Kasutajainfo

Kirill Vorobjov

Teosed

· Murray Leinster ·

First Contact

(jutt aastast 1945)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1945; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Võrdlemisi kaugel tulevikus tegeleb progressiivne inimkond usinasti kosmoseavaruste uurimisega. Uurivad mis nad uurivad, vendi mõistuses seni veel kusagilt leitud ei ole. Kuni yhel ilusal päeval.. Kusagil Krabi Udukogu lähistel kohtuvad inimeste ja tulnukate kosmoselaevad!

Mõlema laeva meeskonnad on võrdlemisi paanikas. Tehniliselt arengutasemelt on mõlemad rassid enam-vähem võrdsed. Samas on nad ka bioloogiliselt piisavalt sarnased, et vallutussõjad potentsiaalselt võimalikud võiksid saada.

Nii nad seal siis tolgendavad, avakosmoses. Koju tagasi siirduda kumbki ei saa - teine võib niiviisi jälitades teada saada, kus asub vastase koduplaneet ning seda siis hiljem rynnata.. Mõlemad mineerivad hoolsasti oma kosmoselaevu kõikvõimalike pommide ja lõksudega, hävitatakse kosmosekaarte ja fabritseeritakse võltsinguid.

Mõlemad pooleed annavad endile tekkinud patiseisust aru ja otsivad pingsalt lahendust. Ei ole ju kumbki pool konfliktist huvitatud. Kui aus olla, siis tegelikult on nood tulnukad ju yhed igavesti vahvad sellid.

Selline, mõnus jutuke. Viie jaoks jääb ehk pisut puudu (Leinsteri "Uurimismeeskond" näiteks oli imo märksa parem) aga tugeva nelja on kyll auga ära teeninud.

Teksti loeti inglise keeles

See viis on siin küll hästi pika miinusega, kuid siiski viis! Kõrgeima hinde kasuks kallutas mind jutustuse olulisus ja mõju hilisemale ulmele. Olen lugenud circa kümmet teksti, mis on üles ehitatud sellesama loo skeemile, või kasutavad siis antud loo elemente... ning kõigil juhtudel on Murray Leinsteri jutustuse «Esimene kontakt» vari nende tekstide taga ikka väga pikk. Eesti lugejalegi peaks tuttav olema Ivan Jefremovi lühiromaan «Cor Serpentis»! Selline see Leinsteri lugu ka on, ainult ilmunud 15 aastat varem.

Murray Leinsteri jutustuse sisu taandub väga lihtsale mõttele, et kuidas üle elada esimene kontakt nõnda, et kumbki pool kaotajaks ei jääks ning mõlemad ka ellu jääksid... eeldusel muidugi, et mõlemad siiralt seda kontakti soovivad. Mõistlikult ettevaatliku olendi tegevusjuhis.

NB! Väidetavalt on see esimene tekst maailma ulmes, kus olid kasutusel blastrid... ainult, et siin polnud tegu käsirelvadega, antud loos oli blaster kosmoselaeva raskerelv, millega hävitati laeva teele jäävat kosmilist sodi.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Hinnangus olen nõus pigem Jürkaga. Lugesin just üle Jefremovi "Cor Serpentis" ja see jutt tuli kohe meelde, kuigi pole seda üsna ammu üle lugenud. Paras üllatus ootas mind ka BAASis - tõesti ei oodanud, et see lugu nii ammu kirjutati, tundus teine märksa noorem olevat.
Teksti loeti vene keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles