Kasutajainfo

Scott W. Schumack

Teosed

· Stephen King ·

The Mist

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Udu»
Tartu «Fantaasia» 2008 (Sündmuste horisont, nr 2)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
11
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (20)

Minu ilmne lemmik. Siin puudub see tohutu vahutamine (loe: seebine tellisemaania), mis kuningale sedavõrd omane on.

Sisu ise on lihtne. Mingi loovisik istub oma naise ja pojaga järvekaldal (neil on seal maja). Tuleb suur torm, hulk puid murtakse maha... pärast purustusi on vaja minna lähimasse supermarketisse varusid täiendama. Naine jääb koju ning üsna ausalt öeldakse ka kohe ära, et rohkem peategelane teda ei näinud. Enne kui issi pisipojaga linna sõitma hakkab märkavad nad teispool järve (kummalist) udu tõusmas. Selleks ajaks, kui nad linna jõuavad on kadunud nii raadioside, kui ka elekter. Udu aina tõuseb. Isa-poega jõuavad supermarketisse, aga välja pole neil enam mõtet minna (nagu ka ülejäänul sajakonnal isikul). Väljas on paks udu ning udust kostab karjeid...

Varsti selgubki, et koos uduga saabusid ka monstrumid... Tavaliselt õudukas midagi ei seletata, aga siin siiski antakse mõned põgusad vihjed, et justkui töödanuks üks lähedalasuv sõjaline objekt selle kallal, et luua ühendust paralleelmailmadega ning nagu oleks torm seal miskit kihva keeranud. Kas see ka nii on?.. Igatahes poovad kaks sõjaväelast sellelt objektilt kibekähku end poelaos üles.

Põhiliselt ongi teksti sisuks inimeste tegevuse ja selle motiivide näitamine segases (loe: õudsas) olukorras. Meeldib ka see, et King väldib siin üsna edukalt (moosist) happy endi.

Võiks veel mainida, et see oli kolmas Kingi romaan, mis vene keeles ilmus ning esimene puhas horror. Lugesin ka ise seda kõigepealt järjejutuna ajakirjas «Vokrug sveta». Hiljem sattus kätte ka Kingi ingliskeelne kogu «Skeleton Crew» (1985), kus see tekst samuti sees on.

Teksti loeti vene ja inglise keeles
TVP

Paberilt pole _kahjuks_ lugenud, aga seda Eesri Raadio järjejuttu kuulasin ma küll suure huviga ja närisin järgmist osa oodates küüsi. See on King oma parimal tasemel. Kollid olid igatahes andekad, eriti meeldisid mulle need ämblikud :)
Teksti loeti eesti keeles

Mõned asjad on lihtsalt niivõrd stiilsed, et maksimumpunktid võibvälja panna juba enne, kui süzhee või tegelaste hindamiseni üldsejõuadki. The Misti lugedes mõtled tahes-tahtmata kogu aeg, et justniisugune peabki üks tõeline õudukas olema. Ma ei taha üldse midagi ette heita süzheele või tegelaskujudele. Needon täiesti tasemel ja teeksid ka omaette mistahes teosele au. Aga kumbki neist ei ole see põhiline, mille pärast The Mist on minu jaoksseni loetutest üks paremaid Kingi asju. Peamine on just see, mida maparema sõna mitteteadmise tõttu kirjeldan kui stiilsust. Ehe horror`at its best`. Soovitan soojalt.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, kui lugesin neid eespoolseid kommentaare, panid need mu õlgu kehitama...Tegu on küll kena looga, aga siiski natuke liiga tüüposadest koosnev, midagi säravalt uut seal justkui ei olnud.Ütleks, et on rohkem hinge minevaid Kingi jutte, aga see konkreetne on minu jaoks esimene Kingi loomingust loetu/kuuldu, omal ajal ( Nii umbes 12 a. poisina) jättis see küll väga sügava mulje. Nii et väga tugev neli, kümnepallisüsteemis paneksin vist üheksa.
Teksti loeti eesti keeles

Tunnistan ausalt, et ehkki ma pole just Kingi austaja, leidsin ka mina, et see teos on igati oma olemasolu tõestanud. Lühidalt, selgelt, ei mingit ülearust "pläkutamist", mis muidu Kingi teostes olemas on. Suhteliselt korralikul tasemel õudukas, parajalt salapärane, parajalt pinget. Minu isikliku arvamuse alusel on tegu ühe parima looga selle kirjaniku sulest, ehkki tuleb tunnistada, et eriti palju pole ma teda lugenud. Aga ehk tuleks?
Teksti loeti eesti keeles

Üks parimaid Kingi asju, mida lugenud olen. Paraku on sedagi maximumhindeks vähe. No suudab siin King oma tavalist vahutamist vältida, ent teeb seda raskustega - igal väiksemalgi võimalusel näikse tal sõrmed lippama olevat hakanud - enne kui meenus, et kirjutab lühiromaani.

Saamislugu. Kirby McCauly antoloogia "Dark Forces" jaoks sai see asi kirjutatud. Algul olnud Kingil plaanis jutt. Kirjanik helistas siis iga nädala tagant toimetajale, et läheb pikemaks ja pikemaks - kuni lõpuks oligi lühiromaan.

Nagu Kingile kohane puudub tekstis salapära. Deivikopperfiidlikult hakatakse kõike algusest üksipulgi lahti harutama, et mis kellelgi seljas oli, jne. Tõmbaks ühe ebakohase paralleeli, et Strugackid oleks alustanud alles kaubamajast ja eelnenut salapäraste vihjetega seletanud.

Põnevaks lähebki alles viimasest kolmandikus - siis, kui leitakse end ülespoonud sõdurid. Lõpp on kah hea! Tõesti oli ÕUDNE. Vahepeal kruviti pinget peamiselt selle nõiamoori ümber ja sugugi mitte asjata. Ameeriklastele on selline kultuslik käitumine igati kohane ja omane.

Seega, olnuks see udujutt kolmandiku võrra lühem, saanuks ta viie. Aga need haigutused, mis algust lugedes mind nii painasid süzhee asemel...
Teksti loeti inglise keeles

Tunnistan ausalt - see on ko~ige o~udsam asi, mida olen oma elus eal lugenud vo~i kuulnud. See teos oli ehtne unetapja. Mäletan, kuidas ko"ssitasin radiaatori ja kapi vahel, julgemata liikuda - ja samas ko~rvu kikitades, et mitte miski seal minust mo"o"da ei lipsaks.Siis ma ei teadnud, et see on Stephen King - see jäi minu jaoks tundmatu autori tundmatuks teoseks, meelde jäi vaid loo nimi - "Udu". Alles hiljem, Tartus, leidsin selle ingliskeelsena, ja sain teada, et ennäe - on nagu tuttav nimi, seesama isand, kes "The shiningu" kirja pannud. Udu ise, oma teravapiirilisusega nii kujuteldamatu, pahaendelisuse aura enne kaubamajja jo~udmist, kaubamajas valitsev ohu ootus ja samas uskmatus, et seee seal ikka nii ebardlik v2rdjalikkus, ja mitte miski muu... Ja lisaks veel need kollid - alguses suhteliselt po~hjalikult kirjeldatud, aga hiljem vaid vihjetena, vihjetena sellele, mis kogu maailmas toimumas, ja siis veel see yksik - ehk isegi näilik katkeke raadiost lootuse kohta... See viimane tuletas meelde legendi Pandora laekast - kuhu viimasks surutud lootus enamikus sisse jäi...Mis ehk ko~ige rohkem meeldis, oli peategelaste superkangelaslikkus: see, et nad taolistes tingimustes yldse ellu jäid ja mingid hädapääseteed leidsid. Lausa naljakas tundus see k2rbsetapmisvahenditega kollide tapmine - aga samas oli see ka ju usutav, kuna kollidel inimdieedi vastu midagi ei olnud, ja maa o~hk ning bakteridki neile lausa suurepäraselt istusid. Aga hoolimata kogu oma o~udust äratavast o~hustikust kippus mulle hiljem aiva pähe mo~te - et kas oli see ikka see horror vo~i hoopis hoiatus, katastroofilyhiromaan Wyndhami vaimus, ainult et parem, kiirem, tormilisem ja surmavam...Ainus asi, mis ehk selle udujutu juures veidrana tundus, oli see, et kolle tuli igast uksest ja aknast, ja et neid jagus piisavalt ka inimso"o"jalikesse mastaapidesse. Aga mine sa tea - ehk oli neil piisavalt toitu ja inimesed maitsesid neile no¤da, et nad lausa hoidusid kaubamaja ymbrusesse, oodates, mil konservikarp avaneb ja mil nad saavad maiustama hakata.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Lugenud polegi, aga raadiost kuulduna andis külle elamuse. Arvatavasti loetuna polekski nii hea tundunud.
Teksti loeti pole oluline mis keeles

Esimesed 32 lehekülge olid kuratlikult head. Kuidas inimsipelgad posserdavad oma igapäevaste käiguradade ümber sel ajal, kui nad peaks juba ammu autos istuma ja gaasipedaali põhja vajutama... See, kui tahate minu arvamust teada, oli õudne. Edaspidine oli lihtsalt lahe madin.

Raamat paistab ülejäänud "Sündmuste horisondi" kõrval silma professionaalse kaanekujundusega.

Teksti loeti eesti keeles

Üleüldiselt mulle King väga ei meeldi. Ta on küll kirjutanud mõned väga head asjad, kuid tema ülejäänud loomingut saab kokku võtta ainult ühe sõnaga - kommerts. Samuti pole tema filmiadaptsioonid tihtipeale kõige õnnestunumad - üsna vähesed kannatavad vaadata ning veel vähesemad on tõepoolest head. Millalgi 2007. aastal linastunud "The Mist" valmistas igatahes väga positiivse üllatuse. Loomulikult tekitas see huvi ka raamatu vastu, teatud reservatsioonidega muidugi. Kingile meeldib liiga palju lobiseda ja mulle ei meeldi seda lugeda. Üllataval kombel on ta aga sel korral oma tungi suutnud talitseda ning lõpptulemus pole sugugi paha. Kena ja kompaktne, piisavalt kiire tempoga ning selgelt tajutava õhustikuga. Lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada, et vael tasub oma eelarvamused ka kõrvale jätta. Võib positiivselt üllatuda. Viis
Teksti loeti eesti keeles

Kaubamaja piiramisest lugedes oli pidevalt tunne, nagu vaataks mingit(apokalüptilist) Hollywoodi õudukat... samas oli see kõik päris tempokalt ja sümpaatselt kirja pandud. Ka tõlge oli hea, ehkki mõningaid apse hakkas silma, eriti kohanimede Norway ja Naples tõlkimine.
Teksti loeti eesti keeles

Väga vastakad tunded valdavad peale eestikeelse tõlke lugemist, nimelt mäletan ma `Udu` raadiost kuuldud järjejutuna, millele lapsena kogemata peale sattusin (kusjuures loo algust kuulmata ja horrorist ning Kingist suurt midagi teadmata). Lugu lummas. Mäletan selgelt, kuidas raadio ees istudes ihukarvad püsti tõusid ja pilk aknast järjest tihedamini välja libises... Mäletan ka seda magusat kõhedust, mis veel aastaid seda kogemust meenutades tekkis.
Ja kui nüüd `Udu` tõlkeraamatuna meie lettidele ilmus, tekkis vastupandamatu soov seda närvikõdi uuesti kogeda. Kahjuks...
Kas on tegu halva tõlke, täiskasvanuks saamise, jutustaja sugestiivse hääle puudumise, etteteada sündmuste käiguga või hoopis liiga kõrgete ootustega, ei tea, aga nüüd oli lugu lame ja mittehirmus ja igav.

Hinde panin puhtalt lapsepõlvemälestuse rasva pealt, võttes ühe palli alla praeguse pettumuse märgiks.

Teksti loeti eesti keeles

Täiesti ootustele vastav King ängimeister. "Udu" kraapis midagi lahti minu alateadvuses, sest süžee-elemendid tungisid unenägudesse mitu ööd järjest. Iga raamat seda saavutada ei suuda. Mulle meeldis, et King polnud põrguvaeva näinud udu tekkepõhjuste lahtiseletamisega. Ulmeliste tuumafüüsika eksperimentide kirjelduste asemel esinesid siin-seal elegantsed viited: kuulujutud "Nooleotsa" projektist ja teistmoodi aatomitest, sõdurid jms.. Samuti oli mõjus kripeldusvürts naise saatus, kes lahkus poest oma laste juurde. Ja muidugi ka lahenduseta lõpp...Teadmatus aitas paremini samastuda loo kangelastega ja süvendada ängielamust.
Teksti loeti eesti keeles

Kingi "Udu" juures häiris mind enim see, et olen kirjapandut korduvalt filmides "Day of the Dead" ja selle kloonides juba näinud. Toimub mingi kirjeldamatu katastroof, ringi hakkavad taaruma hiidämblikud, zombid, tulnukad etc. Ellujäänud kogunevad kuskile kindlustatud punkti. Tekivad konfliktid ning lõpuks põgeneb mingi väike osa ellujäänuid edasi. Kas pole mitte juba tüütuseni tuttav plot? minule vähemalt on.

Kingi sõnaosavus päästis vähemalt hullemast. Emotsioonid olid kirjapandud ehedalt ja oli pinev lugeda ning tegelased on usutavad. Aga ainult hea kirjaoskusega mind ära ei osta. Süzee peab ka huvitav olema. Seetõttu tuleb "Udul" leppida hindega "tugev kolm" - "nõrk neli".
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav nüanss - algselt oli loo nimi "The Fog". Kuna John Carpenter tegi aga samanimelise filmi aasta 1980 siis hiljem nimetas King jutu ümber "The Mist"-iks. Kusjuures "fog" ja "mist" on ühed udud eesti keeles aga tegelikult on nad ingliskeeles erinevad asjad. Minemata detaili siis "the mist" on paksem ja kehvema nähtavusega. Samas on ju eesti keeles ähm, hägu, sumu, hämu, somp...

Stephen Kingi "Udus" on peategelane David maalikunstnik, nagu ka tema isa. Kui Davidi isa on tõeliselt edukas siis Davidil ei saa kuidagi vedama. Ta üritab ise suurt kunsti teha, natuke ostetakse ka aga hästi ei edene. Teeb natuke kommertsi, endal süda tilgub verd. Aga siis küsib üks hea sõber Ollie, et kas võiks Davidi maalist foto teha, et seda reklaamina kasutada. Peale seda saab David aru, et ei pea punnitama ja muretsema, et teenib raha oma loomingut klantsajakirjadesse ja nilbetesse meesteajakirjadesse müües.

See pole muide raamatu seisukohast justkui üldse tähtis sest sisu on justkui hoopis midagi muud. Või äkki on ikka oluline? On ikka, vähemalt enda silmis kuna hea kirjanikust sõber on viimasel ajal just maalikunstiga kätt proovinud. Sõbra ja Davidi taust ning olevik on küll äärmiselt erinevad, aga igaljuhul on praegu "Udu" ülelugedes täiesti uute nüanssidega, mida varem ei pannud eriti millekski. Samuti saab minu silmis see raamat täiesti uue allhoovuse, muudab Davidi ja ta poja Billy teekonna veel detailirohkemaks.

Udu on küll suhteliselt lühike raamat aga samas on minu silmis kõik väga hästi paigas. Hakkab sellega, et Maine maakonnas Bridgtonis on väga ränk torm ning peale seda on igalpool jõhkrad purustused, puud pikali, osad majad rusudes. Ning eemal järve peal on udulaam, mis on äärmiselt paks ja konkreetse servaga. Selline... kandiline ning ei mõju üldse looduslikult.

David ja Billy lähevad linna poodi ja jätavad abikaasa-ema Steffi koju elamist koristama. Supermarketisse jõudes tuleb linna ka udumeri, vangistab umbes kuuskümmend inimest ning udust sirutuvad välja kombitsad, tulevad koerasuurused ämblikud ja igasugused veidrad lendavad putukad. Ning see kõik on nii kuradi õudne, eriti kuna enamasti on lihtsalt poeseina taga kuulda liikumist ning kontakti elukatega on harvem. Ei ole pidevat verepulma või actionit, on meelinäriv ootamine ja teadmatus. Sest kust kurat need peletised pärit on?! Mõned poesviibijad on kuulnud, et läheduses olevas militaarkompleksis toimub "Nooleotsa" nimeline projekt, mida siis igaüks oma nurga alt üritab tõlgendada. Keegi ei tea küll midagi, samas ühel hetkel saadakse kaks vihjet kui leitakse poe tagaruumist kaks noort sõdurit. Sõdurid pole küll väga jutukad, oma osa on selles, et nad kõlguvad katuse all ülespooduna. Kõik viitab koos vabasurma minemisele aga mis neil südamel oli, seda ei tea keegi.

Eraldi mõõde on see, kuidas saavad inimesed hakkama keerulistes oludes. On poes nii neid, kes loobuvad ja lähevad samamoodi vabasurma. Osad on katatoonias kusagil nurgas. Mõned hakkavad jooma. Proua Carmody, kohalik "taimetark" ja "kõiketeadja" (tänapäeva mõistes siis meditsiini alternatiivi austaja, kloorijooja, homöopaat jmt) aga vatrab ja vatrab sellest, kuidas inimesed ise on häda kaela kutsunud, aja jooksul ta võim järjest tugevneb, kogub enda ümber järgijaid, kes ühel hetkel hakkavad vereohvrit nõudma, kelles viieaastane Billy imehästi sobiks.
 

Nojah, nüüd jäängi sisust patrama. Ma tegelikult ei ole midagi ära spoilerdanud, seda enam, et ega raamat ei annagi tingimata sirgeid ja selgeid vastuseid. Küll on aga meeldivalt palju vihjeid, mis toovad hinge õõva ning lootusetusetunde. Minu jaoks on see õuduskingi üks ehedamaid näiteid, mis on väga täpselt paigas. Tegu on kirjaniku kuuenda romaaniga, mulle endale tundub, et peakski vist kusagil selle kandi raamatuid Kingilt lugema kuna siis suutis ta väheste sõnadega palju ütelda.

Teksti loeti eesti keeles
x
nore
1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nostalgiline ja hea tuju on (aga mitte antud teose süül)....seepärast saabki kolme ära....muidu, oi kuidas annaks (tappa ikka) ja mõnuga.
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk. Arvestades, kui lai leht see mees (Harlan Ellison) on, väga nõrk. Arvatavasti kirjutaks umbes 90 % "Algernoni" autoritest sama sisuka ja sama kvaliteetse vormiga jutu soojenduseks nii kell 6 hommikul. Loo ainukeseks positiivseks aspektiks võib lugeda USA mõningate tuntud kodanike sissetoomist, aga selleks ei pea just väga suurte kirjanduslike võimetega olema.
Teksti loeti eesti keeles

Ellison, kui inimene, käib mulle närvidele. Tema tekstid kipuvad kas sellest tulenevalt või lihtsalt sisu tõttu samuti närvidele käima, ometi ei saa ma "Poiss..." kohta midagi halba öelda. Hea ja jõuline lugu, selline hoolimatus mõjub Ellisoni puhul väga siiralt. Eespool on toodud paralleel "Needuste Alleega" - sellega ma eriti ei saa nõus olla, kuna juba vorm (üks on jutustus, teine romaan) on erinev. Hindan Zelazny`t kõrgemalt, sellest hoolimata, soovitan ka konkreetset Ellisoni lugu lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Viimasel ajal loetud raamatutest parim. Algul tundus nagu emotsionaalne värving liiga kahvatu, aga süvenemise asi. Igatahes, kui keegi peaks siit baasist käimas vihjeid hea lugemisvara kohta otsimas, siis julgeksin soojalt soovitada.
Teksti loeti eesti keeles

Taastas vahepeal kõikuma hakanud usu ulmekirjanduse mõtte(ku)sse. Tunduvalt komplitseeritum ja mitmekihilisem, kui keskeltläbi ulme, lisaks veel ladusalt kirjutatud (ja tõlgitud). Konkurentsitu viis.
Teksti loeti eesti keeles

Loogikaaugud segasid, aga võib-olla minu loogika lihtsalt erineb autori omast...üsna segane raamat, vahepeal tundus lausa mõttetugi, ometi mitte halb - eks igaüks lugegu ise ja tõlgendagu, kuidas tahab.
Teksti loeti eesti keeles

Minu lemmik "Kaleidoskoobist". Võib-olla mõnede jaoks liialt "tundeline" (Natuke halb termin, ega mingit seebist nõretamist seal ju pole) aga mulle igatahes meeldis. Paras sellele mootorattaga kolmandale, kena ja mehe vääriline palk oli;) (Minu meelest oli tegu karistusega)
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, aga ei vaimustanud niivõrd, et viit panna. Kuidagi kõhna see dialoogil baseerumine, liiga lühike oli.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle sümpatiseeris see teiste teostega ("Igaviku lõpp" jne.) sidumine, aga varasemasest stiilist loobumine on küll miinuseks. Kahju on nendest entsüklopeedia lõikudest......
Teksti loeti eesti keeles

No nii hea ta kah nüüd polnud, kui kõvasti mainitud "Consider Phlebas", kena raamat, aga kuidagi kulunud teemaarendus ja idee. Tegelaste emotsioonid jätsid suht külmaks.Stseen vihmas, droon peategelast rinnust kinni hoidmas mõjus nagu kliðee keskpärasest filmist. Ajaviitekirjanduse kesktase, aga lugeda siiski võib;))
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin esimest korda, kuskil keskel hakkas lõik, kust maalt enam aru ei saanud (See koht, kus küllusesarv hakkab isepäi tegutsema, saadab nägemusi küll Nobeli preemiast, küll tuumasõjast). Lugesin teist korda, oli parem....seetõttu nõustun eelpool toodud arvamustega, et segasevõitu raamat. Ometi ei pea ma teda täitsa halvaks, nii mõnigi koht assotseerus millegi pärast Bulgakovi või mõne teise hea kirjaniku loominguga.
Teksti loeti eesti keeles

Kummaline lugu, algul tundus esindavat realismi, võib-olla isegi seda va "Nõukogude" varianti. Kohati käis närvidele, aga ulmelisem (muinasjutulisem) pool oli küll kena, kokku nõrk viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mnjaa...autor ise kirjutab, et lugu põhineb teatud määral Walesi muistenditel...alguses jättis kohmaka ja koleda mulje, päris nagu ei uskunudki seda....aga loo edenedes võis teise meelelahutuslikult talutavaks liigitada. Tegelikult täitsa kaasakiskuv, keskeltläbi 4.
Teksti loeti eesti keeles

Eelpool toodud positiivsega tuleb jällegi nõustuda...niipalju täienduseks, et:
Algust lugedes tundsin pettumust, meenusid esimesed ja nõrgemad Strugatskite jutud, nõrgemad just erinevate plaanide ja mõtete vähesuse tõttu. Ent kusagil loo keskel selgus, et romaan polegi nii lihtsakoeline ja lapsik, vastuoksa. Lõppes (ja oli kokkuvõtlikult) hea raamat(una)(das ist maine Mainung), väga tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Ega vist midagi eelkirjutajate kommentaaridele lisada olegi...Mõnusalt mitmetasandiline, nagu juba kirjutanud Strugatskitele kohane, pole veel liigseks sotsiaal utoopiaks pööranud("Inetud luiged" , mis siiski oli väga hea).Tubli viis
Teksti loeti eesti keeles

Kaalusin pikalt, kas panna 4 või 5...Aga eks ta tiba lahjem tundu, kui "Fantastiline valgus". Sellegipoolest hea raamat, nõustun eelpool mainituga, et kaanekujundus igati paslik ja tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny on ka paremini kirjutanud, kasvõi "Lord of Light". Sellegipoolest, laheda sulega, ei liiga primitiivne ega ka kuiv.
Teksti loeti eesti keeles

Kangesti teadusliku mulje jättis....Selle raamatu kohta sobib tõesti lühend Sci-Fi,aga igavavõitu ja naiivne oli...Neid "probleeme" on ka enne käsitletud,mõnikord paremini.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on päris puhta Sci-Figa, kus tegevus toimub aimatavalt tulevikus. Peategelasteks on 2 poissi ja 1 tüdruk, minnakse molekulaarkohvikusse tähistama neist ühe head käitumist nädala jooksul.Jutu sisu väärtustab ehedust, looduslikkust, läbi laste hinnangu kunstlikule toidule kohvikus.***Päris kenasti kirjutatud ja idee on ka tore....aga ei midagi säravat.
Teksti loeti eesti keeles

Tjah, kui lugesin neid eespoolseid kommentaare, panid need mu õlgu kehitama...Tegu on küll kena looga, aga siiski natuke liiga tüüposadest koosnev, midagi säravalt uut seal justkui ei olnud.Ütleks, et on rohkem hinge minevaid Kingi jutte, aga see konkreetne on minu jaoks esimene Kingi loomingust loetu/kuuldu, omal ajal ( Nii umbes 12 a. poisina) jättis see küll väga sügava mulje. Nii et väga tugev neli, kümnepallisüsteemis paneksin vist üheksa.
Teksti loeti eesti keeles

Kvaliteetselt segatud tehno-ja psühhoulme,üks tuleneb antud teoses teisest. Olen lugenud mitu korda, kannatab täitsa korduvlugemist, piisavalt tegevusrikas ja mõtestatud.
Teksti loeti eesti keeles