Kasutajainfo

H. L. Oldie

13.11.1990-

Teosed

· H. L. Oldie ·

Sumerki mira

(romaan aastast 1993)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (3)

Jumalate ja deemonite, Surematute ja Metsalise Märgitute, aeg on ümber. ISAD on omal vabal tahtel kõrvale astunud, loovutanud maailma oma poegadele. On Poegade Aeg.

Kui kunagi Suures Linnas Sogdis leidis aset surematute orjade-gladiaatorite ülestõus, siis vastavalt sõlmitud kokkuleppele lubati Surematutel (sortsidel, v.k. besõ) asuda elama piiräärsetele aladele. Muidugi, eks aastasadade jooksul kaevandustel ja maneezhis trammiaetud musklitega iginoored sortsid, kel pärast võidukat sõda taskud pungil raha täis, köitsid Sogdi kaunitaride pilku ja kui Surematud linnast lahkusid, riputas nii mõnigi kodanikuseisusest vaba piiga ennast sortsile kaela.

Aga sellega elu, nagu arvata võiski, ei piirdunud, ja kui kenad prisked lapsukesed ilmavalgust nägid, kandsid nad ümber käsivarre üheksat võru. Surematu, kes ei lahku kuhugi ja mitte iialgi ning sureliku ristsugutisena tulid ilmale üheksakordsed. Üheksa korda võis Tagasitulija minna ja järgmisel koidikul naasta, enne, kui ta lahkus lõplikult.

Hoopis omapärane saatus ootas Metsalisest Märgituid, Tühjajaid. Igaüks neist toredaist inimestest kandis oma randmel märki ja endas METSELAJAT. Metselajat, kes alatises näljas ihkas vaid ühte - pääseda välja! Tühi võis olla inimlikum kui ükskõik milline inimene ja samas igast elajast elajalikum... Vanad Tühjajad lahkusid inimeste maailmast koos Surematutega. Läksid metsadesse ja mägedesse, läksid kõrbe. Seal, kes inimese, kes elajalooma kujul, leidsid nemadki endale kaasad ja said hulgale poegadele, Muutlikutele isadeks. Muutlik võis elada vastavalt oma soovile nii inimese kui metslooma kujul, olles libaks nii ühtede, kui teiste seas.

Romaani alguses joonistataksegi pilt Libade ja Üheksakordsete maailmadest... Maailmadest, kus viimased allesjäänud Õpetajad, Viimast Korda Elavad ja Suure Metseluka Pojad, püüavad, kummadki omal pool barrikaadi, vastastikusest veristamistest hulluvatele lastele meenutada, et nad on ju üksteisele onupojad... Kuid millal enne on mõistuse häält kuulda võetud?

Ühtäkki juhtub aga midagi taolist, mis purustab selles maailmas eksiteeriva hapra tasakaalu. Teadmata kust ilmuvad Öised naasjad, Kahvatud Isandad - Vargid. Ja tühjenevate linnade ja külade kohal heliseb kuuvalguses vaikne naer...

Romaan on Vastuse Otsijatest.

"VIIS"!

Teksti loeti vene keeles

Sisu koha pealt ei olegi nii põhjalikule eelarvustaja ülevaatele midagi lisada.

Kindlasti ei sobi see romaan mütoloogiavaenajate lugemislauale. Natuke jäi häirima, et kohati on kasutatud üksühest laenamist Vana-Kreeka ja Lähis-Ida ajaloost ja müütidest -- näiteks Sogdi impeerium, Marcellus, Herakles -- aga kultuurimälu blokeeringuga sai sellest üle. Muidu igati toekas lugemisvara, ja mis eriti rõõmustav, vaid ca 150 lehekülge, mitte übermõõtmetes lõpmatu tellis.

Teksti loeti vene keeles

Romaan kuulub koos Dorogaga sarja Bezdna golodnõh glaz. Kahel romaanil on ühiseid tegelasi, nt Marcellus ja Castor. Tempo ei olnud ülemäära kiire - jõuti nii lõket teha kui teed juua.
Teksti loeti vene keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Suhteliselt keskpärane ajarännulugu. Kolm ülikooliaegset sõpra ehitavad  ajamasina. Alguses läheb kõik hästi, aga esialgne edu kannustab nüüd juba meeste aplust. Projekti üritatakse kaasata valitsust jne.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku neljast tekstist ühele, Sumerki mira, andsin maksimumhinde, teised said nelja. Sumerki mira oli tajutav tervikliku romaanina, kuna Doroga osad sobivad omaette lugemiseks rohkem ja ainult algusjutustus Marcellusest jääb õhku rippuma, st vajab toetust väljaspoolt. Strahhi puhul oli hea idamaine atmosfäär, küsimusi tekitas aga tõik, kuidas nii palju läänlasi suutis jõuda sellesse fiktiivsesse idamaa linna.
Teksti loeti vene keeles

 

See on Williamsoni kirjutatud Humanoidi sarja viimane osa. Eelmise, „The Humanoids”, romaani sündmustest on möödunud ligikaudu tuhat aastat. Selle aja jooksul on androidid veelgi laiendanud oma missiooni. Mustade androidide suhtes skeptilised inimesed põgenesid kunagi ammu Cati tähesüsteemi kahele planeedile, kus on võinud sajandeid elada androidivaba elu. Elukeskkonnana on Kai ja Malili suht nigelad – suur osa inimeste elust möödub maa-alustes koobastikes. Seetõttu uurivad nt kailased muid asustamiskõlbulikke planeete lähikonnas, mis aga viib neid kokkupuuteni androididega.  

 

Romaani tegevus toimub u 14 aasta jooksul peamiselt Kail ja Malilil ning põgusalt Kyronial. Peategelane on üksildane poiss Keth Kyrone. Olulised tegelased on veel insener Bosun Bong ja vahetusüliõpilane Nera Nyin. Möödaminnes mainitakse eelmise osa tegelasi Frank Ironsmithi, Mark White'i ja Clyde Foresteri. Päris „With Folded Hands” tasemele „The Humanoid Touch” tõusta ei suuda, kuid „The Humanoids'ile” alla ei jää. Minu arvates on Kai ja Malili maailmadena huvitavamad kui eelmise osa peamiselt nimetute planeetide maailmad.  

Teksti loeti inglise keeles

"The Humanoids" on lühiromaani "With Folded Hands" edasiarendus. Androidide ja inimeste vahelisi suhteid esitatakse romaanis sageli vastanduse kaudu, kuid oleks liialdus pidada teost mustvalgeks. Inimeste poolt asustatud maailmades on toimumas androidide mõjuvõimu kasv. Inimestel on vähe valikuid, aga robotitel pole üldse valikuid, vaid nad täidavad oma Esimest direktiivi. Mingis mõttes esindavad androidid tsiviliseerivaid jõude, kes püüavad surmatungi kütkes vaevlevat inimkonda õigele teele suunata.
 

Tegelasi on piiratud hulk, kuid olulised neist on küllalt huvitavad, muutumisvõimelised. Kujutatud maailmad mõjuvad inimtühjadena. Kõrbe või sõjajärgse tühermaa tunne. Alati ei pea kõike selgitama ja lahti kirjutama, aga Clay Foresteriga juhtuvad mingid asjad, ilma et ta teaks miks või kuidas. Natuke see vähendab romaani väärtust, kui peategelane saadab korda suuri asju, ega mäleta pärast midagi.

 

Teksti loeti inglise keeles

Romaan kuulub koos Dorogaga sarja Bezdna golodnõh glaz. Kahel romaanil on ühiseid tegelasi, nt Marcellus ja Castor. Tempo ei olnud ülemäära kiire - jõuti nii lõket teha kui teed juua.
Teksti loeti vene keeles

 

See on lugu planeetide koloniseerimisest. Peategelane, keda laev kutsub Kaitsjaks, annab oma parima, et missioon õnnestuks. Tema tegutsemine vaheldub mälestustega ammu elanud inimestest ning tunnete ja mõtetega, mis aitavad tal ennast mõista ja leida ajendit edasi minemiseks. Teose plussiks on tegelaste suhteliselt väike hulk ja nende üpris suur püsivus, st kes tuleb, see tõenäoliselt tuleb veel. Ühest küljest kerge lugemine, läks kiiresti ja igav ei olnud, teisest küljest on romaan ka küllalt tõsine, isegi traagiline.
 

Teksti loeti inglise keeles

 

Mida kõrgem tsivilisatsioon, seda rohkem intriige, näib autor arvavat. Intriige leidus kõigis neljas osas. 3. osas „Teiste maa”, milles ühiskonna kultuuriline tase madalaim, oli ka intriige vähem kui ülejäänud kolmes osas. „Ainult alles jääda” - 3, „Vaenu maa” - 3, „”Teiste maa” - 4, „Surev maa”- 3. „Ainult alles jääda” häiriv külg oligi intriigide rohkus. Sama võib öelda „Vaenu maa” kohta. „Teiste maa”, romaani lühim osa, jättis parema mulje. „Sureva maa” peategelane kordas varasemate osade peategelasi, jättes tunde, et tegemist on pigem tüübi kui isiksusega.
 

Teksti loeti eesti keeles

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles