Kasutajainfo

Juri Tsvetkov

Teosed

· Juri Tsvetkov ·

995-i svjatoi

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Znannja ta pratsja» 1962; nr 2 – nr 3 [ukraina keeles, pealkirjaga «995-i svjati»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «995. pühak»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
9
2
1
0
Keskmine hinne
4.059
Arvustused (17)

Mis juhtub, kui maa seest tuleb ootamatult välja puhtast euroopiumist inimkuju? Eriti. kui mängu sekkub Rooma Paavst ja veel teisigi lugupeetud isikuid. Mulle see lugu lausa meeldis - hea idee ja teostuski on enam-vähem. Midagi siiski jäi häirima, seepärast "neli"
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, mina panen sellele loole küll viie ära!

Esiteks on mulle igasugused kirikutegelased reeglina üsna vastuvõetamatud ning selles loos saab kirik läbi aegade pilada: alates ususõdadest ning lõpetades kanoniseerimisega. Lisaks veel see mõnus ja muhe pajatav jutustamislaad ning teravalt kirja pandud detailid, mis loole veelgi mahlakust lisavad, kasvõi see rääkiv papagoi. Ka see indulgentside ostmine ning sellele järgnev tegevus loo alguses oli viimsepeal...

Minu arust võrratu ulmehumoresk!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Mind ei häirinud selle loo puhul miski ega keski, oli selline lahe lugemine. "Pögenemiskatse" parim lugu vist. Sujus hästi ja sisu oli terav. Aga kas pühakuid ei saa liiga palju? Ei tea.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmelise usuparoodiana mõnuga loetav. Teaduslikku põhjendatust lool ei ole (euroopium on üsna aktiivne, ühineb naiteks veega; seega ei saa looduslikes tingimustes puhast euroopiumi olla!). Aga sel pole ka tähtsust. Hindaksin 4+:ga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole suur paroodiaþanri austaja ning nimetatud kirjatükk jättis kõigiti halli keskpärasuse mulje, ei midagi enamat. Sära puudub, seltsimehed!
Teksti loeti eesti keeles

Minule sobis!!! Liitun hr. Salundiga ning leian, et oli tõesti "Põgenemiskatse" parim lugu. Mulle on alati olnud sümpaatne, kui ulmekirjanik üritab asjale humoorikast vaatevinklist läheneda.Ja selle teose puhul ta seda tegi. Tore!!! Lugu oli tõesti õnnestunud ning teravmeelne.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnusalt humoorikas jutuke. Kuna ka endale on usutegelased natuke vastikud, siis sai paar korda lugemise jooksul kõvasti muiatud. Aga ikkagi jäi midagi häirima, vist see, et puudus teaduslik põhjendus. Sest euroopiumist kuju ei saa olemas olla, euroopium on keemiliselt aktiivne aine(reageerib toatemperatuuril nii vee kui ka hapnikuga). Seda oleks aga pidanud juba 1962 aastal teadma.
Teksti loeti eesti keeles

IMHO nii lahja loo kohta on ilgelt k6rge keskmine hinne. Antakse preetritele pihta, NO JA SIIS, seda tehakse mitmete teistegi poolt ja palju teravamalt kui antud loos. Kui lugupeetud eelpool arvustajad ytlevad, et neid ei sega karjuv loogikavioga loodusliku euroopiumi ja selle leidumise kohta, siis mind ajas see lausa puhkima. Ni moda kotti! Keski pidi selle kuju ju ka valmis meisterdama. No ja nii edasi.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest oli tegu üsna põneva looga, ent oleks ehk oodanud põnevamat lahenduskäiku. Näiteks mis sai kivist, mis tollal preestri jalge ette kukkus? See lihtsalt kadus? Aga lahendus oli teravmeelne ja kuigi olen ise kristlane, ei pea ma inimeste pühakuks vorpimist eriti õigeks - tänapäeval ei ole pühakuid mitte ka 995, vaid katoliku kirikus midagi oma 10 000. Aga see selleks, väike torge ajaloos levinud nõmeduste pihta (indulgentsid jms) ja tänapäeval levinud ignorantsuse pihta annab loole kahtlemata teravust. Ja noh, kirikutegelase ja kristlase vahe on paraku vahest kilomeetrite laiune. Selles loos mängivad traditsioonid, neile mõtlematu allumine ja muu, mida kahjuks ka tänapäeval liiga sageli kohtab. See teeb selle 1960ndatel kirjutatud loo ka tänasel päeval küllalt aktuaalseks.Euroopium annab sellele loole vaid sära juurde, aga sellelt loolt oleks justkui Part II puudu, miski jääb nagu närima, midagi oleks võinud veel juurde lisanduda...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea, mulle see satiiriline jutuke usuteemadel erilist muljet ei avaldanud. Mind ei häirinud ka see euroopiumist kuju maa seest leidmise võimatus(ja euroopiumiks muundumine üleüldse), pigem oli aru saada et autor kirjutab teemadel mida ta tunneb suht kehvasti ja ilmselt ka ühekülgselt. Tundmata erilist sümpaatiat nii katoliikluse, protestantismi kui teadusliku kommunismi vastu lugesin ma seda juttu üsna neutraalses mentaalses seisundis ja no ei olnud ei muhe ega naljakas ja oli ainult vaevu huvi äratav. Nõrga "kolme" teenib ära küll, rohkem kunagi lugeda ei taha.
Teksti loeti eesti keeles

"Põgenemiskatse" väärtuselt teine jutt nimiloo järel. "Nelja" saab kahel põhjusel: a) kannatab väga hästi lugeda, kuid eriti ei kannata üle lugeda ja b) läänemaailma kirjeldus on veidi ... hm... "Krokodili" moodi. (Kui keegi veel teab, misasi see oli).
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles