Kasutajainfo

Karin Kaljumägi

  • Eesti

Teosed

· Karin Kaljumägi ·

Hüpe ärklitoast

(jutt aastast 1993)

ajakirjapublikatsioon: «Mardus» 1993; nr. 1
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Hinne
Hindajaid
0
2
0
2
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (4)

Lugu sellest, kuidas kaks noort neidu pimedas sügisöös ja üksildases kohas hääletavad, siis juhuse läbi ühte kummalisse tallu öömajale saavad ning missugune lihahimu pererahval peal on... Taustaks 1990te alguse hinnatõusulik Eesti. Hea põhjus ju, miks järsku ja ilma igasuguste selgitusteta hädas talupidajatest kannibalid teha... Juttu võib võtta mingi C-klassi teismelisteõuduka stsenaariumi lõiguna, ent iseseisvat väärtust ei suuda talle kuidagi külge pookida. Meetilgake tõrvatünni: lugege, kirjutamishimulised "äsjasündinud" sulesepad, too asi õppematerjalina läbi ja kui selgroog tuttav tundub, jätke pliiats-paber paremaid aegu ootama. Ühestainsast ekstreemnaljakast stseenist ei jagu paari lehekülje kirjanduse tootmiseks kohe kuidagi.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea, kas siin on nüüd tegu ehtnaiseliku kadedusega, ei oska tõesti arvata, aga mulle see jutt küll meeldis. 1993. aastal mõjus täiesti elulisena, Eesti zhanriulme, meenutagem, oli veel üsna eostusfaasis, olemas oli Urmas Alas ja oma seni parimate tekstide avaldamiseni jõudis Tiit Tarlap, aga Tarlap nüüd keskmise taseme etaloniks ei kõlba:)

Pigem võiks võrdluseks tuua, et Karin Kaljumägi jutt ilmus ajal, mil debüteerisid Veikko Vangonen ja Veiko Belials ning polnud veel ilmunud ühtki juttu Simpsonilt, Bergilt jt.

Miks ma siin nii pikalt sellest kontekstist jahun? Aga vot ei saa adekvaatset hinnangut, kui arvustada Jules Verne`i või H. G. Wellsi 1990ndate ulmeparemiku trendide järgi. Ärgem unustagem taustsüsteemi.

Jutust endast niipalju veel, et väga elulised karakterid, pingeline arendus... noh üldse on väga positiivne emotsioon sellest jäänud. Ja paraku ei kuulu ma ka nende inimeste kilda, kes võtavad 10 aastat vana «Marduse» või «Põhjanaela» aastakäigu (või miskid 50ndate punaulmekad) ette ja hakkavad siis süstemaatiliselt seal sees leiduvat tümitama. Esiteks on mul targematki teha (lugeda), teiseks - miks ma peaksin devalveerima kunagisi häid (ei kehti punaulmekate kohta) mälestusi/emotsioone?

Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019

Autorite sildid: