Kasutajainfo

Aleksandr Kolpakov

1925-

Teosed

· Aleksandr Kolpakov ·

Tam, za Morem Mraka: Istoriko-geografitšeskaja fantazija

(jutt aastast 1971)

eesti keeles: «Pimeduse mere taga: Ajaloolis-geograafiline ulmejutt»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
5
1
0
0
Keskmine hinne
4.364
Arvustused (11)

Geograafilis-ajalooline ulmejutt. Ei meeldinud eriti. Ma pole üldse selliste lugude fänn. Muidugi, lugeda maksab teda küll. On neid kellele sellised lood väga meeldivad. Viikingid Ameerikas indiaanlastega oma kogemusi jagamas. Neli praeguse seisuga.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav oleks teada, miks seda üleüldse ulmekirjanduseks peetakse. Selle algoritmi järgi oleks Dumas`` "Raudne mask" ka varsti ulmekirjandus. Muidu aga pole viga. Allpool on räägitud, et tegu on puhta fantaasiaga - minu arust on asi siiski teoreetiliselt võimalik, nagu ka Heyerdahl on katseliselt tõestanud. Viikingid olid kõvad meresõitjad ikka küll.
Teksti loeti eesti keeles

Taas tuleb kiita valikut... teist nii head lugu pole ma Aleksandr Kolpakovil veel kohanud... enamus neist ei saa isegi minu käest üle kolme. Aga see jutt on võrratu... minu jaoks on ta miskitpidi (ei tea isegi miks?) kompanjon Poul Andersoni loole "The Longest Voyage". Antud juhul siis ühe viikingipealiku retk üle Pimeduse mere (Atlandi) ning tema tõus Amazonose delta võimsaimaks sõjapealikuks. Lool on pinget, on kiirust ja hoogu, on ka sisu... Läänes oleks seda juttu nimetatud ilmselt Fantasyks, NLiidus oli see ajaloolis-geograafiline ulmejutt. Vastates ülalpool tõstetud küsimusele, et mispidi see ulme on? Eesti keeles on ka ilmunud suht analoogne lugu, ühe prantslase kirjutatud "Viikingite avastusretk". See prantslase lugu põhineb üsna aktsepteeritud hüpoteesil ning püüab ka niivõrd-kuivõrd täpselt taastada ajaloolise õhustiku... Kolpakovi lugu on justkui sellesama hüpoteesi julgem edasiarendus ning on puhas fantaasia. Loomulikult on selle piiri tõmbamine üsna tinglik - enamjaolt sõltub see autori/kirjastaja tahtest. On ju ka ajaloolasest ulmekirjanik Kir Bulõtshov öelnud, et ajalooteaduse seisukohalt on ka enamus ajaloo teemalist belletristikat ulme... On kuidas on, aga "Pimeduse mere taga" on tõeline meistriteos kehvapoolselt autorilt... omanäoline tekst oma ajas ning kindlasti jääb kestma ka kauemaks. Karta on, et Kolpakovi mäletataksegi järgmisel sajandil vaid kui selle jutu autorit.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Millegipärast lugesin kogumikku “Diogenese latern” viimati oma paarkümmend aastat tagasi. Nüüd, uuesti seda kätte võttes, meenusid erksalt vaid parimad Podolnõi lood ning vaadeldav Kolpakovi jutt. Miskipärast on mulle alati meeldinud ajaloolised romaanid. Seepärast loen meelsasti ka alternatiivajalugusid, ajas rändamisi ning müütidele tuginevaid lugusid, nagu see Kolpakovi omagi. Vaadeldaval lool ei ole küll sellist sügavust kui näiteks Andersoni “Kõige pikemal merereisil”, aga viite väärt ta minu silmis on.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ütleks, et see oli fantasy. Kuid see ka mitte kõige puhtamas vormis. Tegu oli ju ometigi reaalsete tegelastega (inimestega).Kuid sellegi poolest oli jutt huvitavalt kirjutatud. Iseenesest ei olnud idee erit suur asi, kuid lugu oli meisterlikult kirja pandud. Peale selle oli ta küllalt hariv mütoloogia alalt. Sai teada palju viikingite usust ja ka Tolteekide ja Maajade usundist. Mina ise olen palju maaja usundiga tegelenud ja pean tunnistama, et see autor tundis antud mütoloogiat. Kuid jah idee ei olnud siiski hiilgav ja kuna raamatus või jutus on idee see põhiline siis ma üle kolme ei pane. Idee ongi see mis ju kõigerohkem loeb, kuigi on ka hea kirjutamis oskus vajalik, kuid vaid eelmainituga ei jõua eriti kaugele. Soovitan lugeda eriti nendel kes on mütoloogiast huvitatud. Saab suhteliselt palju teada.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole fantaasiakirjandus.Tegevus toimub meie maailmas, samuti puudub müstiline element.Ent tegu on hea looga, mis käib salaajalooona vast isegi piiripealse ulme alla.
Teksti loeti eesti keeles

Kuuldes-lugedes pealkirja "Pimeduse mere taga" süttib minus lambike "Poul Anderson". Siis on väike paus ja seejärel hakkavad mingid hammasrattad liikuma umbes sel viisil: "kus see lugu eesti keeles ilmuski ... ahah, "Diogenese laternas"... (uus paus) ... odot, aga mida Andersonil sellesse kogumikku asja oli?...", ja lõpuks jõuab kohale, et "The Longest Voyage" ja "The Man Who Came Early" on mind niivõrd mõjutanud.
Kuid mis sellest, kirjutatud on haaravalt. Siiski mitte nii, nagu ülalmainitud lood, ja sellepärast tuleb "neli". Kui tegu ikka on ulmega...
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: