Kasutajainfo

Scott W. Schumack

Teosed

· Harry Harrison ·

Spaceship Medic

(romaan aastast 1970)

ajakirjapublikatsioon: «Venture Science Fiction» 1969; November [pealkirjaga «Plague Ship»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ränkraske lend»
«Pioneer» 1987; nr. 8 - 1988; nr. 5 [lühendatult]

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
1
1
0
Keskmine hinne
4.1
Arvustused (10)

Ulmeromaan lastele. See pole sugugi halvustav hinnang. Tõtt öelda ootan isegi aega mil eesti lapsevanemad (loe: emad ja vanaemad) areneksid nõnda kaugele, et hakkaksid ka oma laste(laste)le fantastikaraamatuid ostma. Olen korduvalt näinud raamtupoes pilti, kus mingi vanem võtab kätte raamatu (ulme või mõni kumaalisem/süngem muinasjutt) ning siis pisut uurinud (müüja käest pärinud) paneb eseme letile ning ostab mingi kindlapeale vagakitshi, miskit sihukest jaburust, mida ta ise lapsepõlves lugeda sai. Tunnen nendes peredes sirguvatele lastele (iseäranis poistele) südamest kaasa. Nüri võib olla ju lugeda mingeid «Hõbeuiske», «Salaaeda», «Bullerby lapsi» jne. (jätka ise). «Kosmoselaeva arst» on selles mõttes just sihuke õige poisteraamat, pidevalt on aktioni, pikalt ei seletata, ajuti on story üsna jõhker ning üldmulje on just selline mehine ja karge. Ning mis lastekirjanduse puhul eriti oluline: eetilised ja moraalsed tõekspidamised on selgelt paigas. Muidugi kõlbab see romaan ka tüdrukutel lugeda (mullegi soovitas seda üks tüdruk). Kuigi see «Pioneeri» tõlge on nimetatud lühendatuks, ma seal erilisi kärpeid ei märganud, ka pole tõlke kvaliteedile miskit ette heita. Kuid need Jüri Kassi värvilised illustratsioonid on võrratud. Minu arust on need parimad värvilised ulmeillustratsioonid Eestis. Edgar Valter ja Allex Kütt jäävad väärikalt 2. ja 3. kohta jagama. Juba nende Jüri Kassi piltide pärast tasuks need «Pioneeri» numbrid üles otsida. Üsna kättesaadav peaks ka originaal olema, omal ajal oli see Puffin Booksi lasteväljaanne siin 3rbl. ja 80kop. eest müügil. Miks siiski neli? Ajuti on Harrison justkui üle nurga libisenud ning milleski jääb see raamat alla kirjaniku täiskasvanutele mõeldud volumedele. Erinevalt Heinleinist ja Le Guinist, kellel lasteraamat ei tähenda sugugi kehvemat kvaliteeti.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Selle jutu pärast sai kunagi 'Pioneeri' tulekut pikisilmi oodatud. Ja selle nostalgia pärast on ta ka 'viie' saanud. Väga suurt kunstiväärtust sel jutul muidugi pole, aga nagu eelkõneleja juba mainis - tegu on tõeliselt hea poistejutuga.
Teksti loeti eesti keeles

Midagi erilist, mille pärast rõõmust kiljuda, ma sellest teosest küll ei leidnud, kuid huvitav lugemine sellegipoolest. Üheks plussiks oli muidugi tegevuse võrdlemisi pidev teaduslik põhjendamine, mis sarnastes tegevusele suunatud ulmekates harilikult varju kipub jääma (või mõeldakse välja mingeid jaburaid füüsikaseadusi).
Teksti loeti inglise keeles

Neli samal põhjusel, miks T. Tennisberg viie andis. Ja ega lool kui niisusgusel pole ju ka väga viga. See muuseas ei tähenda, et ma oma lastele "Bullerby lapsed" ostmata jätan!
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti lastele (noortele) mõeldud ulmekas. Ainult et väga kehv. Kogu tegevus on triviaalne ja etteaimatav. Tegelaskujud on ehtharrisonlikult tuhmid ja ühekülgsed. Ka lapsi ei tohiks allahinnata ning neile kirjutamist haltuurana võtta. See jutuke on puhas haltuura.
Teksti loeti inglise keeles

Omal ajal mõjus ikka päris vingelt. Eks need Jyrka poolt mainit illustratsioonid aitasid ka omajagu kaasa (tegelt on enamus Jüri Kassi pilte vist head). Üldse selline mõnus ajaviitelugu. Aga ei saa kontrollida ka, kuidas ta praegu mõjuks, kuna tänu teatud isikule (aiai, ata-ata) on mul need va vanad Pioneerid kõik kuskile kaduma läinud. Nii et kah rohkem meenutuste põhjal saab viie. Aga asi oli seda väärt.
Teksti loeti eesti keeles

On küll lastele mõeldud ulmekas, aga mulle meeldis. Juba algusest peale tõmbasin paralleelle J. Verne`i "Saladusliku saarega". Samuti nagu seal, oli ka selles raamatus nii võitlust elu eest, teadussaavutuste rakendamist, kui ka mässajatega arvete klaarimist, ellujäämist ja õnnelikku lõppu. Midagi sügavamat sellest raamatust polekski oodata osanud. Oleks ma kümme aastat noorem, hüppaksin ma seda raamatut lugedes vaimustusest!!!
Teksti loeti inglise keeles

Mul ei ole ajakirja Pioneer numbreid, kus lugu eestikeelsena ilmus ja hea, et ei ole. Sest mälestus ülivingest seiklusest jääb niimoodi rikkumata. Järele mõeldes arvan, et poisikesena oleks ka Harrisoni Surmailma raamatud mult kõrgema keskmise hinde saanud. Päris hästi istub mulle see hea õnne peale töötavate macgyverlike lahenduste kasutamine.
Teksti loeti eesti keeles

Tänu ETERA baasile avanes võimalus seda lapsepõlves võlunud lugu nüüd uuesti lugeda. Erinevalt teistest umbes samal ajal esmakordselt loetud ulmekatest panen sellele aga siiski üsna kehva hinde, sest lugu on ikka väga triviaalne ning kui muud kosmoselaevaga juhtunud õnnetustejada saab veel kuidagi tõsiselt võtta, siis tundmatusse viirusesse haigestumine keeras vindi liiga üle.
Samas, hea poistekas ja omas ajas kindlasti omal kohal. Praeguseks aga ajale jalgu jäänud ja tänapäeva laste arengutaset arvestades soovitaksin - kui üldse - seda pigem nooremale koolieale kui teismelistele.
Teksti loeti eesti keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.

Teksti loeti inglise keeles

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.

Teksti loeti inglise keeles

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.

Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.

Teksti loeti inglise keeles

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles