Kasutajainfo

Juri Tsvetkov

Teosed

· Juri Tsvetkov ·

995-i svjatoi

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Znannja ta pratsja» 1962; nr 2 – nr 3 [ukraina keeles, pealkirjaga «995-i svjati»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «995. pühak»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
8
2
1
0
Keskmine hinne
4.063
Arvustused (16)

Mis juhtub, kui maa seest tuleb ootamatult välja puhtast euroopiumist inimkuju? Eriti. kui mängu sekkub Rooma Paavst ja veel teisigi lugupeetud isikuid. Mulle see lugu lausa meeldis - hea idee ja teostuski on enam-vähem. Midagi siiski jäi häirima, seepärast "neli"
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, mina panen sellele loole küll viie ära!

Esiteks on mulle igasugused kirikutegelased reeglina üsna vastuvõetamatud ning selles loos saab kirik läbi aegade pilada: alates ususõdadest ning lõpetades kanoniseerimisega. Lisaks veel see mõnus ja muhe pajatav jutustamislaad ning teravalt kirja pandud detailid, mis loole veelgi mahlakust lisavad, kasvõi see rääkiv papagoi. Ka see indulgentside ostmine ning sellele järgnev tegevus loo alguses oli viimsepeal...

Minu arust võrratu ulmehumoresk!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Mind ei häirinud selle loo puhul miski ega keski, oli selline lahe lugemine. "Pögenemiskatse" parim lugu vist. Sujus hästi ja sisu oli terav. Aga kas pühakuid ei saa liiga palju? Ei tea.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmelise usuparoodiana mõnuga loetav. Teaduslikku põhjendatust lool ei ole (euroopium on üsna aktiivne, ühineb naiteks veega; seega ei saa looduslikes tingimustes puhast euroopiumi olla!). Aga sel pole ka tähtsust. Hindaksin 4+:ga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole suur paroodiaþanri austaja ning nimetatud kirjatükk jättis kõigiti halli keskpärasuse mulje, ei midagi enamat. Sära puudub, seltsimehed!
Teksti loeti eesti keeles

Minule sobis!!! Liitun hr. Salundiga ning leian, et oli tõesti "Põgenemiskatse" parim lugu. Mulle on alati olnud sümpaatne, kui ulmekirjanik üritab asjale humoorikast vaatevinklist läheneda.Ja selle teose puhul ta seda tegi. Tore!!! Lugu oli tõesti õnnestunud ning teravmeelne.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnusalt humoorikas jutuke. Kuna ka endale on usutegelased natuke vastikud, siis sai paar korda lugemise jooksul kõvasti muiatud. Aga ikkagi jäi midagi häirima, vist see, et puudus teaduslik põhjendus. Sest euroopiumist kuju ei saa olemas olla, euroopium on keemiliselt aktiivne aine(reageerib toatemperatuuril nii vee kui ka hapnikuga). Seda oleks aga pidanud juba 1962 aastal teadma.
Teksti loeti eesti keeles

IMHO nii lahja loo kohta on ilgelt k6rge keskmine hinne. Antakse preetritele pihta, NO JA SIIS, seda tehakse mitmete teistegi poolt ja palju teravamalt kui antud loos. Kui lugupeetud eelpool arvustajad ytlevad, et neid ei sega karjuv loogikavioga loodusliku euroopiumi ja selle leidumise kohta, siis mind ajas see lausa puhkima. Ni moda kotti! Keski pidi selle kuju ju ka valmis meisterdama. No ja nii edasi.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest oli tegu üsna põneva looga, ent oleks ehk oodanud põnevamat lahenduskäiku. Näiteks mis sai kivist, mis tollal preestri jalge ette kukkus? See lihtsalt kadus? Aga lahendus oli teravmeelne ja kuigi olen ise kristlane, ei pea ma inimeste pühakuks vorpimist eriti õigeks - tänapäeval ei ole pühakuid mitte ka 995, vaid katoliku kirikus midagi oma 10 000. Aga see selleks, väike torge ajaloos levinud nõmeduste pihta (indulgentsid jms) ja tänapäeval levinud ignorantsuse pihta annab loole kahtlemata teravust. Ja noh, kirikutegelase ja kristlase vahe on paraku vahest kilomeetrite laiune. Selles loos mängivad traditsioonid, neile mõtlematu allumine ja muu, mida kahjuks ka tänapäeval liiga sageli kohtab. See teeb selle 1960ndatel kirjutatud loo ka tänasel päeval küllalt aktuaalseks.Euroopium annab sellele loole vaid sära juurde, aga sellelt loolt oleks justkui Part II puudu, miski jääb nagu närima, midagi oleks võinud veel juurde lisanduda...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea, mulle see satiiriline jutuke usuteemadel erilist muljet ei avaldanud. Mind ei häirinud ka see euroopiumist kuju maa seest leidmise võimatus(ja euroopiumiks muundumine üleüldse), pigem oli aru saada et autor kirjutab teemadel mida ta tunneb suht kehvasti ja ilmselt ka ühekülgselt. Tundmata erilist sümpaatiat nii katoliikluse, protestantismi kui teadusliku kommunismi vastu lugesin ma seda juttu üsna neutraalses mentaalses seisundis ja no ei olnud ei muhe ega naljakas ja oli ainult vaevu huvi äratav. Nõrga "kolme" teenib ära küll, rohkem kunagi lugeda ei taha.
Teksti loeti eesti keeles

"Põgenemiskatse" väärtuselt teine jutt nimiloo järel. "Nelja" saab kahel põhjusel: a) kannatab väga hästi lugeda, kuid eriti ei kannata üle lugeda ja b) läänemaailma kirjeldus on veidi ... hm... "Krokodili" moodi. (Kui keegi veel teab, misasi see oli).
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: