Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Gerard Klein

27.05.1937-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Gerard Klein ·

Le gambit des etoiles

(romaan aastast 1958)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (4)
Valge Vares

Listis on viimasel ajal see romaan jutuks tulnud, kuid ühtegi arvustust veel pole... Üsna huvitav asi tõepoolest, ajahammaski pole teist eriti purenud. Sisututvustuseks niipalju, et tegevus toimub sajandeid tulevikus, mil inimkond on tunginud kosmose sügavustesse ja tema nüüdne asuala kannab nime Hõivatud Galaktika, mida nominaalselt valitseb Betelgeuse keskvõim. Paraku ilmnevad probleemid: Hõivatud Galaktika hõlmab ikka veel vaid tühise osa tervest Galaktikast ning selle edasiseks vallutamiseks ei piisa lihtsalt inimressursse. Probleemi lahendamiseks rakendatakse muuhulgas sellist drakoonilist abinõu nagu sundvärbamine. Nii satub kosmosevallutajate hulka ka Jerg Algan Darkia planeedilt. Kuid oma saatusega leppimise asemel suunab tema edasist elu meeletu raev ning otsus iga hinna eest hävitada Betelgeuse keskvõim. Ja siis satub Betelgeusega samuti rahulolematute puritaanlaste planeedil tema kätte igivana kummaline malelaud...

Kleini romaan on (mitte mahult) mastaapne, kuid mitte pompöösne, põnevust pakkuv, kuid mitte kosmoseooperlik. Kõrgeimat hinnet takistab panemast mulle pisut vastu hakkav liigmõtisklev narratiiv - sügavust jätkub teosel selletagi. Ja lõpplahendus võinuks ehk olla efektsem - aga siin on ilmselt tegu pigem arvustaja maitse rikutusega kui autori küündimatusega. Tugev neli igatahes. Ei ole küll lausa tippteos, kuid hea ulme kindlasti.
Teksti loeti vene keeles
Raux

Sisust on eelnevalt juba pikalt räägitud. Tegelikult asusin seda raamatut lugema sellepärast, et siis pidi oluline osa olema malemängul. Väikest viisi tasemel nuputõstjana üritan leida ka mõne loo, kus male ja ulme koos eksisteeriks, kuid siiani pole veel ühtegi selleteemalist asjalikku teksti kätte juhtunud. Ei olnud erand ka see -- siin figureerib ainult malelaud. Küll ülimalt olulise detailina, aga siiski ootasin enamat.
Teksti loeti vene keeles
Urmas Roolaid

Esimene pool raamatust tundus üsna kuiv ja puine. Aga tasapisi pinge ja põnevust tõusid ning dotseerivas toonis arutlusi ajaparadokside, inimpsüühika mittesobivuse üle kosmoselendudeks jms. jäi ka nagu vähemaks (või vähemalt ei häirinud nad enam sedavõrd).
Ja siis tuli raamatu finaal oma poeetilise ja kõmiseva paatosega...
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Romaan algab sellise tagasihoidliku taustaga kangelase küllaltki napi kirjeldusega, mistõttu esimest paari peatükki lugedes küsisin endalt, kas loost üldse asja võib saada. Pikapeale aga olukord paranes, lugu muutus põnevamaks, kuigi peategelane jäi endiselt vähehoomatavaks. Üheksanda peatüki paiku hakkasid ilmnema mõned sarnasused van Vogti teostega, mida ma küll oodata ei osanud, kuid mis kokkuvõttes mõjusid pigem positiivselt. 
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Erkki Toht

Romaan algab sellise tagasihoidliku taustaga kangelase küllaltki napi kirjeldusega, mistõttu esimest paari peatükki lugedes küsisin endalt, kas loost üldse asja võib saada. Pikapeale aga olukord paranes, lugu muutus põnevamaks, kuigi peategelane jäi endiselt vähehoomatavaks. Üheksanda peatüki paiku hakkasid ilmnema mõned sarnasused van Vogti teostega, mida ma küll oodata ei osanud, kuid mis kokkuvõttes mõjusid pigem positiivselt. 
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Toht

„Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelaste välimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

 Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles
Erkki Toht

 Tänu Fata-Morgana 4-le olen jõudnud selliste autoriteni nagu S Weinbaum, L Brackett, L Biggle Jr, C Cartmill ja P Anthony, kui mainida  valikuliselt. Käsitlemist leiavad erinevad teemad: Üliinimese suhted tavainimesega, sümbioos, postapokalüptika, hoiatus jne.
Teksti loeti vene keeles