Kasutajainfo

H. L. Oldie

13.11.1990-

Teosed

· H. L. Oldie ·

Strahh

(lühiromaan aastast 1994)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (4)

See pikem jutustus kuulub tsüklisse “Näljaste Silmade Sügavik” (Bezdna Golodnõhh Glaz) ning autorid vaatlevad hirmu olemust. Väljamõeldud keskaegses islami linnas leiab aset rida müstilisi surmasid: hukkunutel on õudusest haaratud ilme. Surma põhjust asub selgitama kohalik arst Jakob Genualane. Selgub, et loosse on segatud Sarti nimeline jumal, kes tegutseb ka sarja teistes teostes. Loo lõpp on hea, üllatuslik. Millegipärast tundus “Pasõnki vosmoi zapovedi” tunduvalt paremana. Vist mõnusa ja eksootilise, kuid siiski realistliku ajaloolise miljöö tõttu. Sellepärast siis 4.
Teksti loeti vene keeles

Tugevasti romaaniga ''Ozidajushi na perekrestkah'' seotud lugu, ilmsesti selle mõtteline järg. Jutu araabialikust algusest ei maksa ennast häirida lasta - islamlik tundub olevat ainult Linna valitsemissüsteem. Vaikimise tornid, kummalised surmad, eri maadest ja ilmsesti ka aegadest pärinevad tegelased, tempel mägedes, kus tuleb kirjutada Olematuse Raamatut jne jne. Huvitavad filosoofilised vingerdused... Vähemasti üks tuttav tegelane ühildub ka kogumikuga Sumerki mira. Lugege ise.....
Teksti loeti vene keeles

"Viis pikemat sorti miinusega"..

Sihuke omapärane SIDUMISLUGU, mis eraldivõetuna kaotab enamuse oma väärtusest. Saan eespool kirjutajatest suurepäraselt aru - kogumiku lõpuloona jääb ta kahe esimesega võrreldes kahvatuks.

Veider kultus see Sart-ootaja kultus. Mitte vähem veidra iidoliga. Kuid siiski meeldivaim, kui mõned teised tegelased, kes väga omapärase TOIDULAUA on leidnud...

Omapärase andamina protesti (või ajastu?) vaimule stiliseerib sir Oldie sageli oma lood keskaegse, "Tuhande ühe öö", Araabia laadis.

Teksti loeti vene keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Juttude „The Anything Box“ ja „The Substitute“ tegevustik leiab aset koolis. Nende juttude keskmes on erandlik õpilane, kes algul kogeb õpetajate poolt vääritimõistmist, mis aga hiljem hajub. „The Anything Box“ tuletas kohati meelde Clifford Simaki pastoraalse ulme jutte, nagu nt The Autumn Land.

 

Sõjajutud on Subcommittee ja The Last Step.

 

The Grunder on üks väheseid selle kogumiku jutte, mille tegelaste hulgas pole lapsi. Noored Ellena ja Crae püüavad käituda nagu täiskasvanud. Jutu taustaks on noorte poolt juhuslikult kohatud vana Eli muinasjututaoline pajatus. Noorte raskustest muutuva maailma hindamisel räägib ka Things.

 

Kogumiku paremateks juttudeks pean Something Bright’i ja Walking Aunt Daid’i Mõlema loo jutustajaks on laps, kes satub olukorda, kus ta peab koos tegutsema vanainimesega.

Teksti loeti inglise keeles

Erivõimetega kodutu Ernie on võimude poolt kaasatud salajasse projekti, millest peaks olema kasu kogu ühiskonnale. Projekti tõttu on mehe põhivajadused rahuldatud, kuid ta eelistaks pigem olla tänaval oma vanade sõprade keskel.
Teksti loeti vene keeles

Õpetajate tähelepanu pälvib tagasihoidlik koolitüdruk, kes justkui elab oma siseilmas. Mure tüdruku vaimse tervise pärast tõsineb veelgi, kui arreteeritakse Sue-lynni isa.
Teksti loeti inglise keeles

Oskar on ühe poolsalajase asutuse osakonnajuhataja. Tema senine elu on kulgenud ilma suuremate vapustusteta, ta on saavutanud oma 39 eluaasta jooksul mõndagi — lõpetanud ülikooli, teinud tööalast karjääri, abiellunud, jms. Ühel päeval jõuab Oskar punkti, kus tuleb endalt küsida: Kuidas edasi, kas mu elul on mingi kaugem siht, mille nimel pingutada, või tuleks rahulduda kiiresti muutuva ühiskonna poolt pakutavate hetkeliste naudingutega?
Teksti loeti eesti keeles

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles