Kasutajainfo

Philip Pullman

19.10.1946-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip Pullman ·

His Dark Materials II: The Subtle Knife

(romaan aastast 1997)

eesti keeles: «Inglite torn»
Tallinn «Tiritamm» 2004

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (15)

Paralleelmaailmade vahelised tõkked on murtud ja mitmete aukude kaudu saab nende vahel liikuda.

Osa tegevust toimub "meie" maailmas, kus teismeline nooruk politsei eest põgenedes leiab augu paralleelmaailma. Seal kohtab ta Lyra-t ja nad seiklevad koos edasi "vahepealsetes" ja "meie" maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Pullmani suurepärase triloogia teine osa nüüd siis eesti keeles, millegipärast küll "Inglite torni" nime all. Kui esimeses osas toimus tegevus meie omaga sarnases paralleelmaailmas, siis siin liigutakse maailmade vahel juba päris vabalt. Kvaliteet pole langenud, pigem tõusnud. Pullman suudab jätkuvalt hämmastada oma mitmekihilisusega; raamatut võivad edukalt lugeda kõik vanuseklassid alates teismelistest. Esimeses osas meeldivalt üllatanud antikristlus on käesolevas muutunud otseseks vastasseisuks ja autor ei varja, kummale poole tema sümpaatia kuulub. See ja samuti küllaltki otsekoheselt kujutatud vägivald teevad raamatu päris noorele lugejale võibolla pisut keeruliseks. Igal juhul väga hea raamat, üks selle aasta tõlkekirjanduse pärleid. Asja rikub natuke aga ära kirjastuse poolt lisatud küündimatu, võhiklik ja raamatust möödarääkiv järelsõna teose lõpus. Pullmani hindele see loomulikult ei mõju, ent järelsõna tasuks võimaluse korral vältida.
Teksti loeti eesti keeles

Lasteraamat.

Ja mitte ainult sellepärast, et lastest. Ei vaidle vastu - raamatut on põnev ja ladus lugeda ja tõepoolest on taust (eriti just filosoofilise) kallal meeldivalt palju tööd tehtud, samas aga kaob tõsiseltvõetavus mingil hetkel ära, kui üks äärmiselt ebatõenäoline sündmus teise otsa kuhjatakse.

Ning järelsõna osas ei saa teisiti kui 100% nõustuda eelarvustajaga.

Teksti loeti eesti keeles

Ma ei usu, et ebaloogilisus teeks ühest raamatust lasteraamatut. Pealegi seletab Pullman juba esimeses osas kõike toimuvat fatalismi abil, nii et rafineeritud loogikat on "Tema tumedatest ainetest" suhteliselt mõttetu otsida. See selleks, aga suurepärane raamat oli! Sugugi mitte kehvem, kui esimene! Sellest romaanist selgub, mis värk õieti käib, mis on Asrieli eesmärgid jne. Ei tahaks palju ette ära rääkida, lugege ise, asi on seda väärt! Parim raamat, mida olen lugenud pärast sama autori "Kuldset kompassi" . Jään kolmandat osa ootama!
Teksti loeti eesti keeles

Teine osa on eelmisest veelgi parem, kuigi esmapilgul oli raske näha, kust otsast ta parem võiks üldse olla. Aga mõni kirjanik saab ületada ainult iseennast. Suuresti kehtib kõik I osa kohta öeldu – väga mitmeplaaniline ja töötab lastele ja täiskasvanutele erinevat moodi. Siiski näib, et Pullman tunneb end järjes pisut kindlamalt, fabuleerib ja fantaseerib veelgi julgemini ja ütleb ka mitmeid kordi välja oma loojakreedo. Vaba inimese ja vaba maailma eest ja ristiusu vastu.

Imetlust väärib, kuivõrd kaugele ette on triloogia läbi mõeldud ja kui palju autoril pidevalt veel varuks on. Ja millise kindla metoodilise käega ta süzheed ja mõistatusi valitseb. Ei pelga ta lasteraamatusse tuua seksi ja vägivalda, ei karda ta nähtavasti üldse mitte mingite ringkondade kriitikat. Julge ja vaba inimene! Ning selline peab olema ka Pullmani lugeja.

Eestikeelse variandi puhul väärivad hämmastust kaks asja. Eelkõige ülisoolane hind ja teiseks küündimatu, juhm ja sõge järelsõna, mis kenasti illustreerib haritlaste ja semiootikute üleproduktsiooni ohte ja kindlasti mitte seda raamatut ennast. Parafraseerides järelsõna autorit Tiit Kuuskmäed: järelsõna kirjutab kõigest muust aga mitte romaanist endast.

Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates on Pullman välja mõelnud tõeliselt põnevad karakterid ja tegelased. Ka sündmused ja toimumiskoht on huvitavad ja kaasakiskuvad!Väga meeldib!
Teksti loeti eesti keeles

Selle osa lugesin viimasena läbi ning seetõttu ma ähmaselt teadsin, mis toimuma hakkab. Ent ometi oli see minu jaoks paljude sõlmede lahtiharutamine ning kuigi see polnud ehk enam nii kaasakiskuv kui kolmas osa, siis ometigi naelutas see mind pikkadeks tundideks raamatu taha.
Teksti loeti inglise keeles

Triloogia teine osa mis viib taseme kõrgemale, tuues endaga kaasa uusi tegelasi kes rikastavad seda raamatut. Minu meelest siiski ei saaks ei eelnevat kui ka seda raamatut liigitada laste raamatute kategooriasse, kuna siiski kumab läbi kahe osa noorele mõistusele väga raskesti arusaadav religiooni teema ning samuti kohati vägivald mida ikka lasteraamatutes ei leidu.
Teksti loeti eesti keeles

Sellest raamatust algab tegelikult sarja allakäik. Kui esimene osa oli hästi põnev ning uskumatult mitmekihiline, siis selles keskendutakse juba rohkem lihtsale seiklemisele. Veel on detailid paigas ja sündmused huviga jälgitavad, kuid kõik see annab juba aimu, millise suuna kolmas raamat võtab. Autoril on ilmselgelt head ideed otsa saanud ning raha maitse suus sunnib teda edasi kirjutama. Kahju kui sellised asjad juhtuvad. "Inglite torn" saab oma nelja kätte, kuid väga napilt.
Teksti loeti eesti keeles

Väga lahe seikluslik lugu kerge filosoofilise alatooniga. Lõpp, nagu ka esimeses osas, sunnib järge kätte haarama. Õnneks on teises osas vähem pildil eelmise osa minu meelest overpowered ese nimega kuldne kompass. Sellega oleks võinud põhimõtteliselt peategelane esimeses osas juba kogu tuleviku/loo enda jaoks välja selgitada. Nn maagilise eseme kasutamise tasakaalustavat efekti pole või on see äärmiselt nõrk. Pullman ei raiska aega ka tühjale tähjale. Tegevus kappab edasi peadpööritava kiirusega, välja jäetakse tegelaste pikad liikumised punktist A punkti B, mis tähendab kohe kerget lugemist ja sisulist lendlevust.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et see on seni Skarpi parim lugu. Küll lühike ja sirgjooneline, kuid siiski huvitav jälgida ja isegi etteaimamatu käänak on sees.
Lugu siis sellest, kuidas üks tehismõistus ärkab ja saab aru, mis ta on ja tahab enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks veidi liiga tavapärane ja etteaimatavates raamides minev. Liiga rahvajutulik, et suuta seda ulmeloona võtta. Ma näeks siin sihtgrupina selliseid vanemaid, pensionipõlve pidavaid inimesi. Nooremat ulmerahvast see vist väga kaasa ei kisu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli emotsiooni ja müstilisust ja salapära. Tegevus ja tegevuspaik ise meenutasid mingit friigifilmi - kõik oli veider ja millestki ei saanud aru, aga oli huvitav. Huvitav just omas oma- ja eripärasuses ja selles, et ei osanud ühtki järgmist tegevussuunda ära arvata ja kogu aeg muudkui ootasid, et kuhu see nüüd siis jõuab omadega? Mis toimub? 
Teksti loeti eesti keeles

Vaikselt lubab juba. Tehnot ja kosmost on ja see tõmbab kohe ootused üles. Aga maailm jäi häguseks ja lõpp jäi häguseks ja vahele oleks tahtnud veel midagi... eredat.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkõnelejaga, et varem oleks võinud "asjast" rääkida ja et lõpp jäi õhku rippuma. Samas oli täitsa mõnusaid detaile vahele puistatud.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud. A mind ka ei tõmmanud kuidagi käima, et mingi tüüp lihtsalt magas kogu loo maha. Oleks tahtnud, et peategelane ikka mingi eriti vahva krutski välja mõtleb. Tema krutskid jäid minu maitse jaoks veidi lahjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üks korporatiivne kosmose pearahakütt saab eraviisilise ülesande leida ja vabastada üks tegelane. Kappabki siis kosmosesse otsinguretkele.
 
Lugu läks minu jaoks käima kuskilt teisest poolest, siis, kui läks Mardusega rebimiseks ja märulit ka sekka viskas. Siis hakkas pinget tekkima ja tunnet, et midagi on vist kaalul. Mis nimelt ja kus nimelt, see oleks võinud veidi varem ilmneda, see lõpuseletamine on rohkem krimilugude teema, kauboivärgis võiks see pidevalt ja jooksvalt välja mullitada.
 
Kuid jutt hoidis huvi üleval, nii et isegi kui Reaktoris ilmumisele tulid reklaamipausid sisse, siis sai porisetud ja edasi otsitud. Suur miinus loos oli ebapiisavalt loodud atmosfäär. Vaid mõnest üksikust kohast sai täpsemalt aimu, et milline see koht umbes nagu võis olla. 
 
Aga muidu, päris ladus kosmosekauboilugu.
Teksti loeti eesti keeles

See seagripi värk läks nüüd küll lappama seal keskel. Kohutavalt pikk, liiga pikk, segane ja kahtlane. Muidu oli täitsa lobe lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Mõõtühikud olid vahvad, aga see lugu oleks võinud kuhugi välja ka jõuda. Praegu oli lihtsalt stseenike, kus saba oli aga sarvi ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles