Kasutajainfo

Bernard Werber

18.09.1961–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Bernard Werber ·

Le pere de nos peres

(romaan aastast 1998)

eesti keeles: «Meie isade isa»
Tallinn «Varrak» 2008

Hinne
Hindajaid
0
0
0
3
0
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (3)

Raamat ilmus eesti keeles 2008 kirjastuse Varrak vahendusel, pealkirjaga „Meie isade isad”. Minu teine tutvus autoriga ja ilmselt viimane (noh, ma üldiselt vähemalt lehitsen läbi kogu eesti keeles ilmunud ulme, kuid teatud autoritega teen erandi, kui just mõni siia laekunud positiivne arvustus teisiti otsustama ei pane). Ühesõnaga, see raamat meenutas mulle eestlastest Paul Pajost, ja sellega on kõik öeldud. Tegelased on pisut usutavamad, tegevus on pisut vähem jabur ja tegevuskohad on pisut realistlikumad. Ehk siis imeilus väikest kasvu ja väga sportlik punapäine neiu, ajakirjanik ja lastekodu kasvandik, hakkab ajama tapetud professori jälgi. Professor on teinud määääääääääratu (kõmina ja mürina pealt selle suuruse osas autor kokku ei hoia) avastuse inimkonna päritolu kohta, paraku aga lamab vannis, kõht lõhki lõigatud. Teiseks tegelaseks saab suurt kasvu ja ülekaaluline ajakirjanik, hüperbooli tagumise otsa patsifist, kes elab veetornis. Ei, saadagu minust õigesti aru, see veetorn on veel väga omapärane ja köitev detail... Edasi hakkab üks ronimine, jooksmine ja tagaajamine, erinevate materjalide ja tõendite üksteiselt üle löömine, mis kestab raamatu lõpuni. Ringi sekendab hulk ahvimaskis tegelasi, kes kah vist omavahel läbi ei saa. Ühe puult puule hüppava ahvi poolt röövitakse praktiliselt peagelaste silme alla seatööstuse omanik, tapetu eksabikaasa, ja lõpuks käiakse ära ka Olduvai orus, kust teadupärast inimkond alguse on saanud.

Kui ma peaksin raamatut ühe sõnaga iseloomustama, siis on see „jabur”. Kõik see tormamine on niivõrd väheusutav, et tekst laguneb silme ees laiali. Võib-olla tahtiski autor lugejaga jõhkrat nalja teha, et palju usutamatusi on see võimeline alla neelama? Teist seletust ma ei leia. Paremad pole ka ühe 3,7 miljonit aastat tagasi elanud inimese eellase tegemist puudutavad leheküljed. Mul – vildaka mõtlemisega tegelane, nagu ma olen – tekkis vahepeal morbiidne huvi, kas autor paneb peategelased keppima kah. Eriti peale seda, kui väga „romantiliselt” (jutumärgid on väga rasvased!) oli kirjeldatud eri liikidest loomade keppimist ühes urus, kuhu need kinni olid jäänud (igavus, noh). Noh... olgu, spoilerit ei tule. Tegelikult on spoiler raamatu kaas, nii et minu jaoks seal mingit üllatust küll ei olnud – milline idikas sellise küll tegi? Kus on toimetaja silmad???

Eraldi tahaks põhjata tõlget. Tekst on lihtsalt talumatult halb, lausete mõte ei lähe teinekord lõigu piires kokku ja üsna tihti leiad end arutlemas, mida siis siin tegelikult öelda taheti. Noh, mõtled välja, aga mina ei usu, et autor sellist seosetut jura ajas! Teiseks, ma olen kindel, et raamatus oli mõnigi naljakas koht, mõni väike kild, mõni sõnamäng või muud sellist – see raamat on aga kuiv kui saepuru. Ehk siis kõike kokku võttes on tegu näitega väga halvast raamatust. Minu soovitus – vältida.

Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üritan ma kogu maakeeles ilmunud ulmel silma peal hoida ning peale mõne suhteliselt hea raamatu lugemist võtan ma meelega kätte mõne halvema. Liiga palju head pole ka hea, vahel peab midagi halba ka lugema, et head rohkem hinnata. Bernard Werberi "Meie isade isa" on halb raamat. Seda võib juba aimata tagakaanel leiduvast sisututvustusest, aga tegeliku pildi saab kätte alles peale viimast rida. Raamat jälgib kahte liini. Esimeses ajab noor ja kena naisajakirjanik koos ülekaalulise meesreporteriga tapetud teadlase ja inimkonna puuduva lüli jälgi, teises seikleb selle sama puuduva lüli vahetu eelane eelajaloolises savannis ringi. Mõlemad osad on võrdselt ebausutavad ja jaburad. Kõik tegelased käituvad nagu arengupeetusega ajukääbikud, üritades ise selle juures võimalikult tarka pseudoteaduslikku juttu ajada. Tulemus on igatahes kohutav ning mind vaevas kogu aeg küsimus, kas autor ikka mõtleb seda jama tõsiselt või tahab ta rahva kulul lihtsalt lolli nalja teha. Päris lõpuni ma selles kindel muidugi ei ole, kuid kaldun toetama esimest varianti, sest teise kohta ma mingit vihjet ei leidnud. Kogu selle pulli juures on kurb see, et autori teoseid on tõlgitud juba kolmekümne viite keelde ning müüdud üle viieteist miljoni koopia. Uskumatu, kuid ometi tõsi. Vähemalt ei pidanud ma pettuma, raamat on täpselt nii halb, kui ma seda lootsin ning teenib selle eest auga kahe ka välja.
Teksti loeti eesti keeles

Äärmiselt mitmekülgne raamat, mis suudab saast olla umbes seitsmel erineval moel. Mitte päris nii halb kui Uido Truija, aga no enam vähem. Vähemalt mingil määral on tegelaste sekeldamine kohati isegi huvitav. Päris ühe vääriliseks lugeda ei saa. Kaks. Raha Raamat parseldab seda 25 krooniga, aga mina soovitan kõigile: "ostke selle 25 krooni eest parem üks ilus koorejäätis ja unustage see üllitis."
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024
detsember 2023
november 2023

Autorite sildid: