Nalja (mis ka hea) on ulmes alati vähe olnud.
Ilja Varshavski loomingust tugeva poole moodustavad paroodiad ning naljalood. Ning mis kõige üllatavam: need naljad on vaimukad, ka esineb neis naljalugudes üsna ägedaid fantastilisi ideid ja originaalseid leide.
Ilja Varshavski loomingust tugeva poole moodustavad paroodiad ning naljalood. Ning mis kõige üllatavam: need naljad on vaimukad, ka esineb neis naljalugudes üsna ägedaid fantastilisi ideid ja originaalseid leide.
«Maardlate osakonna inspektor» on paroodia nii ulme- kui ka detektiivkirjanduse stampidele... aga omab samas ka leidlikku fantastilist ideed.
Soovitan see tunnike leida ning antud LR läbi neelata. Usun, et keegi ei kahetse.
Miks sel jutustusel eesti keeles sedavõrd tobe pealkiri on? Lihtsalt mingid onud leidsid (isegi ajalehes ei häbenenud seda tunnistada), et nad on targemad, kui autor ja leidsid, et «Maardlate osakonna inspektor» viitab kole üheselt tootmisromaanile jne.
Ka on seda juttu kunagi hallil stagnaajal Eesti Raadios järjeloona ette loetud, aga siis oli ta pealkiri «Plahvatus Mazyl» (või midagi samalaadset, täpselt enam ei mäleta).