Kasutajainfo

Scott W. Schumack

Teosed

· Maniakkide Tänav ·

Teoloogiatudengi katse

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1998; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999
Maniakkide Tänav «Euromant» 2011

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
6
4
11
3
Keskmine hinne
2.731
Arvustused (26)

Erinevalt MT eelmistest lugudest võis seda juba lugeda, kirjapandu ei hakanud oma mõttetuses vastu, lugu kuigimoodi arenes ja ka mingi seostatuse maik oli asjal man. See on aga ka positiivse poole pealt kõik. See lihtsalt ei ole täiskasvanud inimese tekst.
Teksti loeti eesti keeles

Oota, kas see oli tollest hullust kes miski aparaadiga kuskil yhikas inimestele kombitsaid kylge kasvatas? Huh.. Misasi see kyll olema peab, mida endale systida tuleb, et säherdusi asju kirjutada? Tundub et hakkan vanaks jääma.
Teksti loeti eesti keeles

väga ladus ja lahe horrorisugemetega küberpunk. stiilselt välja peetud lugu ilmselt kõige paljulubavamalt noorelt eesti ulmeautorilt. neli just seepärast, et paremad lood on ehk alles ees.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmine arvustaja näib seda kübervärki ikka sedavõrd kummardavat, et haibib kõike, mis sellist märki küljes kannab... isegi kui see on sedavõrd jube nähtus kui eesti oma ulme!!!

Jutt ise on selline keskmine Maniakkide Tänava loome... Kõigist seni «Marduses» ja «Algernonis» ilmunud hr. Tänava tekstidest pean ma siiski parimaks «Doonorelundeid»!!!

Tegelikult ütleks ma just selle jutu kohta, et soolikates sobramine ja kondipurus müttamine... pisut nalja päästis muidu üsna lootusetu loo.

Ja kui keegi Eestis splatterit kirjutab, siis on see pigem hr. Tänav, kui Marek SimPson!

Teksti loeti eesti keeles

Nii nii mina sellele jutukesele üle ühe ei kavatsegi anda. Juttu lugedes jättis ta mulle vägagi küber pungi mulje millel oli väga pinna pealne sisu. Siiski oli see jutt sisutihedam kui M.Simpsoni "Maailma parim splatter" jutukese, kuid siiski ei oleks tasunud nii väga jälgida põhimõtet - mida rohkem verd ja soolikaid seda parem - selle asemel oleks pidanud Hr. Maniakkide Tänav kirjutama raamatule rohkem sisu. Kuigi oli selle jutu idee iseenesest hea (jumal kui küberneetik) EI OLNUD selle teostamine mittemidagi värt. Katsed millega ta oma väiteid üritas tõestada olid liiga lihtlabased ning isegi banaalsed pealekauba ei olnud need tõsiselt võetavad. Oleks pidanud paremini läbi mõtlema, millega tõestada sellist väidet. Ning veel rõhutan seda, et ei ole mõtet sisutul retsimisel vaid oleks hea kui asi oleks sisukam kuid sellel kohta ei saa öelda, et see oleks sisutihe olnud. Sellepärast ta ei vääri rohkemat kui üks.
Teksti loeti eesti keeles

Oeh... Huvitav, kas härra autor on üldse oma lugejate peale mõelnud? Arvatavasti mitte, sest muidu oleks ta vähemalt püüdnud sellest teosest ka midagi asjalikku valmis teha. Sisutu jama, millele on hoolega küberpungi mekki juurde lisatud ning loodetud, et nüüd on vist hea lugu valmis. Muuseas, uuest Mardusest ma lootsin eelkõige seda, et nad üritavad teostada vähemalt elementaarset valikut ega lase igasugust jama oma lehekülgedele. Kahjuks ma eksisin!!! Sest seda lugu poleks ma kindlasti seesinatses ajakirjas kohata tahtnud, Algernoniski sai temat nii öelda ringiga mööda mindud. Aga küberneetilise hinge idee... Iseenesest ju väärt, aga sellel teemal kirjutama peaks küll kellegi muu panema!!!
Teksti loeti eesti keeles

Nii lollakalt sürr lugu, et ei saa kohe väiksemat hinnet panna. Oleks too lugu olnud ainult mingi ajude pritsimine, siis oleks ilmselt hinne madalam, kuid kogu see vildak sisu päästis siin ühtteist, nii et mulle igatahes meeldis. Võibolla ongi mingi kiiks küljes, aga alla nelja ei pane mingil juhul.

Loodetavasti ei mõjutanud hinnet mu elupaiga (Narva mnt ühiselamu) lähimas naabruses asuv usuteaduskonna maja...

Teksti loeti eesti keeles

Kammaan, imelik et sellist asja isegi avaldati. Punki ei fänna, isegi mitte küberit. Tahaks öelda, et õpi kirjutama, aga kes teab, pärast oskabki ja kogu kupatus oli tahtlik. Ikkagi, milleks paberit määrida, loe parem midagi!
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et autor püüab elukutselise pungimehe ning undergroundi, keda miski peale tema enda nägemuse ei huvita, muljet jätta... Selliseid nähtud varemgi ja mõnede eranditega on tegu olnud isikutega, kes püüavad kramplikult sisemisele tühjusele mingit dekoratsiooni ette manada. Kuna ma kodanikuga Tänav, Maniakkide, isiklikult tuttav pole, siis ei saa selles hinnangus päris kindel olla, aga kangesti tundub küll sedamoodi, et lugemuse või kirjutamisoskuse puudumist tahetakse "originaalsuse" taha varjata.
Teksti loeti eesti keeles

Mäletan, et kuskilt lugesin selle loo kohta lausa ülistavaid arvustusi, ise üle kahe küll ei tahaks panna. Üks viletsamaid Tänava jutte üldse.
Teksti loeti eesti keeles

See kirjanduslik eksperiment on liialt naturalistlik ja ei sobi minu maitsega eriti hästi kokku. Liialt palju soolikaid! Seetõttu ka selline hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Oma yllatuseks leian end panemas sellele naturalistlikule, verd tilkuvale ja haisvale laastukesele sygavalt positiivset hinnet. Kyber v6i punk v6i nemad koos - jummala kama. Tegelt on ju sihitud hoopis mujale ja tegu on ilmse ja j6hkra satiiriga.
Teksti loeti eesti keeles

Aastaid hiljem üle lugedes pean hinde "kahe" peale langetama, sest tekst tundub ikkagi arusaamatu ja sisutu sogana.

Lool põhinev lühinäidend, mida esitati "Euromandi" esitlusel Tartu Lutsu-nimelises raamatukogus ja mille videosalvestus on YouTube`iski üleval, jättis aga kuidagi jaburalt lõbusa mulje-võimalik, et seetõttu, et näitlejaid ise hästi tunnen...

Teksti loeti eesti keeles

See tekst oli küll parem kui taadeldus, kuid ega ma selleski erilist ideed ei leidnud! Mingi õpilane hävitab mingi seadmega mingi tüübiga ja teeb temast siis midagi. Mis mõte sellel on? Ma ei saa ka aru, et kuidas on see seotud küberpunkiga? Aga eks seda ütlevad kirjanduses kogenumad sellid, kui seda olen mina nii et ma parem ei hakka tühja asja pärast siin vaidlema!

Lugu oli ladusalt ette kantud nii et minu arust loetav! Ei tahaks viite panna aga nii halb see ka mulle ei tundunud, et kahe saaks nii et peab kolme-nelja vahelise hindega leppima. Kuna seda aga pole saab ta nelja!

Kuigi üks asi jäi mulle arusaamatuks. Kuidas on teise inimesi rõve tapmine seotud teoloogiaga? Sellele küsimusele tahaks tõesti vastust!

Teksti loeti eesti keeles

Noh teoloogiatudengi katse see küll pole. Sest teoloogid pole ju tehnoloogiaga sina peal. Teoloogid hakkaksid manama, needma, loitsima, paluma, lausuma aga mitte mingit visisonorit ehitama. Pigem on see mingi füüsiku-matemaatiku katse. Võimisiganes.

Narva maante ühika lühikirjeldus oli küll suurepärane. Neid korke keerasidki tavaliselt venelased välja. Mis teha. Ja teoloogid elasid seal ka. Üldiselt – neli.

Teksti loeti eesti keeles

Oot, kus see küberpunk siin oli? Masendavalt jama jutt, juba täiesti üllatustevabalt ilma alguse ja lõputa ja sügavama sisuta. Polnud siin mingit katset ja teoloogiatudeng oleks võinud ka ükskõik mis tudeng olla ja tegelikult isegi mitte tudeng. See teoloogiatudeng olemine ei väljendunud jutu poindis kohe mitte kuidagi.

Ülinõrk ikka.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu on paremini jälgitav kui Taadeldus. Nõustun Friedenthaliga selles suhtes et teoloogiatudengite katse see küll ei olnud. Aga näha on et autor on tahtnud loo üle võlli keerata ja selleks sobis teoloog hästi. Ma usun et isand Freudil oleks mõndagi öelda tegelase kohta kes kirvega soovib lapsele makku äsada. Ja need indogermaanlased kes seal ühikas jõlkusid, need mõjusid kuidagi eriti naturaalsetena, nii et juba nende pärast võiks nelja panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles