Kasutajainfo

Scott W. Schumack

Teosed

· Leo Sinilaid ·

Põrguorhideed

(kogumik aastast 1991)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1991

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
4
4
3
1
Keskmine hinne
2.917
Arvustused (12)

Paras selline keskmine kogumik. Mõned nõrgemad ja paar tugevamat lugu, aga mitte midagi erilist. Selline nomraalne keskmine. Kasutatud tüüpilisi õudusjutu nõkse, kohati ajast-arust, aga kohati päris huvitavad. Kasuks tuleks ilmselt ka lugude toimetamine, igal juhul momendil sellised hüplikud tundusid. Praegu kolmeväärt kogumik.
Teksti loeti eesti keeles

ma ei tea, mida tähendab eelmise hindaja "nomraalne", aga ise küll ühtegi head sõna ei leia. kui ikka kirjutada ei oska, siis jääb fantaasialennust väheks ja see fantaasiagi tundub sekundaarne olevat.
Teksti loeti eesti keeles

Paras trash, võibolla sellepärast saabki yhe asemel kaks punkti, et on tegemist NII stiilipuhta prygiga, stiilipuhtus kah omaette väärtus. Peamiselt on tegemist vanade klisheede korrutamisega, mille selline järjekindel ylekasutamine oleks korvatav ainult ytlemata hää atmosfääri loomisega ning meisterlike kirjeldustega. Mida Põrguorhideedes muidugi ei ole. Kahju, et yhtegigi uut ideed ei ole. Hästi on siiski välja tulnud mõned ajaloohõngulised hetked a la .... sajanditagused mõisad. Tänapäeva toodud lood on aga erilised õnnetused see-eest. Irrrrrrrrrrrmus. Yks asi on raamatus nimelt ka väga hea: pealkiri on stiilne.
Teksti loeti eesti keeles

Aga tegelikult pole üldse paha. Eks uudseid moment oli vähe küll aga minule isegi meeldis. Oleks rohkem teada tahntnud autorist.
Teksti loeti eesti keeles

Mnjah... Autor kannatas ilmselt ideede puuduse all, sest ühtegi eriti originaalset lugu vist ei olnudki. Kõik lood on suuremal või vähemal määral mõjutatud vanemate õudusjuttude ülesehitusest. Samuti puuduvad raamatus uued ja õudsed tegelased. Kõik on vana (nagu juba esmakirjutaja mainis). Jutukeste lõpplahendused ei ole eriti ootamatud, vaid eelnevate lugude jooksul juba etteaimatavad. Need on siis enamus negatiivseid pooli. Vaatame nüüd asja ka natuke helgemast poolest. Eesti õuduskirjandusse on vaja ka selliseid teoseid, mis oleks nagu eelroaks tulevikus järgnevatele suurteostele. Pealegi suudab Sinilaid suhteliselt eripäraselt kirjutada. Seega, kui kõik eelnev kokku võtta, saab raamat keskmise "3".
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnudki nii hull mu meelest. Mäletasin, et kui esimene kord lugesin, siis imestasin, et tegemist eesti autoriga.
Teksti loeti eesti keeles

Kommentaarid võiks olla üleliigsed... Selles mõttes, et mis ikka kõnts on, see ka kõntsaks jääb. Ajast ja arust, fantaasiavaene- kõike seda, mida üks korralik ulmeraamat (ja seda ta ju siiski oli!) olema ei peaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kuraditosin õudusjuttu üldiselt läbinämmutatud teemadel.
Raamat tundub kandvat poliitilist ideed integreerida Eestit Euroopasse. Juttude kangelased on soomlased, rootslased, sakslased, itaallased, prantslased, hispaanlased, ameeriklased ja ka eestlased. Jutud, mille tegevus toimub Eestis, on keskeltläbi tugevamad.
Üldjuhul on autor olustikuga liigagi hästi kursis, asjakohaseid fakte, nimesid, daatumeid langeb lugejale rahena. Ainult Verne’i seiklusjuttudes olen kohanud säherdust faktiuputust. Õuduslugudele see hästi ei sobi. Mis kasu on sellest, kui ma tean õuduse toimumise täpset aastat ja kuupäeva? Jutustada autor mõistab, aga süþee on sageli lihtsalt nõrk. 3-
Teksti loeti eesti keeles

Kogumik andis hea ülevaate Sinilaiu kirjanduslikest oskustest. Oli nii häid kui ääretult masendavaid tekste, ilmselt sisse topitud kõik vaid seepärast, et raamatu mõõtu välja anda.

Ja võrreldes "Põrguorhideed" Sinilaiu kahe lühiromaaniga: "Kümnendal Sajandil" ja "Eradektetiiv Hunt", siis on ikka hästi tunda, et autor on veidike arenenud. Pole neid totraid lihtlauseid ja äärmiselt kiirelt ning mõttetult arenevat tegevustikku. Samas, on ka erandeid (nagu alati), mõni tekst selles kogumikus on pikk jahumine ei-millestki -- ntx. "Beatrice?" ("Peksa riisi?")

Ma ei tea küll mida "Hauakabeli jutud" endast kujutavad, kuid kui lp. kirjanik just niisamuti üritab välismaiste nimede ja asupaikade tundmisega hiilata ning "kättemaksu ideed" vändata, siis lihtsalt üritan hoiduda eemale. Sest milleks lugeda kogumikku helges lootuses, et 1-viiest on just see hüva pala?!

Teksti loeti eesti keeles

Lugesin eelnevaid arvustusi ja mõtlesin, kas ma pole mitte valet raamatut lugenud. Ei ole.Jah, tegu võis ju olla kulunud ideedega, kuid need olid suhteliselt hästi kirja pandud ja jutte oli lihtne lugeda. Häiris lugude lühidus ja hakitus.
Teksti loeti eesti keeles

Otsisin natuke netist aga ei leidnud autori kohta eriti midagi. Talt on ilmunud autoriraamatuid vähemalt neli tükki, lisaks on näiteks “Õudses Eestis” esindatud - aga see on ka kõik. Isegi fotot ei tuvasta kusagilt.

Raamatus on kuraditosina jagu lühijutte, suurem osa erinev nö. “rahulik” õudus aga on ka rahvajuttude vaimust kantud klassikaliste muinasjuttude… kas just töötlusi aga igaljuhul kipuvad teemad, nõksud ja lahendused kuidagipidi tuttavad olema. Mitmed arvustajad ongi raamatule heitnud ette uute ideede puudumist - ma ei tahaks küll nüüd teemat laiali ajada aga kas viimase mõnesaja aasta jooksul on üldse midagi värsket loodud? Aga las see olla.

Sinilaid on kõvasti näinud vaeva tausta loomisega. Jutud leiavad aset erinevates riikides ja ajajärkudes - ning kui ikka tegevus toimub eelmise sajandi neljakümnendatel Soomes siis on juttu ajaloost, selgelt joonistatakse üles kulissid ning alles siis liigub autor edasi põhilise juurde. Selles mõttes on tegu üsna ebatüüpilise “õudukaga”, pigem on tegu klassikalises vaimusjuttudega. Ning see pole üldsegi halb! Noh, umbes nagu on suusatamises klassikastiil või siis jazzis omad standardid. On reeglid paigas ning kui see lugejale ei meeldi - kahju küll.

Kui rääkida eredamatest hetkedest siis kipuvad Eestiga mingil määral olevad jutud olema huvitavamad. Näiteks siis “Suursugused sugulased”, kus lõunamaa mees tuleb eelmise sajandis alguses Eestisse, tee on aga käänuline ja lumes mütates jõutakse veidrate sugulaste juurde. Või “Abielupaar Skroof”, kus taustal on Eesti ajalugu eelmise sajandi algusest kuni teise maailmasõjani. Väga lahe on lugeda kuidas tegelane ühel hetkel mööda ajalootruusid Tallinna tänavaid seikleb.

Keelekasutus on Sinilaiul pea perfektne, üldse oskab ta kirjutada. Nagu enne mainisin siis on raamatu olemus klassikaline - autor tõesti valdab sellist ilusat ja mõnusat keelt, mis tingimata ei üllata millegagi aga pole ka igav või nüri.

 
Väike tore raamat mis langes Haapsalu kaltsukas täiesti juhuslikult 50 sendi eest näppu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Adrifted
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Jutt haakus minuga isiklikult päris hästi. Paaril viimasel nädalal olen öösiti just Texacost käinud toidupoolist otsimas. Nii et ses mõttes oli tuttav. Kuigi, valgus, mis Texacost kiirgab on firmamärgi tõttu pigem punane kui kollane. Andra nimelist tüdrukut tunnen samuti.

Mõnikord on mul tunne, et keegi on selja taga--nagu näiteks praegu. Aga mina seda viga ei ole teinud nagu Andra. Mina selja taha ei ole kunagi vaadanud.

Huvitav, kes seal selja taga mul praegu ikkagi on. Ei tohiks kedagi olla. Praegu on öö, inimesed magavad, siin ei ole kedagi. Keegi aga on. No mida ta vahib seal! Olgu, teeme nii. Ma vaatan vilksamisi, et endale kinnitada, et kedagi seal ei ole. Niikuinii ei ole ju.

No, vilks. Aaarrrgghhh! Blllrrähh, mulks, kolksti....

Teksti loeti eesti keeles

BAASIS ON NÜÜD 8000 ARVUSTUST!

Ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna, kui nägin ees arvu 7999 ning kirjutasin ühe juurde.

Nüüd jutust endast. Jutt tegelikult seisneb ühes idees, kuid see idee on huvitav. Astronaudid saabuvad ühele pealtnäha ideaalsete tingimustega planeedile, kus avastavad inimkoloonia, mis koosneb pealtnäha 4-5 aastastest mõistuseta kiilakatest tüdrukutest, kellest pealekauba paljud paistavad olevat rasedad. Mis selle põhjuseks on, lugege ise. Huvitav bioloogiline ulme, keskkonnatingmuste toimest kohastumisele.

Teksti loeti inglise keeles

Ebaühtlase tasemega kogumik on see, peaks ütlema. Siin on korralikke õuduslugusid nagu näiteks The Scythe ja The Small Assassin. Siis on siin selliseid südamlikke Bradbury`le iseloomulikke koguperelugusid, jutustusi lapsepõlvest ja vanatädidest ning abielupaaridest, ka nende seas on häid jutte nagu Tomorrow`s child ja There was an old woman. Kuid oli ka jutte, mis täieliku pettumuse valmistasid nt 3., 11. ja 18. lugu. Oli ka neid, mis lihtsalt külmaks jätsid. Kuid kokkuvõttes on see tugev kogumik ning väärib täiesti nelja.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle jäi pea täiesti arusaamatuks see lugu ning seepärast ei meeldinud samuti. Veider ja imelik ning segane tegevustk.
Teksti loeti inglise keeles

Mina kohtasin seda ideed üldse esmakordselt ning oli väga mõjus ning hästi kujutatud paranoiline õhkkond. Ainult, et ei olnudki paranoiaga tegemist.
Teksti loeti inglise keeles

Päris huvitav idee teiste vihkamise ja mittesallimisega iseenesele esile kutsutud surmast. Lõpp aga jäi arusaamatuks.
Teksti loeti inglise keeles

Voodihaige poiss saatis koera välja kirjakesega, et see talle külalisi tooks. Ükskord kaevaski kutsu talle külalise välja.
Teksti loeti inglise keeles

Pila avangardisti populaarsuse saavutamise vahendite üle. Kuldsõrm ja Matisse´i maalitud silm. Õudusjudinaid ei tekitanud mingisuguseid
Teksti loeti inglise keeles

See oli pikem lugu ning samuti parem kui Bradbury lühemad jutud. Lastele tuuakse robot-vanaema, kes on täiuslik ning kohandab end vastavalt sellele isikule kellega ta räägib. Ning oskab kõike teha. Lõpuks õnnestub tal laste usaldus võita.

Jutu sekka on Bradbury poetanud häid mõtteid nagu näiteks, et lapsed ei anna vanematele kunagi andeks, kui nood ära surevad, sest see on laste suhtes nii vastustustundetu. Sest siis on vanemad läinud ilma vabanduste ja hüvastijätmiseta: kuidas saab siis laps üldse kedagi usaldada, kui kõik surevad. Aga robot-vanaema ei sure.

Teksti loeti inglise keeles

Kliima külmeneb ning inimesed lahkuvad Inglismaalt. Vana Harry jääb. Ja ajab mingit segast juttu. Bradbury lühikesed lood on enamasti suhteliselt viletsad, ilma liikumise, sündmuste arengu ja puändita.
Teksti loeti inglise keeles

See oli küll tasemel ideega lugu jälle. Sünnitamise käigus läks midagi nihu ning laps sündis teise dimensiooni. Muidu igati normaalne laps, kuid kaasinimestele paistis eresinise püramiidina. Jutu sisuks oli vanemate tundmuste kirjeldus, kes imelikule kujule vaatamata last ikkagi armastasid. Lõpp on samuti südamlik.
Teksti loeti inglise keeles

Kirjaniku elu päästmiseks kasutab üks tüüp ajamasinat. Ühe kõrvaltegelasest külamehe tüüpi on hästi tabatud. Muid voorusi jutul ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Ai ai Bradbury. Seekord valmistasid mulle küll pettumuse. Mitte mõhkugi ei saanud jutust aru. Et kus see algus ja ots. Mingid külamehed olid vastu mingile kiirteele, mis sinna kuhugi ehitati. Ei tea, ei meeldinud.
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle väga hea lugu. Viskas keskkonna kohe silme ette ning hästi kirja pandud. Parajalt vastik ja õudne ka.
Teksti loeti eesti keeles

Hehee. Hea idee, hea vorm ja veel parem sisu. Mõnus pila. Muuseas, see hüpotees maailma lõpu kohta tundub täiesti usutav...
Teksti loeti eesti keeles

Ja mis siis ühel päeval juhtus?

Lugu lõppes koos sissejuhatusega. Ehk ongi sissejuhatus romaanile? Ei tea. Esitatud tükist jääb aga väheks. Muidu aga päris naljakas. Peategelane jättis muheda mulje. Ainult, jah, tahaks järge ka lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, lugu suutis mind haarata ning pinge tekitada. Ma hakkasin tõepoolest Oraaklile kaasa elama, tahtsin, et ta ka seekord ära mõistataks, ellu jääks. Mõlemat ei olnud talle antud. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin enne siia kirjutamist ka Algernoni arvustusi ning olin üllatunud, et ka paljud teised arvasid, et minategelane on naine, mitte "tubli poiss". Ja arvan, et see ei olnud ainult autori soo ja nime teadmisest tingitud eelarvamus. Minategelane oli lihtsalt ühe keskmise meessoost ajalootudengi kohta liiga sissepoolepööratud mõtlemisega, liiga introvertne, et vastata mu ettekujutusele ja stereotüübile meessoost. Kuid võib-olla on see vaid minu kui lugeja puue.

Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.

Teksti loeti eesti keeles

Järellugu ei häirinud, lisas oma moel teistsuguse vaatenurga asjale. Täiesti hea lugu oli, ainsaks puuduseks ehk liigne sõnaderohkus. Muidu hea idee: pargipätid ja jõuetu vampiir. Vaimustav.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti ei olnud see õudne lugu. Kellelgi kunagi midagi oli. Kas see just nüüd täpselt nii oli, aga midagi seal ikka oli. Oli mis oli, aga õudne ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Ühe tuntuima vaimufilosoofi filosoofiline ulmejutuke. Dennett on varemgi põiminud ulmelisi mõtteeksperimente oma tekstidesse, nii et seekordne üllitis ei ole sugugi ootamatu.

Lugu algab sellega, kuidas Pentagon saadab austatud filosoofiaprofessori Maa sisemusse ülesandega tuua pinnale tuumalõhkekeha. Ülesandega kaasnev kiirgusfoon aga on ohtlik ajule, kuid kehale täiesti ohutu. Seetõttu otsustakase Dennetti aju jätta Houstonisse katseklaasi, kust see siis raadiolainete abil juhatakse Dennetti keha tegevust. Aju eemaldataksegi ning Dennettile antakse võimalus seda enne ülesande täitmisele asumist vaadata. Tal tekib loomulikult küsimus, kus ma olen? Kas ma olen seal, kus on mu aju, või seal, kus on mu keha? Kuid see on alles algus. Edasi toimub veel asendusi ja teisendusi ning küsimused lähevad veelgi filosoofilisemaks ning vastuseid on üha raskem pakkuda.

Teksti loeti inglise keeles

Sattusin kunagi lapsepõlves õnnetu jalgpallimängu tagajärjel haiglasse. Seal ei olnud midagi muud lugeda peale arvustatava raamatu.

"Totu Kuul"
Totu kuul
totu cool
totu ei ole cool
totu on totakas

Selline on minu mulje sellest raamatust.

Teksti loeti eesti keeles