Elas kord Konstruktor, kes pühendas end mõtleva masina loomisele. Ja mida inimlikumaks, kuigi samas surematumaks, ta masinat muutis, seda vanemaks ja väetimaks ta jäi ning meenutas Konstruktor ise aina vähem inimest ja aina enam masinat. Võib siis loodu olla parem ja kõrgem enese loojast, võib olla masin inimlikum inimesest enesest?
Lihtne ja lühike lugu, kuhu ometi (nii Varshavskile omaselt) päris palju sisse on mahtunud.