Kasutajainfo

Juri Tsvetkov

Teosed

· Juri Tsvetkov ·

995-i svjatoi

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Znannja ta pratsja» 1962; nr 2 – nr 3 [ukraina keeles, pealkirjaga «995-i svjati»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «995. pühak»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
9
2
1
0
Keskmine hinne
4.059
Arvustused (17)

Mis juhtub, kui maa seest tuleb ootamatult välja puhtast euroopiumist inimkuju? Eriti. kui mängu sekkub Rooma Paavst ja veel teisigi lugupeetud isikuid. Mulle see lugu lausa meeldis - hea idee ja teostuski on enam-vähem. Midagi siiski jäi häirima, seepärast "neli"
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, mina panen sellele loole küll viie ära!

Esiteks on mulle igasugused kirikutegelased reeglina üsna vastuvõetamatud ning selles loos saab kirik läbi aegade pilada: alates ususõdadest ning lõpetades kanoniseerimisega. Lisaks veel see mõnus ja muhe pajatav jutustamislaad ning teravalt kirja pandud detailid, mis loole veelgi mahlakust lisavad, kasvõi see rääkiv papagoi. Ka see indulgentside ostmine ning sellele järgnev tegevus loo alguses oli viimsepeal...

Minu arust võrratu ulmehumoresk!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Mind ei häirinud selle loo puhul miski ega keski, oli selline lahe lugemine. "Pögenemiskatse" parim lugu vist. Sujus hästi ja sisu oli terav. Aga kas pühakuid ei saa liiga palju? Ei tea.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmelise usuparoodiana mõnuga loetav. Teaduslikku põhjendatust lool ei ole (euroopium on üsna aktiivne, ühineb naiteks veega; seega ei saa looduslikes tingimustes puhast euroopiumi olla!). Aga sel pole ka tähtsust. Hindaksin 4+:ga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole suur paroodiaþanri austaja ning nimetatud kirjatükk jättis kõigiti halli keskpärasuse mulje, ei midagi enamat. Sära puudub, seltsimehed!
Teksti loeti eesti keeles

Minule sobis!!! Liitun hr. Salundiga ning leian, et oli tõesti "Põgenemiskatse" parim lugu. Mulle on alati olnud sümpaatne, kui ulmekirjanik üritab asjale humoorikast vaatevinklist läheneda.Ja selle teose puhul ta seda tegi. Tore!!! Lugu oli tõesti õnnestunud ning teravmeelne.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnusalt humoorikas jutuke. Kuna ka endale on usutegelased natuke vastikud, siis sai paar korda lugemise jooksul kõvasti muiatud. Aga ikkagi jäi midagi häirima, vist see, et puudus teaduslik põhjendus. Sest euroopiumist kuju ei saa olemas olla, euroopium on keemiliselt aktiivne aine(reageerib toatemperatuuril nii vee kui ka hapnikuga). Seda oleks aga pidanud juba 1962 aastal teadma.
Teksti loeti eesti keeles

IMHO nii lahja loo kohta on ilgelt k6rge keskmine hinne. Antakse preetritele pihta, NO JA SIIS, seda tehakse mitmete teistegi poolt ja palju teravamalt kui antud loos. Kui lugupeetud eelpool arvustajad ytlevad, et neid ei sega karjuv loogikavioga loodusliku euroopiumi ja selle leidumise kohta, siis mind ajas see lausa puhkima. Ni moda kotti! Keski pidi selle kuju ju ka valmis meisterdama. No ja nii edasi.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest oli tegu üsna põneva looga, ent oleks ehk oodanud põnevamat lahenduskäiku. Näiteks mis sai kivist, mis tollal preestri jalge ette kukkus? See lihtsalt kadus? Aga lahendus oli teravmeelne ja kuigi olen ise kristlane, ei pea ma inimeste pühakuks vorpimist eriti õigeks - tänapäeval ei ole pühakuid mitte ka 995, vaid katoliku kirikus midagi oma 10 000. Aga see selleks, väike torge ajaloos levinud nõmeduste pihta (indulgentsid jms) ja tänapäeval levinud ignorantsuse pihta annab loole kahtlemata teravust. Ja noh, kirikutegelase ja kristlase vahe on paraku vahest kilomeetrite laiune. Selles loos mängivad traditsioonid, neile mõtlematu allumine ja muu, mida kahjuks ka tänapäeval liiga sageli kohtab. See teeb selle 1960ndatel kirjutatud loo ka tänasel päeval küllalt aktuaalseks.Euroopium annab sellele loole vaid sära juurde, aga sellelt loolt oleks justkui Part II puudu, miski jääb nagu närima, midagi oleks võinud veel juurde lisanduda...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea, mulle see satiiriline jutuke usuteemadel erilist muljet ei avaldanud. Mind ei häirinud ka see euroopiumist kuju maa seest leidmise võimatus(ja euroopiumiks muundumine üleüldse), pigem oli aru saada et autor kirjutab teemadel mida ta tunneb suht kehvasti ja ilmselt ka ühekülgselt. Tundmata erilist sümpaatiat nii katoliikluse, protestantismi kui teadusliku kommunismi vastu lugesin ma seda juttu üsna neutraalses mentaalses seisundis ja no ei olnud ei muhe ega naljakas ja oli ainult vaevu huvi äratav. Nõrga "kolme" teenib ära küll, rohkem kunagi lugeda ei taha.
Teksti loeti eesti keeles

"Põgenemiskatse" väärtuselt teine jutt nimiloo järel. "Nelja" saab kahel põhjusel: a) kannatab väga hästi lugeda, kuid eriti ei kannata üle lugeda ja b) läänemaailma kirjeldus on veidi ... hm... "Krokodili" moodi. (Kui keegi veel teab, misasi see oli).
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kui oleksin seda romaani hinnanud paljude aastate eest kui eraldiseisvat teost, poleks ta "viit" saanud. Nüüd, lugenud järjest läbi kõik neli odüsseiat, leian, et see viimanegi on Clarke mis Clarke. Ma teen vahet ulme ja fantastika vahel. Ulmesse kuulub igasugu alamliike, mida ma ei loe (kuid ei mõista hukka ;)). Fantastika on küll termin, mida tänapäeval ei taheta kasutada, aga mis siis. Määratlen seda kui kirjandust, mis kujutleb võimalikke tulevasi maailmu ja üritab mõista, kuidas need saaksid ringi käia. 
Clarke on selle alamžanri väärikas esindaja. Ja Asimov (hakake vaidlema, kui tahate). Ja Hal Clement. Ja Ivan Jefremov. Tänapäevast muidugi Andy Weir, kelle annet ma hindan igati Clarke'i omaga võrdseks.
Ega nüüd teose sisust saanud midagi räägitud, kuid seda parem. Lugege ise.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Tuli äkki tahtmine kõiki nelja osa tihedalt järjest lugeda, ja mulle jäi sellest kompotist hea mulje. Olen eelvirisejatega nõus, et Clarke võis "2061" suuresti raha pärast kirjutada. Ja mis siis? Dumas kirjutas musketärilood ainult raha pärast...
Kui, jah, segaseid inimsuhteid ja ebareaalset põnevust otsida, siis ei tasu seda raamatut muidugi lugema hakata. Kuid ühe võimaliku tuleviku kirjeldusena on ta minu arvates piisavalt põnev. Juba idee Jupiteri tuuma imepisikesest Europale langenud killust on päris kaval.
Ahjah, eelarvustaja Märt Laur on aastakümnete eest jutustanud: " ammuloetud Hawke`i "Patrian Transgression", kus pärast mingit konverentsi hakati ühe olulise kõneleja juttu "pulkadeks lammutama". ... selgus ..., et kolm päeva kestnud ilus ja pealtnäha sisukas jutt sisaldas tegelikult nullinformatsiooni".
Ma arvan, et 94. aasta jutu asemel võinuks siin ikkagi näiteks tuua USA vähetuntud fantastikakirjaniku I. Asimovi 51. aastast pärineva vähetuntud jutu "Asum", kus ühes kohas lord Dorwini kõnesid analüüsiti.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugupeetud eelarvustaja!
Mis pagana pärast oli vaja lugu siin ümber jutustada??? Nüüd on mu lugemiselamus null ja suhtumine juttu seepärast palli võrra kriitilisem.
Ega ta ulme kah pole.
Teksti loeti inglise keeles

Ma kahtlustan, et kui oleksin seda juttu lugenud siinseid arvustusi lugemata,  võinuks see minult isegi "viie" välja venitada, kuid nüüd üle "rahuldava" kuidagi ei saa. Sest ega peale lõpu siin midagi ei ole, ja lõppki oli veidi veniv.
   
Teksti loeti vene keeles

Romaani algus mõjus mulle tugevalt. Kuivõrd hiinlaste kultuurirevolutsiooni toimumise ajaks olid vene kommunistid hiina kommunistidega tülli pööranud, siis valgustati N. Liidus seda üritust suhteliselt naeruvääristavas valguses a la varblaste massitapmine ja „igasse koduaeda rauasulatusahi“. Ma ei süvenenud tollal asjasse ja seepärast mõjus teaduse õigekspööramise kirjeldus nüüd üsna ehmatavalt. Eriti kui taustaks on hiljuti toimunud BLM-i märatsemised, matemaatika rassistlikuks kuulutamine, Kolumbuse kujude mahatõmbamine ja muud säärased liberaalprotsessid. Hiinlased olid lihtsalt natuke ajast ees.

Ja on väga usutav, et sellised läbielamised panevad inimese kogu inimkonda niivõrd vihkama, et ta mõne sõrmeliigutusega viimsepäeva välja kutsub. Liu on üritanud lisada ka teatud portsu keskkonnateadlikkust, kuid võinuks selletagi läbi ajada. Nojah, eks nii sai ära seletada rahade päritolu. Ja – tahes või tahtmata – näidata, et fanaatilise idee teenistusse pandud raha suudab kohutavalt palju kurja teha.

Lugeda ei olnud romaani just eriti kerge. Mul on suuri raskusi hiina nimede meeldejätmisega ja kuskil kahe kolmandiku peal tabasin end mõttelt: võinuks kõik nimed asendada Smithide ja Jonesite või Petrovide ja Sidorovidega (eriti kuna tegelaste nimekiri on raamatu alguses olemas) – olnuks ehk kergem lugeda? Kuid järg oli juba liiga kaugel.

Teadusideedest raamatus puudust ei tule – üheks põnevamaks pean Päikese kasutamist võimendina. Mõni on ka selgelt mitu korda üle võlli, aga mis siis. Tegu on ikkagi ulme, mitte fantastikaga.

Niisiis lugeda kannatas, kuid miski jäi häirima. Seepärast „neli“.

 

P.S. Prontole: Liu Cixin ei ole infotehnoloogia spetsialist. Küll on seda teine Liu, romaani inglise keelde tõlkinud Ken Liu, kelle märkused aitavad ka teksti mõistmisele tohutult kaasa.

Teksti loeti inglise keeles

Hakkab juba vaikselt tulema... Nagu eelarvustajad on öelnud, midagi erilist see jutt ei ole. Kuid ei ole enam tüütu ning on ladusalt kirja pandud. Puudu jääb ehk maalase kaotuse ulatuse kirjeldamisest.
"Kolm plussiga".
Teksti loeti inglise keeles

Selgub, et ka Marsil elavad humanoidid, pealegi meiega nii sarnased, et saame omavahel järglasi. Segaverelisi muidugi. Kellesse vähemalt Maal eriti hästi ei suhtuta.
Jutu peategelane üritab parasjagu aatomienergiat andvat masinat leiutada, kuid on sellega üksjagu hädas. Läheb siis end tuulutama ... ja päästab ühe säärase segaverelise mingi kõurikukamba käest.
Selgub, et noorel segaverelisel on suurepärased vaimsed võimed ja tema abiga saabki peategelane oma masina energiat tootma.
Vastutasuks üritab ta segavereliste elu igatmoodi parandada, kuni poliitikute mõjutamiseni, et need segavereliste võrdõiguslikkuse seaduse vastu võtaksid. Siis aga toimub ootamatu pööre.
Hinne tuli 2,5. Seega kasutasin masinat, mis võitis sõja, ja too ütles, et tuleb allapoole ümardada.
Teksti loeti inglise keeles

Ei ole just suurem asi jutt, nii umbes "kolme" vääriline. Kuid selle eest, et julges esineda kogumikus "The Menace from Earth", läheb temalt üks pall maha.
 
Teksti loeti inglise keeles

Võimas kogumik, midagi "The Martian Way" kaliibrist.
Eriti hea oleks see ilma jututa "The Goldfish Bowl", ja, noh, ega "Water Is for Washing" päris ulme justkui polegi.
Kuid "Ülaltoodud puudused ei kahanda teose väärtust", nagu vanasti kursusetööde retsensioonid lõpetati.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kaks plussiga. Kuid lisaks Jüri Kallase mainitud Trantorile esineb (minu teadmise kohaselt) siin esmakordselt ka hüperruum, nii et ümardame hinde üles.
Teksti loeti inglise keeles

Kakskümmend aastat on unistusel rahus puhata lastud, aga nüüd tuleb üks ja korjab üles...
Minu arvates nii hullu teosega ka tegemist pole kui paljud eelarvustajad öelnud on. Esiteks oli looduse ümberkujundamine tollal üldselt aktsepteeritud tegevus -- näiteks Rachel Carsoni raamat ilmus alles kümmekond aastat hiljem.
Ja tegu ei ole siiski tootmisaruandega, vaid fantastikateosega, mistõttu mõningane mittesobivus tegeliku maailmaga peaks olema andestatav. Jne. Igatahes mäletan, et lapsepõlves hindasin "Polaarunistust" tükk maad kõrgemalt kui näituseks "Eršoti kraatrit".
Hiljuti lugesin (tõsi, kergelt diagonaalis) ka originaali ega märganud, et eestikeelses väljaandes oleks mingeid suuri muudatusi tehtud. Ainult Denisjuki ukraina-vene segakeelt polnud edasi antud. Kuid see polegi tähtis. Ja punasusega on ka üldiselt nagu on... ainult kõige koledam oli selle punase esitamisviis. Et on mingi tähtis parteilane, kes a) on kõigist ülejäänutest pikem ja b) vesteldes mingi idee, kas või jäämuuli, väljamõtlejate ja elluviijatega, puistab neile nagu varrukast geniaalseid soovitusi, kuidas seda ideed ikka paremaks teha. Ja autorid vaatavad talle suhu, oodates sealt edasisi kuldmune...
Siiski -- ka lapsepõlvemälestuste tõttu -- saagu see unistus siis "kolme" väääääga pika miinusega.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nagu Asimov ise ütleb, oli ta selle jutu kirjutamise ajal noor entusiastlik keemiatudeng. Ja tahtis kirjutada humoorikat juttu.
Ja veel ütleb ta, et üheksast esimesest jutust oli see ainuke, mida Campbell iial ei näinud, ja et tal on selle üle väga hea meel.
Kaks miinusega.
Teksti loeti inglise keeles

Juttu tuleb kahest kosmonaudist, kes teineteist eriti ei salli, kuid kes meelitatakse ühisele pool-katselennule. Kui tavaliselt lendab postilaev Maalt Veenusele ainult siis, kui Veenus ja Maa on Päikesest samal pool, siis uus leiutis peab laskma laeval ja meeskonnal ka Päikesele õige lähedal lennata.
Nagu arvata võibki, ei lähe kõik päris plaanipäraselt, kuid tagasi Maale Turner ja Snead ometi jõuavad. Ja siis selgub, et alati oleks kasulik instruktsioone lugeda.
Tollal oli kosmoses madistavate tegelaspaaride kujutamine õige levinud, kuid -- jumal tänatud -- Asimov ei hakanud Turnerist ja Sneadist jutuseeriat kirjutama. Sest kuigi lugu jookseb libedamalt kui, ütleme, "The Callistan Menace", on ta siiski veel algajalik. Kuid ilmselt vajalik näpuharjutus Powelli ja Donovani loomise rajal.
Tegelikult on hinne "kaks plussiga".
Teksti loeti inglise keeles

 Esimene lugu, mis noorel Isaacil õnnestus trükki saada. Olgu märgitud, et kuigi Campbell oli juba Isaacist Asimovit kasvatama hakanud, võttis selle jutu avaldada siiski Frederik Pohl. Asimov märgib küll, et Pohlil on tema kirjanikukssaamises peaaegu sama suur osa kui Campbellil.
Jutt on kahtlemata kole. Tegevus toimub Callistole suunduvas kosmoselaevas. See on järjekorras kaheksas, eelmised seitse on kadunud nagu tina tuhka. Mis teeb meeskonna pisut närviliseks. Kapteni meeleolu rikub lõplikult laevast avastatud jänes... Kuid selgub, et pole halba heata.
Igatahes mina selles loos Asimovit-nagu-meie-tunneme ära ei tundnud ja oskan ainult imestada, kuidas ta vaid kahe-kolme aasta pärast oskas juba luua "I, Roboti" jutte.
 
Teksti loeti inglise keeles

Tegelased tegelasteks, aga olukorra ülesehitus on säärane, et selle ülesehitajad tuleks esiteks lahti lasta ja siis kinni panna. Hullem kui põrandaküttega külmhoone...
Teksti loeti vene keeles

Einoniihull ka ei olnud. Ma pigem vaataksin seda juttu kui katset selgitada, et meile kõigile ongi parem, et Maxwelli deemoneid olemas ei saa olla.
Teksti loeti vene keeles