Kasutajainfo

Philip Pullman

19.10.1946-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Robots of Dawn

(romaan aastast 1983)

eesti keeles: «Koidu robotid»
Tartu «Fantaasia» 2010 (Sündmuste horisont, nr 19)

Sarjad:
  • Sündmuste horisont
Hinne
Hindajaid
3
5
1
2
0
Keskmine hinne
3.818
Arvustused (11)

On olemas kardinaalne vahe viiekümnendate Asimovi ning kaheksakümnendate Asimovi vahel - minu enese tagasihoidlik arvamus ütleb, et esimese kasuks. Hilisemal Asimovil pole enam juures seda jumalikku sära, mille tõttu tema juttude pärast öösiti üleval olla. See kõik käib ka käesoleva teose kohta, sündmustik on muutunud kuidagi pehmemaks ja vähemintrigeerivaks. See, et kaheksakümnendate IA oma juttudes pidevalt seksiteemasid puudutab, ei tee ka asja paremaks. Sellegipoolest pole kõnealuse raamatu lugemine ajaraisk, oma iva on seal täiesti olemas. Lühidalt öeldes - Elijah Baley ja R. Daneel Olivaw madistavad jälle, seekord planeedil Aurora - ning sedapuhku pole uurimise all mitte inimesetapmine, vaid robotitapmine, mõningad mõttekäigud sellega seoses on täiesti nauditavad. 100% soovitada ei julge, kes Asimovit fännab, see hangib selle raamatu endale niigi.
Teksti loeti inglise keeles

Pika elu jooksul on loetud nii head, halba kui ka vahepealset. Olen peamiselt kirjutanud mulle meeldinud raamatutest, kirjanikest. Aga keskmine hinne läheb liiga kõrgeks. Selle tõrjumiseks siis üks raamat Asimovi hilisloomingust, mil ta kordab lõputult iseennast. Romaanis kutsutakse Elijah Baley Aurorale, et selgitada ühe roboti mõrvamist. Süüaluseks on robotite projekteerija Han Fastolf, kes juhib Linnutee vallutamist pooldavat erakonda (ka Maa elanikud osaleksid operatsioonis). Kui Fastolf peaks süüdi mõistetama, siis ta poliitiline karjäär katkeks ning ka Maa elanikud ei pääseks kunagi kosmosesse. Baley’d aitavad robotid Daneel (inimesetaoline) ja Giskard. Raamatu lõpus selgub, et Giskardil on telepaatilised võimed ning ta on abiks probleemi lahendamisel. Romaani tegelased ei ole huvitavad ja mitu korda sai mõeldud poolelijätmisele. Visadus viis sihile, läbi sain! Seepärast 2. Loetud soome keeles.
Teksti loeti pole oluline mis keeles

Erinevalt mõnedest muudest IA teostest ei suuda selle raamatu vastu väga karm olla, ja kuna sai seda ikka 2x loetud, on hinne minu jaoks õige. Sisu on eelnevalt juba puudutatud, asjal pole väga vigagi, kui jätta kõrvale IA standardhäda - külaintriigikeste tasemel asjaga lahendatakse maailma saatust. Teatud mõttes puudub tal jah see "jumalik sära", teos on rahulikum, ent ütleksin, tema omaaegsete robotilugude edasiarendus, mis mõne koha pealt läbimõeldum, kui algsed - ta on nimelt hakanud märkama Inimest, ja selles kontekstis on seksiteemade sissetoomine loomulik ja igati sobiv, kuigi antud autori puhul pisut võõrastav. Asimovifännidele soovitan kindlasti, teistele on vast pisut kunstlik ja raskesti mõistetav kogu IA robotiideoloogiat tundmata.
Teksti loeti inglise keeles

Kaalutletum, läbimõeldum, kui varasemad sama sarja raamatud. Seetõttu ehk ka parem. Seda, et Asimov hiljem veidi kahtlaseks kirjanikuks muutus, nojah, aga see teos näis mulle veidikene erandlikuna. Robotite sarja edasine ekspluateerimine võis ju liialdusena tunduda, aga õnneks näis olevat etem sisu kui teisel osal ja veidi etem stiil, kui esimesel osal, kuigi ideid ehk nappis. Nojah, see Elijah ja Daneel muutusid küll veidi liialdusena näivateks teguriteks (et üht politseinikku üle kogu universumi mõrvu uurima solgutatakse... heh...), aga see ei olnud ju oluline. Oluline oli, et mõnus oli lugeda ja see ongi ju põhiline.
Teksti loeti inglise keeles

Kahjuks pean Arviga nõustuma. Sarja esimesest kahest osast mahukam, ent oluliselt igavam raamat. Asimovi 80-ndate aastate looming pole eriti hea, nagu "Asumi" järjedki tõestanud.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on lugeda arvustusi, et 80-nendate Asimov on teistsugune. Minu meelest, see just tema hilisemate raamatute juures võluv ongi. Inimene on kirjanikuna vanemaks ja küpsemaks saanud (ja suudab mahukaid tekste kirjutada), kuid samas on IA siiski jäänud endaks. Tema stiil lööb eredalt välja ka tema hilisemate romaanide juures, mitte ainult tema 50-nendate kuldajastul.
Teksti loeti eesti keeles

Aeg-ajalt ehk veidi veniv ja sõnarohke, kuid mulle meeldib, et tema maailmad on üksteisest erinevad ja ka inimesed ise neis maailmades tajuvad seda. Elijah on täiesti võrreldav Sherlock Holmesiga - isikupärane ja kiiksuga uurija.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes tundus, et üle kolme ei saa hindeks panna ja ainus kasu raamatust oli mõnede tühjade ootamistundide täitmine. Nüüd, kui lugemisest on paar päeva möödas, tuleb tunnistada, et vana kavalpea kavaldas mu üle. Vedas niivõrd pikalt hägusaid dialooge, et ma kaotasin valvsuse ja oluline vihje jäi märkamata. Kahtlused võisid ju õiges suunas joosta, aga kui mängureeglid nägid ette, et robotit juppideks võttes ei saa aru, kuidas on ehitatud, aga ristküsitluse abil saab, ning kuulsad kolm seadust pole üheselt paigas, vaid võivad omada erinevaid kaalusid... Nojah, nii et krimkana oli asi paigas ja selle taustal sai autor mõnusasti omi asju ajada. Esiteks hakata oma robotite maailma ja asumi maailma kokku keevitama, tehes vihjeid psühhoajaloole. Ja teiseks, ühendades töö ja lõbu, heietada juba teist raamatut järjest ühe noorepoolse daami seksuaalsuse üle. Ja miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles

Kolmas raamat Asimovi Elijah Bailey ja R. Daneel Oliwav sarjas, mis toimib ühtlasi ka vahelülina tema varasemate roboti-juttudele ja Asumi saagale. Sisu autorile omaselt jällegi üsna lihtne. Saadetakse maalasest detektiiv jällegi lahendama ühte võimatuna näivat mõrvamüsteeriumit. Juhtumi teeb huvitavaks tõsiasi, et ohvriks on robot. Kaalul on veel ka terve universumi saatus. "Koidu robotid" on ehe näide Asimovi stiilist. Vähe tegevust ja palju dialoogi, kusjuures mitte just kõige säravamat. Esimesed paarsada lehekülge kulub asja käima tõmbamiseks. Peategelane jutustab, siis kuulab natuke ja jutustab jälle. Informatsiooni küll jagatakse, kuid enamusel sellest pole juhtumiga mingit seost. Mida tõestab ka lahendus ning selleni jõudmine ise. Ei olnud huvitav lugemine, pigem tüütu ja igav. Hästi ei mõjunud ka kogu see sidumisprotsess. Mõjus kuidagi punnitatuna. Lugeda kõlbas, kuid üsna vaevu. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
x
Hal Sien
04.08.1977
Kasutaja rollid
Viimased 14 arvustused:

Eelnevate kriitikate kohta oskan öelda ainult, et olen suht nõus. Kohati nagu lohises jutt, aga alla 5 ei saa panna kuna oskan hinnata seda pingutust mis selle triloogia loomiseks on läinud.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on lugeda arvustusi, et 80-nendate Asimov on teistsugune. Minu meelest, see just tema hilisemate raamatute juures võluv ongi. Inimene on kirjanikuna vanemaks ja küpsemaks saanud (ja suudab mahukaid tekste kirjutada), kuid samas on IA siiski jäänud endaks. Tema stiil lööb eredalt välja ka tema hilisemate romaanide juures, mitte ainult tema 50-nendate kuldajastul.
Teksti loeti eesti keeles

Eesti Hard Core ulmekirjanduse tipptase. Mulle isiklikult tõsiselt meeldis. Isegi see meeldis et raamat oli kohati nii raske tehniliselt ja matemaatiliselt et sellest läbinärimine võttis aega. Aga minu meelest tasus see end ära. Raamatut lugedes tundus mulle koguaeg et autoril on tegelikult seda teemat ja ideed veel sadade lehekülgede kaupa mälus talletunud. Ja salamisi soovin ma ka raamatule järge. Või eellugu.
Teksti loeti eesti keeles

Minupoolne kummardus tagantjärgi autorile sellise mahuka teose loomise eest. Aga siiski jääb peale raamatu läbilugemist kummitama mind isiklikult teoses kasutatud kohati liigne julmus. Kuigi ma pole isiklikult kunagi sõjaväes käinud, usun ma siiski et nii karm see elu seal ka nüüd pole. Isegi mitte eriüksulaste juures. Kuigi teos oli mahukas ja kippus kohati lohisema oli see siiski huvitav kogemus minu jaoks. Kui see julmus välja jätta siis mulle isiklikult teos meeldis. Süzee poolest annab ka alati kritiseerida, sest tänapäevaks on juba ulmekirjanduse ja filminduse vallas palju ideid ära kasutatud, ning uute ideedega on raske lahedale tulla. Millalgi raamatu esimeses pooles hakkas mulle meenuma film Starship Troopers, vahepeal meenutas teos mulle lõike raamatust Patriandide Ülestõus, mis on Star Treki üks osa ja kirjutatud Simon hawke poolt, ja siis kui zoore hakati rohkem mainima siis hakkas teos mulle meenutama teleseriaali Stargate SG-1 kus gould`id olid ka parasiitlikud eluvormid.
Teksti loeti eesti keeles

Pean siinkohal täielikult nõustuma Andreiga kuna lugenud läbi esimesed kaks osa ei mallanud ma oodata kolmanda tõlget ja soetasin endale inglise keelse raamatu. Kahe esimese osa tekitatud uudsus ja pinge hajusid kohe esimese 100 leheküljega kolmandas osas kui tegevus hakkas lohisema ja muutus väga uduseks ning laialivalguvaks. Ja samuti juhtus ka mul nagu eelkommenteerijal et raamat jäi vahepeal mitmeks päevaks isegi mitmeks kuuks minu puhul seisma kuna ei kiskunud lugema. Siiski närisin läbi end kolmandast osast ainuüksi selleks et teada saada lõpplahendust, mis ka valmistas pettumuse.
Teksti loeti inglise keeles

Triloogia teine osa mis viib taseme kõrgemale, tuues endaga kaasa uusi tegelasi kes rikastavad seda raamatut. Minu meelest siiski ei saaks ei eelnevat kui ka seda raamatut liigitada laste raamatute kategooriasse, kuna siiski kumab läbi kahe osa noorele mõistusele väga raskesti arusaadav religiooni teema ning samuti kohati vägivald mida ikka lasteraamatutes ei leidu.
Teksti loeti eesti keeles

Pratchetty kõrval teine suurkuju inglise ulmemaastikul. Neid kahte küll ei anna kohe kuidagi omavahel võrrelda kuid minu melest vägagi loetavad on mõlemad. Pratchett oma satiirilise huumoriga ja Pullman oma sünge(te) paraleeluniversiumitega, millest siiski koidab läbi lootuskiir et kõik pole veel kadunud. Nagu eelpool kommenteeritud et seda teost ja üldse seda triloogiat on raske mingisse vanuse kategooriasse paigutada siis sellega nõustun ka mina.
Teksti loeti eesti keeles