Kasutajainfo

H. L. Oldie

13.11.1990-

Teosed

· H. L. Oldie ·

Doroga

(romaan aastast 1994)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

"Oh kak dvizhetsa doroga..."

(batko Shevtshuk & DDT, "Konveir")

Kujutage enadale ette vaatepilti: Areen, kõrvetav Päike taevas ja hõõguv liiv ning maneezhi keskel teeb põrgut põrguline... (eh, kalambure (v.k. "besnoval bes") tõlkida... peaagu samasugne piin, kui surematu orja enese vaevad. Niisiis... Areenil võitlevad kaks ...(... Eeee... vot probleem! Meie tõlketraditsioonis on kombeks eestindada "bes" "sortsiks", mis antud juhtumisel pole päris täpne. Kui mitte täitsa vale. Sir Oldie seob muheda naeratusega sõna "bes", silmagi pilgutamata, sõnaga "bessmertnõi" (v.k. surermatu), kui viimasee lühivormi. Jätes alles kogu muu selle rahvapärase mõistega haakuva mitmetähenduslikuse gamma.)... kaks Surematut, kaks orja-gladiaatorit, kaks põrgulist. Põrgulised on nad tõesti, sest saab ju seda sõna mõista ka "põrgust tulnu" tähenduses, mis nagu romaani edenedes näeme, ei jää tõest kuigi kaugele

On tavalised, igavad gladiaatorite mängud, tüütus. Suurte pühadeni on veel palju-palju aega, tribüünidel tolkneb ainult hall mass, lihtrahvas, vabad kodanikud. Surelikud Inimesed. Kuid kes suudab ajada surematud orjad, vaatamata viimaste maneezhis veedetud aastasadadega saavutatud märkimisväärsele vilumusele relvadega ümberkäimises, SUNNITÖÖLE?

Põrgulisi toovad oma rasket sunnitööleiba maitsma Tühjad (v.k. "pustotnik", see sõna kõlab nii, nagu oleks seal ees virtuaalne "vana"), metsalise märgitud. Kuigi viimased pole surematud, elavad nad väga kaua ja kannavad endas Metselajat. Põrgulised, kes on pidanud Tühjaga võitlema, lähevad reeglina hulluks. Aga siiski, kust võtavad Tühjad Põrgulisi?

Loo peategelasseks on langetõbine põrguline Marcell, erinev kõikidest omasugustest. Haigushoogude ajal tunneb ta ikka ja jälle, kuidas teda hüütakse Vereva Allkirja Saalist. Saalist, kus on palju-palju riiuleid ja kõikidel neil on korralikult kokku rullitud lepingud. Igal lepingul aga ilutseb pruun, kuivanud vere karva allkiri. Allkiri kinnitab lepingut, vastavalt millele lepinguosalised pooled, Hingevaldaja ja hinge omandaja, edaspidi Hingekäskija, sooritavad ostu-müügi tehingu. Hingevaldaja loobub oma olemusest, hingest, ja omandab vastutasuks kehalise SUREMATUSE ning, vastavalt täiendavale punktile, veel mitmesuguseid eriteenuseid. Vastavalt kliendi soovile.

Nüüd tuleb minna ajas tagasi... kohe päris-päris algusesse. Ja juhtus nii, et inimesi sai palju, ja inimesed hakkasid tegema asju, ja asju sai palju... Muutmaks oma elu mugavamakas, tegi inimene asjad üha targemaks ja targemaks, kuni ühel päeval juhtus nii, et asjad hakkasid omandama omaenese tahet. Asjadele tekkis HING.

Kõnealuse romaani puhul on raske öelda, millisesse zhanri see kuulub. Nii fantazy, kui teaduslik fantastika on võrdselt põhjendatud, tugeva kallakuga õuduste poole. Pärast esimese osa puhast fantazy`t pakub teine osa meile väikeste vahepaladega raamitult Oldie kunagisi lühilugusid. Üheskoos moodustab see kõik vägagi meeldiva komplekti ja on igati "viie" vääriline. Sellise lihtsa, tugeva "viie" vääriline. Kuid siis järgneb osa, mis tõstab kõnealuse romaani minu silmis "nullindasse" kategooriasse - võrreldamatute klassi.

Nimelt siis, kui Maa peal allesjäänud inimestel polnud enam mitte mingisugust lootust seista vastu Linnadele nende iseseisvunud asjade ja viimastega koostööd tegevate sümbiootidega, seista vastu metsikutele, vabas looduses isesesivalt elavatele asjadele, kui kogu elukeskkond hakkas muutuma inimesele võõraks ning vaenulikuks, realiseerus Inimeste üks suurim ja vägevaim unistus. Üks renegaadist KURAT, keda ei meelitanud perspektiiv aegade lõpuni linnas autobusse kurjale teele ahvatleda, rikkus Põrgu seadust ja hakaks sõlmima higeostmise lepinguid, pakkudes tasuks SUREMATUST. Ei sentigi vähem ega rohkem. Leidliku saatana äriplaan oli hästi läbi mõeldud. Surra saab ainult ISIKSUS, individuaalsus, see, mis tunneb, et sureb. Teisisõnu - HING! Kurat, nagu teada, ei tee kunagi midagi niisama, "aitäh" eest. Nõnda lahkuvadki surematud kehad Maalt, SUREVAID HINGI aga koguneb sellesse Maailmaruumi piirkonda üha enam ja enam... Kui nende hulk on ületanud kriitilise massi väärtuse, moodustub kiiresti paisuv NEKROSFÄÄR. Paisuv, kuid mitte arenev!

Arenemine on nimelt ainult elavale omane privileeg. Nekrosfäär vajab toidet - elujõu allikat. Nii kasvatabki Suur Nekrosfäär erinevatesse aegadesse oma väljasopistused, et neisse püütud inimeste elutahtel parasiteerides tõusta ja areneda... Neisse väljasopistustesse sattunud inimestest ja sellest, kuidas õnnestus peatada ja hävitada Nekrosfäär, ongi osa, mis kannab alapealkirja: "Voshcedsije v otrostok".

Mõtisklesin kogu kirjutamise aja sellest, kuidas võtta kokku kogu see keeruline ja paljutahuline romaan. Arvan, et ma ei eksi, kui ütlen: tegemist on HOIATUSROMAANIGA.

"Maailmas on palju sihukest" ütleb sir Oldie, "mida pole olemas, kuid mis VÄGA tahab olla!"

Tarvitseb ainult pisut paotada ust...

Teksti loeti vene keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Suhteliselt keskpärane ajarännulugu. Kolm ülikooliaegset sõpra ehitavad  ajamasina. Alguses läheb kõik hästi, aga esialgne edu kannustab nüüd juba meeste aplust. Projekti üritatakse kaasata valitsust jne.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku neljast tekstist ühele, Sumerki mira, andsin maksimumhinde, teised said nelja. Sumerki mira oli tajutav tervikliku romaanina, kuna Doroga osad sobivad omaette lugemiseks rohkem ja ainult algusjutustus Marcellusest jääb õhku rippuma, st vajab toetust väljaspoolt. Strahhi puhul oli hea idamaine atmosfäär, küsimusi tekitas aga tõik, kuidas nii palju läänlasi suutis jõuda sellesse fiktiivsesse idamaa linna.
Teksti loeti vene keeles

 

See on Williamsoni kirjutatud Humanoidi sarja viimane osa. Eelmise, „The Humanoids”, romaani sündmustest on möödunud ligikaudu tuhat aastat. Selle aja jooksul on androidid veelgi laiendanud oma missiooni. Mustade androidide suhtes skeptilised inimesed põgenesid kunagi ammu Cati tähesüsteemi kahele planeedile, kus on võinud sajandeid elada androidivaba elu. Elukeskkonnana on Kai ja Malili suht nigelad – suur osa inimeste elust möödub maa-alustes koobastikes. Seetõttu uurivad nt kailased muid asustamiskõlbulikke planeete lähikonnas, mis aga viib neid kokkupuuteni androididega.  

 

Romaani tegevus toimub u 14 aasta jooksul peamiselt Kail ja Malilil ning põgusalt Kyronial. Peategelane on üksildane poiss Keth Kyrone. Olulised tegelased on veel insener Bosun Bong ja vahetusüliõpilane Nera Nyin. Möödaminnes mainitakse eelmise osa tegelasi Frank Ironsmithi, Mark White'i ja Clyde Foresteri. Päris „With Folded Hands” tasemele „The Humanoid Touch” tõusta ei suuda, kuid „The Humanoids'ile” alla ei jää. Minu arvates on Kai ja Malili maailmadena huvitavamad kui eelmise osa peamiselt nimetute planeetide maailmad.  

Teksti loeti inglise keeles

"The Humanoids" on lühiromaani "With Folded Hands" edasiarendus. Androidide ja inimeste vahelisi suhteid esitatakse romaanis sageli vastanduse kaudu, kuid oleks liialdus pidada teost mustvalgeks. Inimeste poolt asustatud maailmades on toimumas androidide mõjuvõimu kasv. Inimestel on vähe valikuid, aga robotitel pole üldse valikuid, vaid nad täidavad oma Esimest direktiivi. Mingis mõttes esindavad androidid tsiviliseerivaid jõude, kes püüavad surmatungi kütkes vaevlevat inimkonda õigele teele suunata.
 

Tegelasi on piiratud hulk, kuid olulised neist on küllalt huvitavad, muutumisvõimelised. Kujutatud maailmad mõjuvad inimtühjadena. Kõrbe või sõjajärgse tühermaa tunne. Alati ei pea kõike selgitama ja lahti kirjutama, aga Clay Foresteriga juhtuvad mingid asjad, ilma et ta teaks miks või kuidas. Natuke see vähendab romaani väärtust, kui peategelane saadab korda suuri asju, ega mäleta pärast midagi.

 

Teksti loeti inglise keeles

Romaan kuulub koos Dorogaga sarja Bezdna golodnõh glaz. Kahel romaanil on ühiseid tegelasi, nt Marcellus ja Castor. Tempo ei olnud ülemäära kiire - jõuti nii lõket teha kui teed juua.
Teksti loeti vene keeles

 

See on lugu planeetide koloniseerimisest. Peategelane, keda laev kutsub Kaitsjaks, annab oma parima, et missioon õnnestuks. Tema tegutsemine vaheldub mälestustega ammu elanud inimestest ning tunnete ja mõtetega, mis aitavad tal ennast mõista ja leida ajendit edasi minemiseks. Teose plussiks on tegelaste suhteliselt väike hulk ja nende üpris suur püsivus, st kes tuleb, see tõenäoliselt tuleb veel. Ühest küljest kerge lugemine, läks kiiresti ja igav ei olnud, teisest küljest on romaan ka küllalt tõsine, isegi traagiline.
 

Teksti loeti inglise keeles

 

Mida kõrgem tsivilisatsioon, seda rohkem intriige, näib autor arvavat. Intriige leidus kõigis neljas osas. 3. osas „Teiste maa”, milles ühiskonna kultuuriline tase madalaim, oli ka intriige vähem kui ülejäänud kolmes osas. „Ainult alles jääda” - 3, „Vaenu maa” - 3, „”Teiste maa” - 4, „Surev maa”- 3. „Ainult alles jääda” häiriv külg oligi intriigide rohkus. Sama võib öelda „Vaenu maa” kohta. „Teiste maa”, romaani lühim osa, jättis parema mulje. „Sureva maa” peategelane kordas varasemate osade peategelasi, jättes tunde, et tegemist on pigem tüübi kui isiksusega.
 

Teksti loeti eesti keeles

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles