Kasutajainfo

Ian McDonald

31.03.1960-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ian McDonald ·

The Days of Solomon Gursky

(lühiromaan aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1998; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Solomon Gursky päevad»
Tallinn «Salasõna» 2002 (Arcturus)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
5
5
0
0
Keskmine hinne
4.167
Arvustused (18)

Lühiromaan «Solomon Gursky päevad» on tõeline moodsa ulmekirjanduse ja kosmoseooperi kvintessents! Napil 37 ajakirjaleheküljel on autor esitanud mitmekesise valiku tänapäeva ulme põhiteemadest, -probleemidest ja tegelaskujudest. Tegu on ideaalse novellaga veel seetõttu, et autor suutis lugemise järel tekitada tunde justkui oleks just mitmekihilise 500 leheküljelise tellise läbi saanud.

«Päevi» iseloomustab ühest küljest äärmine fragmentaarsus, järjest suuremad aja- ja ruumihüpped teksti arenedes, teisalt eriliselt esiletõstmist vääriv ideederohkus, mitmetasandilisus, kihilisus...

Räägib tekst nanotehnoloogiast, surma võitmisest selle läbi, kirgedest, mis see omakorda üles kütab ja paljust muust. Eelkõige aga armastusest.

Ning sündmustiku käivitab (nagu sageli Robertson Daviese loomingugi puhul) üks pisiasi... Sedakorda mägijalgratta purunenud ülekandemehhanism. Ning kui romaani lõpus saab Sol Gursky uue võimaluse, kui teksti käivitanud sündmused on kohe-kohe taas kordumas, ei jäta ta enam midagi juhuse hooleks.

Lisaks veel mõnusad tegevuskohad, ehe miljöö, efektne kosmoselahing, transtsendentaalsed arengud ja mõtteuperpallid läbi universumi piiritute avaruste suunduva jumalikustunud Gursky peas... no saite juba ilmselt aru, et on megavinge teos!:)

Ja nagu Estconil 2001 kuulda sai, peab Mario Kivistik praegu autoriga selle teksti maakeeles väljaandmise teemal läbirääkimisi.McDonaldit tuleks meil avaldada selle tuima ja literatuuritseva Banksi asemel! Saaks moodsast briti ulmest vähe ehedama maitse see kohalik lugaja.

Teksti loeti inglise keeles

Hea, lihtsalt hea. Kõhklesin 4-5 vahel, sest patoloogilise virisejana leidsin teoses ka vigu... siis aga avastasin, et heidan ette lühidust ja järele mõeldes oli jutt just paraja pikkusega. Raamatuformaadis oli lehti 60 ligi ja sinna on metsikult mõtteid kokku pressitud. Iga järgmine stseen on suurte ruumi ja ajakuristike taga, ent faabula üldist arengut järgides paigas, kuigi lugemisel jätab meeletu kappamise ja teatud deklaratiivsuse mulje. Sisu seletas Raul lahti, tõstataksin vaid ühe igivana filosoofilise probleemi - kuidas sai Sol maailma ajalugu muuta, kui ta sellega iseendal vaiba alt ära tõmbas?

Aga lugege - vinge!

Teksti loeti inglise keeles

Mina ütleksin ka, et vinge... aga ei osanud kogu selle vingusega suurt midagi peale hakata. Tegu on igaljuhul "Hyperioni" mingit laadi ja mingitel eesmärkidel kirjutatud klooniga. Üks eesmärk ehk on, et seda kõike saab ka palju lühemalt teha. Üldiselt siiski meeldis aga kardan, et kuu aja pärast kuigi detailselt ei meenu. Igaljuhul soovitan kõigil osta ja lugeda. Hinne on selles mõttes täitsa suvaline.

Kaks kuud pärast lugemist tuleb tõdeda, et hinne sai õiglane; meelde pole suurt midagi jäänud, mingi jabur kaskaad ja pillerkaar, mis tahtis vist millegi parooida olla.

Teksti loeti eesti keeles

Peale selle raamatu lugemist vaatan maailmale veidi teise nurga alt. Isegi selline mõiste, nagu "Jumal" sai uue ja arusaadavama tähenduse. Ja armastus, mis alguses tundus vähetähtis ja mööduv oli lõpuks see, mis kestis kauem, kui universum.
Teksti loeti eesti keeles

Vot mina küll aru ei saa, kust otsast see raamat vinge või fantastiline on. Pärast "Hulpivaid koeri" täielik pettumus. Pool raamatust jäi mul täiesti mõistetamatuks ja segaseks. Nõustun täielikult Andrei Golikovi arvustuse teise lõiguga.
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat, vähese mahuga anti mõtetele paljuruumi ja piisavalt vihjeid, et jääks tunne nagu pikast romaanist.Tegevuse mastaap on tohutu, võiks öelda, et suurem enam ei saagi olla.Tegelikult ongi tegu rohkem ühe inimese ümber kujundatud vihjete kogumiga,tegevuse areng kui selline on minu meelest olematu.

Kuna 5 pallile vajalikke eskeipismiomadusipikkuse pärast välja ei anna, siis 4.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mis on paar astakest juba hinges kripeldanud. Lugu, millele arvustuse kirjutamiseks on isegi peale maakeelse versiooni lugemist läinud kuukest paar. Ometigi ei ole tegemist looga, millel oleks suur algustäht. Selleks on tema liig steriilne, lugeja ei suuda end mitte mingil juhul mitte yhegi tegelasega samastada - selleks on nemad isegi alguses liig k6rgele ja kaugele t6stetud. Nemad j6uavad välja kuni Looja staatuseni ja mida nemad sellega peale hakkavad? Nemad nasevad alguse juurde.

Kahtlemata on McDonaldil visiooni. Visiooni on temal isegi nii palju, et v6iks teistelegi jagada ning ikka jääks yle. Paraku millest vähemalt "SG" puhul puudu jääb on just nimelt visionide vastutustundetu yksteisepeale kuhjamine, nii et vastuv6tjale ei j6ua veel esimene poolenistigi pärale, kui juba teine myrinal peale tuleb.

Kiidan t6lget. Eelnevalt olen seda lugenud vene keeles ja kuigi pean enda vene keele oskusi yle keskmise olevaks oli asi pehmelt öeldes suht raksesti hoomatav. Nii et t6lkele "viis" ja teosele tugev "neli". Ykdmeulje siiski pigem "neli pluss" kui "viis miinus"

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugesin seda raamatut võrdlemisi ammu, arvustasin ka, kuid see läks vist kaduma. Noh, üritan igatahes uuesti, sest see õhuke raamat kummitab mind veel tänini.Mäletan, et suhtusin alguses sellesse raamatusse üsna ettevaatlikult. Läbi nii õhukese raamatu ulatuv ajavahemik tundus liiga suur, samuti ka erinevate ideede rohkus. Lugesin ja mõtlesin, et lausa suurepärane. Nii väheste sõnadega nii palju ära öelda on suur kunst. Väga hea! Aga oleks võinud ka vähe pikemalt proovida.
Teksti loeti eesti keeles

Väga tehnilise kõneviisiga tekst.
Teosesse surutud materjali hulk yletab mahu võimalused.
Õigupoolest tegeleb McDonald ju surma, surematuse, igisurma, yha-jälle-suremise psyhholoogiliste aspektidega. Ja enamikul selle kirjeldatud tagajärgedest ei ole kirjanduses midagi uut - ei hingetyhjus, mis järgneb suremisvõimetusele, ei "inimese" mõiste dekonstrueerumine pärast kõikvõimalike kehakujude arengut, ei syndide ja seega sisuliselt ka loovuse lakkamine. Samas mõrvab just teksti vorm, selle hakitud kokkusurutus (meenutab pakki pressitud kohvipuru või puljongikuubikuid) kõrvaltegelaste igasuguse võimaliku isiksuslikkuse, jäävad vaid pliiatsivisandid.
Teadusliku nekromantia kujutus on muidugi armas.
Miks, oh Marduk, peab inimkonna igikõngev-taastärkav messias ja Ajaloo Looja olema alati just nimelt juut? Minu meelest ei ole see ilus. Võiks neilegi teinekord puhkust anda ja panna sellesse rolli näiteks lätlase. Või suulu. Stamp. Praegu assotsieerub pidev neurootiline autovivisektsioon ja kramplik, puhtmärgiline suguelu Woody Alleniga.

Yldse mitte halb, kuid võinuks ka parem olla.

Toimetajana oleksin yht-teist teisiti teinud. Allmärkuste valik on ebayhtlane. Ja tõlkes häirivad mind sellised kohad, kus näiteks reaktiivmootori poolt kosmosesse heidetavaid ainekuulikesi inglise keele pyha kõla säilitades pelletiteks nimetatakse. Ei ole ju tõlgitav, eks ole. Isegi mitte siis, kui pellet crossbow on kuuliamb.
Aga see kõik on maitse asi. Tugev neli nii loole kui tõlkele.

Teksti loeti eesti keeles

Vot lugesin selle ühe hooga läbi ja nüüd on küsimus, et kas viga on minus või raamatus, aga mulle see ei istunud. Esiteks ei olnud kogu see asi eriti originaalne ja teiseks ei olnud see ka eriti haaravalt kirjutatud.

Miks ei olnud originaalne? Ku sa oled lugenud selliseid raamatuid nagu Neal Stephensoni "Diamond Age", Frederic Pohli "World at the End of Time" ja loomulikult Dan Simmonsi "Hyperion", siis ei leia sa sellest segapudist suurt midagi uut. Stephenson käsitleb oma raamatus nanotehnoloogiat, "World at the End of Time" on jutt, mis käib umbes samas mõõtkavas ning Simmons kannab endas umbes samasugust emotsionaalset pagasit ning elu-ja-surma probleemide lahkamist. ja kuna McDonald suutis seda kõike kokku kirjutada ma kohe ei tea mitmendat korda üles soojendatud soustis (kui saaks teise võimaluse, siis teeks hoopis teisiti), siis üle kolme minu käest ka kõige parime tahtmise juures ei tule. Ahjaa .. ja tõlge kah mulle ei istunud.

Ausalt öeldes ma kaalusin vahepeal isegi kahe panemist, aga siis otsustasin, et nii vilets see lugu nüüd kah ei olnud. Kaks on reserveeritud ikks üsna õudsa kõntsa jaoks, laias laastus suutsin selle siiski kenasti ja liigselt hädaldamata lõpuni lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

"Solomon Gursky päevad" liigitub ulmeþanrisse, mida üldiselt naudin. Paraku tuleb seekord nentida, et lugesin raamatu lihtsalt läbi, erilisi uusi ideid leidmata ning "ahhaa!" elamust saamata.

Hinnet mõjutas kõige enam see, et teos oli väga raskepäraselt kirja pandud ning samamoodi ka tõlgitud, mis muutis mõtte jälgimise väga raskeks. Kasutatud võõrsõnade arvult lehekülje kohta saab see teos konkurentsitu esikoha. Lõpetangi arvustuse ühe kontekstist välja rebitud meelevaldse näitega: "injitseerisid impellerväljadel karapaksi anterioorseteks bevavattideks".

Teksti loeti eesti keeles

Ilgelt keskpärane mu meelest. Fragmentaarne jah, aga nii puiselt kirja pandud nagu oleks kodumaine Veskimees asja kallale asunud ja kõik need grandioossed aja- ja ruuminihked olid nii tüütult kirja pandud, et ei äratanud mingit huvi. Tegelaskujude primitiivsusest rääkimata. Üldiselt ma ühinen nende eelarvustajatega, kes tunnustavad McDonaldi idee- ja visioonirikkust aga heidavad ette seda, et natukese aja pärast enam: 1) ei meenu millest õieti seal räägitigi 2) isegi kui mingid põgusad detailid juudipoisi seiklustest universumi peal meenuvad, ei koti see suurt kedagi. Ses mõttes et vägevad mastaabid tõepoolest kuid nendega pole õieti midagi peale hakata.
Teksti loeti eesti keeles

Kaks suurt loogikaviga. Esiteks on arusaamatu, kuidas kõrghoone tipust alla visatud tüüp rekonstrueeriti - aju pidanuks füüsiliselt üsna laiali olema, rääkimata ajafaktorist. Teiseks oli tal ju Maast järgmisel planeedil olles tuhandeid aastaid aega oma maailmaruumi kadunud tibinat otsima minna. Selle asemel iluleb ta niisama ning tekitab endale lõpuks tolle tibina klooni... Ja hädaldab ikka edasi.

See lõputu - või hea küll, Universumi elueaga mõõdetavalt lõplik - hädaldamine ja kiun käiski mulle kõige rohkem närvidele. Kõigepealt põgenes tüüp dekadentsi (Päikesekuningaks kehastudes) ja siis, nagu kaasarvustaja Tarts väga õigesti tähele pani, jumalastaatusest üldse kõige algusse tagasi.

Ilmselt on minus veel piisavalt nooruslikku uljust, et niisugust eluviisi põlastada...

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: