Kui ma peaksin raamatut ühe sõnaga iseloomustama, siis on see „jabur”. Kõik see tormamine on niivõrd väheusutav, et tekst laguneb silme ees laiali. Võib-olla tahtiski autor lugejaga jõhkrat nalja teha, et palju usutamatusi on see võimeline alla neelama? Teist seletust ma ei leia. Paremad pole ka ühe 3,7 miljonit aastat tagasi elanud inimese eellase tegemist puudutavad leheküljed. Mul – vildaka mõtlemisega tegelane, nagu ma olen – tekkis vahepeal morbiidne huvi, kas autor paneb peategelased keppima kah. Eriti peale seda, kui väga „romantiliselt” (jutumärgid on väga rasvased!) oli kirjeldatud eri liikidest loomade keppimist ühes urus, kuhu need kinni olid jäänud (igavus, noh). Noh... olgu, spoilerit ei tule. Tegelikult on spoiler raamatu kaas, nii et minu jaoks seal mingit üllatust küll ei olnud – milline idikas sellise küll tegi? Kus on toimetaja silmad???
Eraldi tahaks põhjata tõlget. Tekst on lihtsalt talumatult halb, lausete mõte ei lähe teinekord lõigu piires kokku ja üsna tihti leiad end arutlemas, mida siis siin tegelikult öelda taheti. Noh, mõtled välja, aga mina ei usu, et autor sellist seosetut jura ajas! Teiseks, ma olen kindel, et raamatus oli mõnigi naljakas koht, mõni väike kild, mõni sõnamäng või muud sellist – see raamat on aga kuiv kui saepuru. Ehk siis kõike kokku võttes on tegu näitega väga halvast raamatust. Minu soovitus – vältida.