1.
21
2.429
1.
1
3.0
1.
13
4.308
2.
8
3.625
3.
11
2.909
5.
6
3.667
6.
7
4.571
7.
5
3.6
8.
7
3.286
9.
9
3.667
10.
11
3.727
12.
4
3.0
13.
9
3.667
14.
5
4.2
15.
4
4.5
19.
14
3.143
20.
9
3.889
21.
19
2.211
22.
16
3.688
23.
17
2.176
24.
4
2.0
25.
13
3.154
26.
8
2.75
27.
6
2.0
28.
4
2.25
29.
8
3.5
30.
10
3.1
31.
3
2.667
34.
5
3.6
(jutt aastast 2001)
eesti keeles: antoloogia «Vereta jaht» 2001
Ühesõnaga mees nimega Karyo on diplomaat, kes peab läbirääkimisi Võõrastega, kes peavad meie planeedil silma peal ja siis peab see diplomaat tegema otsuse, et kas armastus või tähesõit! Armastus takistab inimkonnal nii kiiresti ja nii kaugele arenemist, et me ükskord tähtedeni jõuame. Võõrad pakuvad lahkelt abi ühe seerumi näol, mis teeb inimkonna armastusvõimetuks ja siis oleks varsti universum vallutatud...
Jutt on hea, hoolimata kõiksugu filmidest, mis mulle meenuvad. Noriks ainult selle kallal, et mis jääb järgi, kui armastuse võimet ei ole. Täielik emotsioonitus? Ükskõiksus? Hingetus? Kas armasusega kaob igasugune tunne? Tundus, et see asi pole autoril endal päris selge. Rõhuti just sellele, et armastuseta on täielik emotsioonitus, aga võõrad olid kaastundlikud, heatahtlikud ja abivalmid. See ju ligimesearmastus! OK, võõrad olid natuke leigevõitu ja kiretud, aga Me Juba Olemegi Sellised! Temperamentsed eestlased! 5-
Marek Simpsoni karjäär ulmekirjanikuna peaks selgelt tõestama üht. Sellest, et autor saab sõnade ritta seadmisega hakkama, on vähe kasu kui lugejale mitte midagi öelda ei ole. No kohe mitte midagi ei ole.
Antud lugu peaks endast kujutama vist filosoofilist ulmet, kuid lämmatav pateetika ja kõige hullemat sorti jaburdused, a la "Tähtedevahelise reisimise võimetuse põhjuseks on aga inimeste võime armastada/../pärast põhjalikke uuringuid pole meil enam selles põhjust kahelda", "Küsimus on lahendatav teatud ajupiirkondade tegevust pärssiva vaktsineerimisega", "armastusevabadus kandub vaktsineeritute järglastele edasi" jne välistavad võimaluse lugu kuidagi hinnata. Lisaks veel loo sisemised vastuolud (Võõrad, kellele tundub veider et võime armastada välistab tähtedevahelised lennud, tuleb välja, on vaktsineerimisprotsessi minevikus ise läbi teinud; iseenesestmõistetavus, millega Karyo teeb inimkonna nimel otsuseid).
Kui autor arvab, et sai nüüd meistriteosega maha ja on suur humanist, siis on ta eksiteel. Peale Simpsoni loomingu tarbimist on enamasti tunne, et nüüd lähen ja pistan oma pea sahtlisse.
Lukjanenko "Vet$ernjaja beseda s gospodinom osobõm poslom", mis on umbes samal teemal ja mida autor ise 5-ga hindas, on ikka suurusjärgu võrra parem. Lukjanenkole panin 4+, Kõlule 4-, Simpsonile jääb siis 3+.
Pakutud lahendus tundub mu küünilisele meelele ja sarkastilisele huumorisoonele ikka üsna ilatsevalt emane. Armastus päästab maailma, nüüh nüüh...Istu Simpson, kaks! Kasvata endale munad!
