, koos kõigi sellele võikale žanrile omaste debiilsustega.

Teadupärast kommunistlikud nõukogude inimesed paljunesid pooldumise teel, seega oli mulle isegi see ülitagasihoidlik love story kergeks üllatuseks. Süütuke ja vihjamisi edasi antud ta ju oli, aga siiski oli kommunistliku kangelase ja minategelase õe vahel miskit särisemas. Lisapunktid sellegi ja lõpus toimuva lumes hullamise eest,mulle meeldis.

Üldiselt on hinne antud teatud perverssuskoefitsendiga läbi korrutades ja loomulikult ammuilma oma aja ära elanud ja võikaks kurioossumiks muutunud lugu arvestades. Kui selliseid lugusid terve raamatutäie või mitugi läbi loeks, kaoks uudsus ja muhelus naiivsete nõukogude utopistide üle ja järgi jääks ainult seesama tülgastus, mis suht kollektiivselt on ka selle loo eelarvustajaid tabanud.

Teksti loeti eesti keeles

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles