1.
9
4.556
2.
3
3.667
3.
1
3.0
5.
2
3.5
6.
1
4.0
7.
1
3.0
8.
2
4.0
10.
7
3.571
11.
2
4.5
12.
1
3.0
13.
1
4.0
14.
1
5.0
15.
1
5.0
19.
3
4.333
20.
4
4.0
21.
1
4.0
22.
2
5.0
23.
1
2.0
24.
1
5.0
25.
2
3.0
26.
2
3.5
27.
1
5.0
36.
1
5.0
37.
5
4.8
38.
5
4.8
42.
1
3.0
44.
1
3.0
48.
1
5.0
50.
17
4.353
52.
1
5.0
53.
1
4.0
54.
1
3.0
55.
1
4.0
57.
2
4.5
61.
2
5.0
62.
8
4.875
63.
1
5.0
64.
1
4.0
65.
2
5.0
66.
1
5.0
67.
1
5.0
68.
1
4.0
69.
1
4.0
70.
1
5.0
73.
5
4.4
76.
1
3.0
79.
1
4.0
81.
6
5.0
84.
1
4.0
85.
1
4.0
88.
2
2.5
1.
1
4.0
(romaan aastast 1984)
eesti keeles: «Ärka Famagustas»
Tallinn «Eesti Raamat» 1984 (Mirabilia)
Parnovi budismikäsitlus on, vaatamata teaduslikule materialismile, vene koolkonnale tyypiline. Tema tugevad kyljed on samad, mis venelastel ikka, nõrgad niisamuti. Ja lõpplahendus on sedasama nägu, mida vana hea nõukogude ulme ikka kiskus, kui ei tahetud või ei saadud hurraaga klassikalise hardcore-sf-i rada minna. Siiski, yldse mitte paha. Just seda nägemuslikkust leidis tol ajal harva ning ega seda täninigi eriti välja pidada suudeta. Psyhholoogiliselt töötab, tehniliselt samuti, mängumaad tunneb kah täiesti piisavalt; kui mu mälu ei peta, peaks Parnovil isegi omajagu orientalistilisi artikleid olema (jah, see orientalistika kui niisugune on kah puhtvenepärane nähtus, Läänes ei panda juba jesuiitidest saati dungaane, jaapanlasi ja egiptlasi yhte patta; dokfilmidest lobisemine on muidugi lollus). Niivõrd kui mina mäletan, oli loos kyll hallutsinogeenseid meteoriite samavõrd kui Naksitrallides, jutt oli looduslikust tuumareaktorist (ehk siis, sellega seoses, sisuliselt kylmast synteesist, mis omal ajal populaarteaduses palju furoori tekitas, umbes nagu Kirliani ilusad värvifotod). Oma aja laps, hullemaidki skeeme nähtud.
Kokkuvõttes võinuks olla parem, aga paha ka polnud; esimesel lugemisel jättis päris sygava jälje ja yle lugeda kannatab tänini. Miinusega viis.
