Kasutajainfo

Scott W. Schumack

Teosed

· Clifford D. Simak ·

Enchanted Pilgrimage

(romaan aastast 1975)

eesti keeles: «Nõiutud palverännak»
Tartu «Fantaasia» 2007

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
7
3
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (13)

Taas üks väga hää Simak. Otse loomulikult otsast otsani täis härjapõlvlasi, nõidu ja muid imeelukaid. Seekord on tegemist suurepärase ja ilmeka looga sellest, kuidas reaalsus kord kolmeks paralleelseks maailmaks lõhenes ja mismoodi need kolm taas ääri- veeri kokku said... Kusjuures tegevus ei toimu mitte meie maailmas ja selguseni jõudmiseks tuleb kangelasel läbida pikk tee.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu, mis stiilipuhta fantasy`na algab, ent lõpuks sf rööpasse maandub. Ja tekib pisuke kahtlus, kas selline sobitamine ikka kõige parema tulemuse andis. Mõneti meenutab küll Andersoni samasuguseid asju, ainult ümberpööratud vaatenurgaga.

1975.aastal leiab teadlane Mark Cornwall ühe ülikooli raamatukogust haruldase köite sisse peidetud käsikirja, mida kadunuks või siis legendiks peeti. Ta varastab selle, ent teda jälgib üks paha munk ja sarikahärjapõlvlane (noh, selline, kes katuse all elab). Sellest lugu käivitubki.

Cornwall leiab käsikirjast juhatust Iidsete juurde (need sellised mütoloogilised olendid, keegi ei tea, kas ja kes nad üldse on). Teda jälitab Inkvisitsioon, ta asub teele ja seltskonnaks kujuneb veel paar olendit Väiksema rahva seast (nemad peavad Iidsetele üle andma surnud eremiidi poolt kivikirve), gnoom ja koera eest on neile pesukaru. Teel haagitakse külge veel üks noor kena naisterahvas, kelle vanemad kunagi Wastelandist tulnud.

Tee viib üle Borderlandi Wastelandi, kus teatakse olevat sada ohtu ja palju mõistatusi. Selzkonda jälitab Inkvisiitor Beckett. Palju seiklusi ja madinat.

Müsteeriumid lahenevad ruttu ja nende asemele tekib palju uusi, kui kohtutakse kellegi härra Jonesiga. See sell on sellesse maailma laekunud meie 1975.aastast ja räägib, et kunagi avastati mingi moodus, kuidas maailm kahte erinevasse lahutada... Siis nad eraldusidki. Tegevuspaigaks olevas siis ei mingit tehnoloogiat, vaid maagia ja üleloomulikud kollid.

Lõpp, nagu öelud, juba puhas sf - tulnukad, robotid, galaktilised teaduskeskused jms. Romaan kuulub ilmselt nende Simaki ülekomponeeritute hulka, kuhu kõiksugu olendeid ohtralt kokku kuhjatud. Mingisugune tervik siiski moodustub. Samas, ei saa kuidagi üle tundest, et asi on veidi kiirustades kirjutatud ja kipub kohati logisema. Üllatuseks olid mõned jõhkrad vägivallastseenid...ikka väga jõhkrad ning ka üks kena ja liigutav erootiline koht.

"Neli" tundub igati kohase hindena.
Teksti loeti inglise keeles

Täiesti nõus Golikoviga (temalt ma selle raamatu saingi, aitäh :-) .) Teose suur häda oli minu arust suure osa tegevuse (rõhutan - suure osa, mitte kogu!) etteaimatavus - esimestes peatükkides sekendavad mingid imeelukad ja sa tead, et nad lähevad koos matkama, leitakse neidis ja sa tead, et lõpuks riputatakse ta peategelasele kaela (kuigi pean jälle eelarvustajaga nõustuma, et Simak teeb seda hästi ja stiilselt). Raamatus oli kohti, mille eest ma annaks selge 6-e (nagu näiteks see, mis inkvisiitoriga lõpuks ette võeti), samuti kui põnevaks läheb (minu arust) siis, kui fantasy SF-iks üle kasvab; kuigi, jah, lõpp kannatab nagu tormamise ja ülekomponeerimise all. Kokkuvõtvalt aga ülimalt loetav raamat.
Teksti loeti inglise keeles

Selle raamatu kohta ei oska lihtsalt midagi arvata. Tegemist on ühe questi kirjeldusega fantasy maailmas. Teepeal kohtutakse paljude imelike nähtustega ja huvitavate asjadega, mis sellisesse maailma ei kuulu ja mille kohta ka üldisemat infot ei anta, vaid lihtsalt mainitakse möödaminnes. Pärast pikka ja rasket seiklust jõutakse sihtmärgini, mis peaks ilmselt mingi seletuse andma… aga teos lihtsalt lõppeb ja enamus lahtistest otsadest lihtsalt jäetakse lahtisteks.

Lugeda oli vahepeal hea ja mõnus, aga mida selle kõigega öelda taheti ja miks need detailid ja vahepalad vajalikud olid, see kohale ei jõudnud. Raamat sellisena sobiks ehk mingi pikema sarja alguseks, aga üksikteosena on asi küllaltki nõrk. Võibolla on tegemist lihtsalt kehva tõlkega, aga vaevalt küll

Teksti loeti vene keeles

Ei saanud ka mina aru, mida vanameister selle looga öelda tahtis. Hunnik kokkukuhjatud detaile, üks fantastilisem kui teine, ja õieti mittekuhugi sumbuv lõpp. Algus stiilipuhas fantasy, lõpp aga kaldub kuhugi sf-i kanti. Lugeda otseselt igav polnud, aga lõpetamise järel on reaktsioon parimal juhul õlakehitus. Siiski pole põhjust nuriseda, et selline raamat nüüd maakeeles olemas on.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt mulle Simaki asjad meeldivad. Need on lihtsad ja konkreetsed. "Nõiutud palverännak" tuli mulle nagu löök allapoole vööd. Ei osanud eriti oodata, et vanameister ka midagi sellist kirjutas. Igatahes üldmulje oli alguses positiivne. Sündmustik arenes küll tormilise kiirusega ja natuke liiga lihtsalt, kuid lugeda oli kerge. Siis hakkasid juttu ilmuma SF-elemendid. Ootasin suure põnevusega, kuidas autor kõik oma ideed kokku sõlmib, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Tänu sellele oli lõpp natuke pettumust valmistav. Lootsin midagi märksa suuremat. Vähemalt oli tore meelelahutus. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Eriline fantasy-f2nn ei ole, aga viimasel ajal ilmunud saasta k6rval oli igati lobe ja m6nus lugemine. Rahast kahju ei hakanud - tugev "4" Lisaks veel juurde, et võrreldes Talismani Vennaskonna nimelise saastaga, taastas jälle usu, et Simakit võib osta.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi kahetised tunded valdavad. Ühest küljest ladus ja huvitavate detailidega lugu, aga kohati jäi tunne, et midagi sellist ma olen juba lugenud (klišeed). Isegi selline suurmeister tundub olevat "Sõrmuste isanda" tugeva mõju all, seda on selgelt aimata. Selline ebaühtlane raamat. Kokkuvõttes siiski positiivne elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli muidu tore, aga süžee tundus kohati liiga hüplik, muutudes puhuti päris häirivaks. Vahetult pärast seda lugesin ka "Talismani vennaskonda", eks nad suht ühte auku mõlemad ja näib, et ka Tolkienist (paratamatult?) mõjutet.
Teksti loeti eesti keeles
x
Katjusha
1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Raamatu hakitud ülesehitus mind ei seganud, küll aga see, et seal nagu midagi ei toimunud. Või tähendab, toimus ka, aga kõik tundus kuidagi pooleli jäävat, välja arvatud too mineviku- jutt, mis jooksis läbi raamatu ja leidis lõpuks oma lõpplahenduse.PS Võibolla ma olen pea peale kukkunud, aga ma ei saanud kuidagi aru, kuidas need kaks tüüpi, kes raamatu alguses ja lõpus ringi roomasid, ülejäänud sündmustikuga haakuvad.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelkõnelejate kiidukooriga: oli ikka hea raamat küll.Samas ei mõjunud lapstegelased minu jaoks veenvalt: liiga tihti unustasin, et tegemist on alles varateismeliste tüüpidega ja pidasin neid täiskasvanuteks- no võibolla mitte päris täiskasvanuteks vaid nii kuueteist- seitmeteistaastasteks, kus maailmapilt on juba selge, aga mitte veel nii kinnistunud kui ülekahekümnestel. Ja sellepärast neli: oli siis vaja neid kangelasi päris pägalikeks kirjutada.Keegi eelmistest arvustajatest on maininud, et tegevuse viimine laste maailma oli sellepärast parem, et välja jäid seksuaalsusel põhinevad intriigid, aga minu meelest oli see kihistus seal täiesti olemas: kasvõi need kirjade ja piltide näol, mis arvutiekraanidel joosta lasti.
Teksti loeti eesti keeles

Tahan ka sellist mängu, kus mängulaual ringi trambitakse ja vägesid liigutatakse, kusjuures nupud ei pruugi olla need, kellena nad alguses näivad!
Teksti loeti eesti keeles

Pead ma küll ei annaks, aga millegipärast olen üsna kindel, et oleks ma 20 aastat noorem oleks see üks mu lemmikraamatutest. Ja veaksin vanemad poodi ja hakkaksin selle raamatu ees nutma ja jalgu trampima. Millegipärast ma ei mäletagi lapsepõlvest võlurilugusid, olid küll igat tõugu seiklusjutud maalt ja merelt ning muidu lustakad jutud laste tegemistest, pluss veel vaprate nõukogude pioneeride üllad teod, aga tõsised võluda oskavad võlurid olid nagu puudu.
Teksti loeti eesti keeles

Ei vaidle vastu, raamatus oli tonnide kaupa naljakaid detaile ja tasus lugeda küll. Viit ei pane siiski sellepärast, et minu meelest on Hogfather ja Moving Pictures paremad.
Teksti loeti inglise keeles

Kummatigi pani mind arvustust lisama pigem tõlke ümber toimuv vaidlus kui teose enda suurepärasus. Tunnistan ausalt, et olen LOtR-i lugenud ainult eesti keeles, vaatamata sellele, et minu inglise keele oskus on täiesti normaalne. Ja minu meelest on tõlge igati ontlik: raamat on igati nauditav, tegelased omapärased ja see ei sisalda silmatorkavaid anglitsisme. Mida ühest tõlgitud teosest veel tahta? Ja nüüd raamatust endast: nõustun täielikult eelkõnelejate väidetega, et Tolkieni loodud maailm on viimase peal. Aga sellel vingel maal oleks võinud natuke rohkem madistamist ja tüminat olla. Kolm köidet soos solberdamist ja kõnnumaal kappamist paneb kannatuse korralikult proovile ja et minu kannatus katkes ühes kindlas kohas võtan kättemaksuks ühe punkti maha.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda aastaid tagasi ja sattus hiljuti uuesti kätte. Raamatust jäid üsna neutraalsed muljed, aga Zelaznit hiljem lugema see küll ei inspireerinud.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu avastasin varases teismepõlves sõbranna juures külas olles tema riiulilt. Tegin selle ettevaatamatult lahti ja hakkasin niisama otsast lugema ja lugema ma jäingi. Mõne tunni pärast tõstis sõbrants mu koos raamatuga ukse taha. Raamatut pole mul siiani, aga sõprade- tuttavate riiulitelt laenan seda teinekord ikka.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkirjutajatega: raamatu parim osa oli inimkonna täielik ignoreerimine. Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi. Samas tundus, et ACC oli totaalselt võõraid tulnukaid ikkagi üsna inimlikena kujutanud: laevas olid mugavalt trepid ja leitud skafandri põhjal võib oletada, et ka Ramalased liiguvad tagajäsemetel. Tõenäolisemalt on aga teiste planeetide asukad ikka nii teistsugused, et neile pole vaja ei treppe, vett ega õhku.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin, aga tee mis tahad, meeldima ei hakanud. Oli hoopis jube igav ja puine. Ja äärmiselt üllas: kangelane satub võõrale planeedile (oli see nüüd Marss või Veenus) ja sõbranuneb kohalike intelligentsete eluvormidega, kes elavad kõik omavahel rahus ja sõpruses. Selgub, et kunagi oli ka Maa peal sama roosiline elu olnud, aga siis pööras meie kaitseingel (või jumal või misiganes) kurjaks ja meid lõigati ära ülejäänud universumi ilusast elust.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin seda kunagi teismelisepõlves ja muljetas küll. Ainult et pigem lihtsalt jutuna kui ulmekana. Ahvid ja ümbrus paistsid nii inimlikena, et aeg- ajalt unustasin sootumaks, et raamatu põhitegelased on hoopis muud loomad ja tegevus ei toimu mitte maa peal. Ja lõppu jõudes olin sügavalt veendunud, et kangelane eksis koordinaatideh´ga ja sattus mingile hoopis muule maa- taolisele planeedile, kus ahvid valitsevad..
Teksti loeti eesti keeles

Panen ikkagi nelja, sest omal ajal lugedes meeldis küll. Hiljem üle lugeda pole õnnestunud, sest raamat on ära kadunud. Aga kommunistlik propaganda ja mustvalge maailm ei häirinud mind kohe üldse...
Teksti loeti eesti keeles

Eelkõnelejate kombel tõmban kõigepealt paralleeli filmiga: olen nimelt end mitu korda ootusrikkalt televiisori ette mainitud filmi vaatama asutanud, aga lõpuni pole kunagi jõudnud, sest alati on kusagil mujal midagi põnevamat toimunud. Raamatu aga lugesin läbi. Seega punkt kirja pandud variandi kasuks. Ka moodsa Frankesteini jutuna oli asi päris hea (kas HAL oleks ka ilma sisseprogrammeeritud variülesandeta astronautidest lahti saama hakanud). Kolmanda punkti saab teos esimeste, ürgajas toimuvate peatükkide eest... ja rohkem punkte välja ei pigistagi. Sest tegelikult on see üsna kahvatu raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Seekord leiutatakse Discworldis filmikunst ning Ank- Morphoki lähedal asuvas Holy Woodis läheb lahti usin liikuvate piltide väntamine. Sünnivad surematud teosed, esimesed näitlejad jõuavad staaristaatuseni, rahvas juubeldab, ning siis selgub filmimaagia pahupool- miski üritab sellekaudu reaalsusesse tungida. Loomulikult ei tule kangelastel nõust ja jõust puudu, kuri topitakse sinna tagasi, kuhu ta kuulub ning elu veereb oma rada edasi.Igati tüüpiline Pratchett, mis kireva ning lärmaka killavoorina mööda veereb jättes lugeja õhku ahmima.
Teksti loeti inglise keeles

Nõustun eelkirjutanuga- oli ikka vinge küll. Ja väga hästi kirjutatud. Igati ontlik jõululegend, kus kõik on pea peale keeratud, siis läbi segatud ja rohke fantaasiaga vürtsitatud. Ja omamoodi oli Vikatimees paremgi kui päris Jõuluvana- vähemasti täitis ta soovid punktipealt.
Teksti loeti inglise keeles

Vaidlused territooriumi pärast on inimkondal alati saatnud ja nii pole ime, et ka Kettamaailma kangelased maade jagamiseni jõuavad- olles seejuures sama jaburad kui alati. Viimasepeal hinnet ei anna siiski sellepärast, et aeg- ajalt tundus raamat süzeekäänakutega üleküllastatud olevat ja nii jäid mitmed põnevad liinid lõpuni lahti harutamata (mind oleks näiteks huvitanud pikem peatumine printsi röövimise ja saatkonna põlemise teemal).
Teksti loeti inglise keeles

üksik maailmarändur jõuab oma teel linna, kus elab tema sõber ja mille asukad armastavad aeg- ajalt end keskaega kujutleda, kuid tajumata piire tegelikkuse ja üleloomuliku vahel lähevad mänguga ohtlikult kaugele. Katalüsaatoriks saab nõiaks kehastunud koolitüdruk, kes suudab vaime välja kutsuda. Olukorra päästab kangelase sõbra jumalannast elukaaslane. Tegelikult oli tegemist igava raamatuga, mida "Viimase ükssarvikuga" kohe kuidagi võrrelda ei kannata.
Teksti loeti inglise keeles

Taas üks väga hää Simak. Otse loomulikult otsast otsani täis härjapõlvlasi, nõidu ja muid imeelukaid. Seekord on tegemist suurepärase ja ilmeka looga sellest, kuidas reaalsus kord kolmeks paralleelseks maailmaks lõhenes ja mismoodi need kolm taas ääri- veeri kokku said... Kusjuures tegevus ei toimu mitte meie maailmas ja selguseni jõudmiseks tuleb kangelasel läbida pikk tee.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin teise läbi kunagi kaugel noorusajal. Ilus lugu oli. Aga kas nüüd just ulme? Kui mitte pidada fantastika valdkonda kuuluvaks seda, et üks neiu oma printsi ootab.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmeks ei liigitaks seda raamatut midagi. Väga heaks raamatuks aga kindlasti. Samas ei ole ma üldse nõus autori väitega, et ta antud teoses teismeliste probleeme ei käsitle: ühiskondlikkusest ja egost teadlikuks saamine on ju pubekaea läbimine! Kui saarele sattunud poisid oleksid olnud väiksemad või suuremad oleks vast nii tugev võimuvõitlus olemata olnud. Ootamatu, aga väga mõjus oli laste kurjuse väljatoomine- ka tegelikult mõistavad lapsed hämmastavalt julmad olla kui täiskasvanuid läheduses pole.
Teksti loeti eesti keeles

Siinkohal tunnistan ausalt, et Väike Prints ei ole mulle millegipärast kunagi meeldinud. On küll ilus sügavalt filosoofiline muinasjutt, kus paljud ütlused on vaimustavalt tabavad (näiteks rebase sõnad taltsutamise ja joodiku omad joomise kohta), aga ikkagi... Kuidagi kaugeks ja võõraks jääb see maailm. Ei kutsu sinna minema ja seda jagama.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugesin ja ei meeldinud. Igav kuidagi. Ja muidugi see kohatu lõpp. Igavene üksindus ja väljatõugatus on hirmus küll, aga oli ju varem kulutatud hulk lehekülgi tõestamaks, et "üksi" on sellise olendi puhul suhteline mõiste. Ja siis lükata neid keha- ja hingeväänajaid ühte kohta mitu...
Teksti loeti eesti keeles

"Viimane Ükssarvik" tõestab veenvalt, et aeg- ajalt tasub üle vaadata allahinnatud raamatute lett ja sealt mõni igavalt halli kaanekujundusega teos ka pea olematu hinnaga ära osta. Sest vähemalt käesoleval juhul on sisu absoluutselt fantastiline! Viplalalik Võlur, reibas näitsik, viimane ükssarvik, kuri kuningas, kurb prints- kõik nad on olemas ja kõik nad otsivad midagi. Lõpuks saades õnnelikumaks kui kunagi varem ja minnes vastu uutele seiklustele.
Teksti loeti eesti keeles

Ja ühe maailma sees oli teine maailma, mis oli palju suurem kui see esimene maailm ja selles omakorda kolmas ja siis neljas... Olla ilus nagu lill ja ei midagi muud ja lihtsalt olla ja särada ja armastada- nagu õieke väljal
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin kunagi ammu, aga muljetas. Isegi niivõrd, et praegugi põrnitsen aeg- ajalt pikemat sorti taimi kahtlase pilguga: mine sa neid tea...
Teksti loeti eesti keeles