Kasutajainfo

Risto Isomäki

1961-

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Podvig

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1962; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kangelastegu»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
4
7
Keskmine hinne
1.615
Arvustused (13)

Tulipunase insenerikirjanduse ehedamaid näiteid eesti keeles!

Jutt kubiseb õõnsatest utoopilise kommunismi teemalistest loosungitest, tegelased on miskid lamedad skeemid, kes vahetpidamata üksteisele miskit olulist ja globaalset seletavad jne. Kogu jutu sotsiaalsus (armastab/ei armasta; kas on õigus läbi viia miskit eksperimenti) mõjub nürida vormitäitena, et muidu ei peeta seda ideed populariseerivat teksti kirjanduseks.

Võimalik, et see teaduslik idee pakub kellelegi ka huvi, aga antud lühiliugu EI OLE SIHUKESEL KUJUL KINDLASTI KIRJANDUS.

Kurb... iseäranis seetõttu, et sama autori teine maakeelne jutt «Krabisaar» (Krabõ idut po ostrovu) on hoopis teisest puust lugu. Kummaline on ka see, et «Kangelastegu» võitis miski auhinna sotsialismimaade tehnikaajakirjade ulmejutu konkursil... olles lugenud teisi sama konkursi laureaate, võin öelda, et enam-vähem samasugune saast olid ka need ülejäänud lood... tõsi oli paar meeldivat erandit (Ilja Varshavski, Stefan Weinfeld, Ion Hobana), aga see pole öeldud nüüd küll Dneprovi jutukese õigustuseks.

Hosianna teaduse kõikvõimsusele mõjub selles jutus kui manatarga loits: seda lugu eile öösel üle lugedes sain ääretult hästi aru, et miks Anatoli Dneprov nimetas Stanislaw Lemi romaani «Tagasitulek tähtede juurest» (Powrot z gwiazd) säravaks utoopiaks. Näib, et Dneprovi jaoks on iga teaduslik avastus a priori hea ja inimkonnale kasutoov...!?

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Inimgeeniuse vallapäästmine maailma hüvanguks. Nii ilge jutuke, et ma ainult imestan kuidas ma selle läbi sain. Köik muu vist juba ülevalpool ka kirjas. Vöimaluse korral vältigem.
Teksti loeti eesti keeles

Nii nagu Kazantsevil on heade romaanide ja juttude kõrval idiootilis-patriootiline “Polaarunistus”, on ka Dneprovil vähemalt üks täielik altminek. Kahju, et Dneprovi ja Kazantsevi ebaõnnestumised ära eestindati. See ei ole siiski autorite süü. Hindaksin Dneprovi lugu siiski kahega, kuna jutu põhiidee (inimese muutmine geeniuseks, et päästa Maa) on üpris hea. Teostus on, nagu on.
Teksti loeti eesti keeles

Et helgemalt tulevikku vaadata, tuleb vabaneda mineviku painetest, õpetab psühholoogia. See jutt on küll üks lapsepõlve painavamaid jälkusi.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata tore teos. Nii tore, et lausa hirm hakkab, et milliseid jubedusi ulme nime all ilmunud on. Tunnistan ausalt, et minule selline kommunistlik plöma ei sobi. Kohati tundub ka, et autor ise ka ei tea, millest ta kirjutab, vaid lihtsalt üritab mingi asjaga (loe: ideega) lagedale tulla, kuid ei ole osanud seda korraliku kuube rüütada.Selles ongi miinus. Teostus on nigel. Lihtsalt hirmus...
Teksti loeti eesti keeles

MIKS???????? Oleks ta siis veel kogumiku keskel, aga eestindatuna on ta just selle "Põgenemiskatse esimeses otsas - ja mul on too mitmel korral just selle loo tõttu lugemata jäänud! Nyri! Nyri! Nyri! Nyri noaga lugejate kõride kallale kippumine!

Ma lihtsalt ei suuda kujutleda seda publikut, kellele too teos kirjutatud on.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust liigitub see lugu klassi "nii sitt, et tegelikult isegi juba päris hea". Kogu see teema on peale selle, et ta on veidralt päevakajaline (kliima soojenemine), nii jabur et jaburamaks enam ei anna minna. Keskmise temperatuuri tõus kraad päevas! Rakettidega orbiidile tonnide kaupa vee toimetamine, mis moodustab kaitsva kile! Kommunistliku inimese juures rudimentideks osutunud enesealalhoiu-, toiduotsimis- ja vallutamisinstinktide eemaldamine miski ultrahelilõikuse abil! Geeniuseks opereerimine! Ja nii edasi, ja nii edasi. Lühidalt - lugu oli ikka ilge okse, aga lugeda oli teda väga mõnus, sest tänapäeval sellist sitta enam ei kirjutata ja see oli ehe tunnistaja progressiivsest nõukogude ulmest, koos kõigi sellele võikale žanrile omaste debiilsustega.

Teadupärast kommunistlikud nõukogude inimesed paljunesid pooldumise teel, seega oli mulle isegi see ülitagasihoidlik love story kergeks üllatuseks. Süütuke ja vihjamisi edasi antud ta ju oli, aga siiski oli kommunistliku kangelase ja minategelase õe vahel miskit särisemas. Lisapunktid sellegi ja lõpus toimuva lumes hullamise eest,mulle meeldis.

Üldiselt on hinne antud teatud perverssuskoefitsendiga läbi korrutades ja loomulikult ammuilma oma aja ära elanud ja võikaks kurioossumiks muutunud lugu arvestades. Kui selliseid lugusid terve raamatutäie või mitugi läbi loeks, kaoks uudsus ja muhelus naiivsete nõukogude utopistide üle ja järgi jääks ainult seesama tülgastus, mis suht kollektiivselt on ka selle loo eelarvustajaid tabanud.

Teksti loeti eesti keeles

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Olles üksikute juttude kallal vähem või rohkem vigisenud, ei saa ma kogu raamatule alla "viie" panna, sest ta mõjus mulle tol 76. aastal (mõõtmistäpsuse piires) sama kõvasti nagu "Lilled Algernonile".
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke "tagasi looduse juurde" ei ole mind vastikut tehnokraati kunagi veedelnud ja tänapäeval, kui igas't ebateaduslikku jama tuleb uksest ja aknast nii et vähe pole, läheb hindest üks pall alla.
Jah, olgu, lõpuks üritatakse asjale "teaduslik seletus" anda, kuid see mind leebuma ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Kuuldes-lugedes pealkirja "Pimeduse mere taga" süttib minus lambike "Poul Anderson". Siis on väike paus ja seejärel hakkavad mingid hammasrattad liikuma umbes sel viisil: "kus see lugu eesti keeles ilmuski ... ahah, "Diogenese laternas"... (uus paus) ... odot, aga mida Andersonil sellesse kogumikku asja oli?...", ja lõpuks jõuab kohale, et "The Longest Voyage" ja "The Man Who Came Early" on mind niivõrd mõjutanud.
Kuid mis sellest, kirjutatud on haaravalt. Siiski mitte nii, nagu ülalmainitud lood, ja sellepärast tuleb "neli". Kui tegu ikka on ulmega...
Teksti loeti eesti keeles

Ladus ja lõbus (kuigi ehk vene korda mitte näinud inimestele ei pruugi kõik kohale jõuda); terake kurbust kah maitsestamiseks... Väga hea kraam!
Igatahes looduskaitse propageerimiseks suurusjärk parem kui näiteks samas kogumikus ilmunud "Kannike".
Teksti loeti eesti keeles

Mulle tundub, et see on lastele kirjutatud. Kuidagi liiga lihtsustatud... pealegi sosistab alateadvus, et midagi säärast oled juba varem lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Vanasti oleksin kõrgema hinde pannud, kuid nüüd tundus lugu sinna kohustusliku sallivuse suunda minevat.
Pealkiri on muidugi asjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin panna hindeks 4,5 (sest "miski jäi puudu", nagu mitmed eelarvustajad on ammu juba öelnud), aga ei saa. Seetõttu otsustas hinde masin, mis võitis sõja.
Teksti loeti eesti keeles

Mis juhtub Maaga, kui praegune rohepoliitika lõpliku võidu saavutab... ja mis siis juhtub päris rohelistega...
Teksti loeti inglise keeles