(jutt aastast 1993)
eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas
Pigem võiks võrdluseks tuua, et Karin Kaljumägi jutt ilmus ajal, mil debüteerisid Veikko Vangonen ja Veiko Belials ning polnud veel ilmunud ühtki juttu Simpsonilt, Bergilt jt.
Miks ma siin nii pikalt sellest kontekstist jahun? Aga vot ei saa adekvaatset hinnangut, kui arvustada Jules Verne`i või H. G. Wellsi 1990ndate ulmeparemiku trendide järgi. Ärgem unustagem taustsüsteemi.
Jutust endast niipalju veel, et väga elulised karakterid, pingeline arendus... noh üldse on väga positiivne emotsioon sellest jäänud. Ja paraku ei kuulu ma ka nende inimeste kilda, kes võtavad 10 aastat vana «Marduse» või «Põhjanaela» aastakäigu (või miskid 50ndate punaulmekad) ette ja hakkavad siis süstemaatiliselt seal sees leiduvat tümitama. Esiteks on mul targematki teha (lugeda), teiseks - miks ma peaksin devalveerima kunagisi häid (ei kehti punaulmekate kohta) mälestusi/emotsioone?