Mõnus lugu, 40ndate aastate poolsürrealistlikus-poolhumoristlikus stiilis. Et on üks väike poiss, kes koos vanematega mustkunstniku etendust vaatama läheb, ja mustkunstnik ise, kes pole mitte päris tavaline mustkunstnik, nagu selgub. Ja kusagil Tiibetis jääb just samal ajal üleujutuse tõttu seisma üks tilluke palveveski....
Viis jääb panemata nendelesamadele nn. kuldajastu lühijuttudele ühise puuduse tõttu - vaimuka idee ja korraliku teostuse taga kummitab loogikapuudus, mis vahel on ilmselt taotluslik (pole oluliseks peetud), vahel aga idee kui jutu esmatähtsa komponendi kaifimise tagajärg.