Müstika nõukogude moodi, ehk tagasi püsiväärtuste (aka looduse) juurde. 70ndate vene nõukogude ulmes oli selline tendents kohutavalt võimas... noh, et lood sellest kuidas ka Teaduse- ja TehnikaRevolutsiooni ajastul peame me ikka Looduse ja esivanemate varasalvede poole vaatama ning kui me seda ei tee, siis ei aita meid ei kosmosetehnika, ei raalid. Tegelikult pole ka mina miski paadunud tehnokraat, aga sihuke vaimupimeduse jutlustamine hakkab isegi mulle vastu. Igor Rossohhovatski jutu ainuke pluss on see, et 1971. aastal oli see suht värske suund... tänu sellele see "Iidne retsept" vaid nelja saabki... ka on see üsna ajatu jutt... sihukese paraloona oleks ta isegi tänapäeval kusagil "Kolmanda Silma" lehekülgedel teretulnud lugemisvara.