On olemas kardinaalne vahe viiekümnendate Asimovi ning kaheksakümnendate Asimovi vahel - minu enese tagasihoidlik arvamus ütleb, et esimese kasuks. Hilisemal Asimovil pole enam juures seda jumalikku sära, mille tõttu tema juttude pärast öösiti üleval olla. See kõik käib ka käesoleva teose kohta, sündmustik on muutunud kuidagi pehmemaks ja vähemintrigeerivaks. See, et kaheksakümnendate IA oma juttudes pidevalt seksiteemasid puudutab, ei tee ka asja paremaks. Sellegipoolest pole kõnealuse raamatu lugemine ajaraisk, oma iva on seal täiesti olemas. Lühidalt öeldes - Elijah Baley ja R. Daneel Olivaw madistavad jälle, seekord planeedil Aurora - ning sedapuhku pole uurimise all mitte inimesetapmine, vaid robotitapmine, mõningad mõttekäigud sellega seoses on täiesti nauditavad. 100% soovitada ei julge, kes Asimovit fännab, see hangib selle raamatu endale niigi.