Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Anatoli Dneprov

18.11.1919–07.10.1975

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Podvig

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1962; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kangelastegu»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
6
7
Keskmine hinne
1.667
Arvustused (15)
Jüri Kallas

Tulipunase insenerikirjanduse ehedamaid näiteid eesti keeles!

Jutt kubiseb õõnsatest utoopilise kommunismi teemalistest loosungitest, tegelased on miskid lamedad skeemid, kes vahetpidamata üksteisele miskit olulist ja globaalset seletavad jne. Kogu jutu sotsiaalsus (armastab/ei armasta; kas on õigus läbi viia miskit eksperimenti) mõjub nürida vormitäitena, et muidu ei peeta seda ideed populariseerivat teksti kirjanduseks.

Võimalik, et see teaduslik idee pakub kellelegi ka huvi, aga antud lühiliugu EI OLE SIHUKESEL KUJUL KINDLASTI KIRJANDUS.

Kurb... iseäranis seetõttu, et sama autori teine maakeelne jutt «Krabisaar» (Krabõ idut po ostrovu) on hoopis teisest puust lugu. Kummaline on ka see, et «Kangelastegu» võitis miski auhinna sotsialismimaade tehnikaajakirjade ulmejutu konkursil... olles lugenud teisi sama konkursi laureaate, võin öelda, et enam-vähem samasugune saast olid ka need ülejäänud lood... tõsi oli paar meeldivat erandit (Ilja Varshavski, Stefan Weinfeld, Ion Hobana), aga see pole öeldud nüüd küll Dneprovi jutukese õigustuseks.

Hosianna teaduse kõikvõimsusele mõjub selles jutus kui manatarga loits: seda lugu eile öösel üle lugedes sain ääretult hästi aru, et miks Anatoli Dneprov nimetas Stanislaw Lemi romaani «Tagasitulek tähtede juurest» (Powrot z gwiazd) säravaks utoopiaks. Näib, et Dneprovi jaoks on iga teaduslik avastus a priori hea ja inimkonnale kasutoov...!?
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Inimgeeniuse vallapäästmine maailma hüvanguks. Nii ilge jutuke, et ma ainult imestan kuidas ma selle läbi sain. Köik muu vist juba ülevalpool ka kirjas. Vöimaluse korral vältigem.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Nii nagu Kazantsevil on heade romaanide ja juttude kõrval idiootilis-patriootiline “Polaarunistus”, on ka Dneprovil vähemalt üks täielik altminek. Kahju, et Dneprovi ja Kazantsevi ebaõnnestumised ära eestindati. See ei ole siiski autorite süü. Hindaksin Dneprovi lugu siiski kahega, kuna jutu põhiidee (inimese muutmine geeniuseks, et päästa Maa) on üpris hea. Teostus on, nagu on.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Et helgemalt tulevikku vaadata, tuleb vabaneda mineviku painetest, õpetab psühholoogia. See jutt on küll üks lapsepõlve painavamaid jälkusi.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Kahtlemata tore teos. Nii tore, et lausa hirm hakkab, et milliseid jubedusi ulme nime all ilmunud on. Tunnistan ausalt, et minule selline kommunistlik plöma ei sobi. Kohati tundub ka, et autor ise ka ei tea, millest ta kirjutab, vaid lihtsalt üritab mingi asjaga (loe: ideega) lagedale tulla, kuid ei ole osanud seda korraliku kuube rüütada.Selles ongi miinus. Teostus on nigel. Lihtsalt hirmus...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

MIKS???????? Oleks ta siis veel kogumiku keskel, aga eestindatuna on ta just selle "Põgenemiskatse esimeses otsas - ja mul on too mitmel korral just selle loo tõttu lugemata jäänud! Nyri! Nyri! Nyri! Nyri noaga lugejate kõride kallale kippumine!

Ma lihtsalt ei suuda kujutleda seda publikut, kellele too teos kirjutatud on.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Minu arust liigitub see lugu klassi "nii sitt, et tegelikult isegi juba päris hea". Kogu see teema on peale selle, et ta on veidralt päevakajaline (kliima soojenemine), nii jabur et jaburamaks enam ei anna minna. Keskmise temperatuuri tõus kraad päevas! Rakettidega orbiidile tonnide kaupa vee toimetamine, mis moodustab kaitsva kile! Kommunistliku inimese juures rudimentideks osutunud enesealalhoiu-, toiduotsimis- ja vallutamisinstinktide eemaldamine miski ultrahelilõikuse abil! Geeniuseks opereerimine! Ja nii edasi, ja nii edasi. Lühidalt - lugu oli ikka ilge okse, aga lugeda oli teda väga mõnus, sest tänapäeval sellist sitta enam ei kirjutata ja see oli ehe tunnistaja progressiivsest nõukogude ulmest, koos kõigi sellele võikale žanrile omaste debiilsustega.

Teadupärast kommunistlikud nõukogude inimesed paljunesid pooldumise teel, seega oli mulle isegi see ülitagasihoidlik love story kergeks üllatuseks. Süütuke ja vihjamisi edasi antud ta ju oli, aga siiski oli kommunistliku kangelase ja minategelase õe vahel miskit särisemas. Lisapunktid sellegi ja lõpus toimuva lumes hullamise eest,mulle meeldis.

Üldiselt on hinne antud teatud perverssuskoefitsendiga läbi korrutades ja loomulikult ammuilma oma aja ära elanud ja võikaks kurioossumiks muutunud lugu arvestades. Kui selliseid lugusid terve raamatutäie või mitugi läbi loeks, kaoks uudsus ja muhelus naiivsete nõukogude utopistide üle ja järgi jääks ainult seesama tülgastus, mis suht kollektiivselt on ka selle loo eelarvustajaid tabanud.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Õudne jura. Mina ei ole teadlane, kaugel sellest, aga esitatud ideed oli nii jaburad ja loodusseadustele vastanduvad, et neid ei saanud kuskilt otsast tõsiselt võtta. Lisame siia veel kommunismiehitajatest musterinimesed ja saadud kompott peletab kõiki lugejaid, kelle iidoliks pole Stalin või Lõssenko.
Plussiks oli see, et jutt oli lühike ning õnneks kergesti loetav.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles