Kasutajainfo

Robert A. Heinlein

7.07.1907-8.05.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

Orphans of the Sky

(romaan aastast 1959)

eesti keeles: «Taeva orvud»
Tartu «Fantaasia» 2015 (Orpheuse Raamatukogu 5/2015)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.412
Arvustused (17)

Selle romaaniga on mul oma suhe. Kunagi ammu loeti seda Eesti Raadios järjejutuna ning see oli minu ja mu paljude sõprade seas tõeline kultuselugu. Hiljem leidsin ma selle vene keeles üles ning lugesin läbi (olin siis pisut vanem). Elamus oli ikka sama võimas. Romaan on põlvkondade laeva lugu. Tähelaevaga lendavad kolonistid on unustanud oma päritolu ning laev ongi kogu nende universum. Ohvitserid otsustavad kehtiva korra vastu mässu tõsta. Olukorra muudab keeruliseks veel kolmas sõdiv pool - mutantid. Tõeline sense-of-wonder ja conceptual-breaktrough. Soovitan. Kuulub Tulevikuajaloo sarja, kuigi sarjaga seob põhiliselt vaid raamatu moto. Eesti keeles seda teksti (minu teada) trükitud kujul ilmutatud pole.
Teksti loeti vene keeles

Kunagi sai loetud sellist asja nagu Brian Aldissi "Nonstop". Peale paari esimest lehekylge Orphans``ist tekkis mul täielik deja-vu. Mitte et Aldissi versioon oluliselt halvem oleks olnud..

Seda et on olemas mingi hulk sci-fi syzeesid, mida mitmed kirjanikud järjest läbi proovivad, teadsin ma varemgi.. Aga need kaks raamatut on tolle nähtuse iseäranis ilmekateks näideteks.

Syzee iseenesest seisneb selles, et ilmatusuur spaceship, mis kunagi kuhugi mingit planeeti koloniseerima saadetud, on mingi katastroofi läbi teinud, mille tagajärjel kõik kolonistid vaikselt põlvkondade vältel metsistunud ja tasapisi raua-aega tagasi on laskunud. Moodustades laeva erinavates osades eri kogukondi, kes sigu kasvatavad ja yxteisega sõdu peavad. Suht. andekas idee iseenesest.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Minu arvates üks parimaid RAH asju. Eriti kui aastat vaadata. Süzhee aluseks on kunagi väga populaarne idee tähelennust Kolmandast Kosmilisest vaid pisut suurema kiirusega. Kuna lend sellisel juhul aastatuhandeid kestab, siis tehaksegi laev üüratu suur ja kosmonaudid asuvad sinna koos pereliikmete ja majakraamiga. Selline omamoodi mustlaslaager ilmaruumi otsatuses :-). RAH kirjutabki sellest, mis juhtub siis, kui eesotsast on kadunud kõik, kes mäletavad veel Maad ja kellele lennu tõeline eesmärk on enam kui religioosse sisuga legend.
Teksti loeti vene keeles

Väidetavalt teadusliku fantastika tähtsaim autor ei kuulu küll minu otseste lemmikute hulka, kuid lugenud ma teda natuke olen ja ilmselt loen ka edaspidi. Üldiselt tundub nii, et Robert A. Heinleini loomingust on raske leida universaalset teost, mis kõigile meeldiks, samas on vägagi võimalik et pole ka raamatut, mida kõik vihkaksid. Vastuoluline autor!
Käesolev raamat kuulub kirjaniku tugevate keskmiste hulka, kuhu autori noorsooraamatute tüüptegelased (autoriteetne "father-figure", kelle suu läbi kõneleb Autor, kogenematu kuid kindlasti väga arenemisvõimeline peategelane) on vältimatult sissekirjutatud, kuid ei ole liiga pealetükkivad. Ulmebutafooriat on ka piisavalt. Puhas neli.
Teksti loeti inglise keeles

Maa pealt on saadetud ekspeditsioon suurel kosmoselaeval Proxima Centauri poole. Laev on isemajandav süsteem, kus inimesed on jaotatud insenerideks, põllumeesteks jm. Tegevus toimub ajal, mil keegi ei tea enam täpselt, mis on sõidu eesmärk, juhtimisruumid on tundmatu ala, kuhu keegi ei julge minna, sest vahepeal on tsoon, kus elavad mutandid, kes on inimestega vaenujalal. Ekspeditsiooni algataja ja laeva looja on kuulutatud Jumalaks, inimesed elavad usus, et laev on kogu nende universum ning väljaspool pole midagi. Raamat sellest, mis saab, kui inimesed panna elama suletud süsteemi ning mis võib juhtuda, kui esialgne plaan väljub kontrolli alt. Üks Heinleini parematest raamatutest, imho.
Teksti loeti inglise keeles

"... "Verevennad Retke lõpuni!"
Usutaganeja teadlane, röövitud teadlane, juhm talupoeg, kahepealine peletis, õunaajuga lollike; viis nuga, lugedes Joe-Jimi ühe eest; viis aju lugedes Joe-Jimi kahe eest ja Bobo nulliks; viis aju ja viis nuga, et kogu kultuur ringi pöörata…"

Selles võtmes on kogu teos, ja kuigi tegemist on keskmisest ulmejutust määratult läbimõelduma maailmaga, on mul raamatule ka palju ette heita. Kõigepealt hakkab pikapeale närvidele käima see entusiastlik nooruk, kelle silmade läbi antakse päris suur osa RAH-i jutustustest. Suurepärane võte, nii keskendutakse action`ile ja välditakse tobedaid seletusi seal, kus eriti midagi seletada ei ole, ja autori "kaamera" on iseenesest palju parem, kui enamiku teiste kirjanike omad. Täpselt nagu toodud lõigus - RAH-ile omase kuiva terava huumoriga kappab see teos kordagi peatumata juba esimestest lehekülgedest, jättes lugejale võimsa visiooni, mõtlemisainet pakutud sündmustest, kui ka kerge kahtluse, et ega autor nüüd parasjagu hoopis sinu üle ei irvita...

No lõpp vajus kahjuks ära, aga see on vist maitse küsimus.

Peale lugemist turtsusin veel veerand tundi (ja sain öörahu rikkumise eest padjaga) - püüdsin nimelt kujutleda seda tähelaeva ACC Ramana ja et mis siis saaks, kui Centaurilt oleks sinna tulnud kari entusiastlikke (näiteks kolmejalgseid) uurijaid; ja vastupidi - et kui ACC Rama oligi selline unustatud degenerantide kogu. :-}

Teksti loeti inglise keeles

Kosmilises mastaabis lugu Lendavast Hollandlasest, kelle reisijad veel trümmis elus. Ja juba mitmendat põlvkonda. Laev = Maailm. Loomulikult on tekkinud ka maailma suurusele vastav religioon, uskumused. Sünnib uudishimulik inimene, kelles ette kirjutatud uskumused kahtlust äratavad.. üsna tüüpiline süzee.
Lugemisel loota andnud nelja rikkus ära raamatu lõpp - natuke liiga äkki ja kunstlikult ja "uskumatut vedamist" ära kasutav.
Teksti loeti inglise keeles

Romaani algus meenutas veidi Clarke`i "Linna ja tähti"-on mingi suletud keskkond, millest väljaspool toimuv tegelasi eriti ei huvita ja hakkaja nooruk, kes püüab reeglite vastu mässates seda olukorda muuta. Teine meenunud teos oli Bulõtšovi "Mäekuru", seda ülejäänud inimkonnast kosmilistes tingimustes äralõigatud inimrühma taandarengu ja metsistumise osas.

Maksimumhinnet ma "Taeva orbudele" panna ei suuda-siin lööb liigselt välja see osadele Heinleini teostele omane tuimus. Isegi tegelased on nii ühesugused, et kipuvad omavahel segamini minema. Võib-olla on asi ka selles, et erinevalt mõnedest eelarvustajatest puudub mul romaaniga isiklik nostalgiline side. Aga "4" saab kindlalt kätte.

Teksti loeti eesti keeles

Nagu eestikeelse väljaande järelsõnast lugeda võib, on põlvkonnalaeva teemat angloameerika ulmes üsna rohkelt viljeletud. Ise ma sedasorti ulmega varem kokku pole puutunud. Samas on lugusid isoleeritud inimgrupist kes muu ilmaga ei saa või ei taha suhelda, mõnikord mu lugemislauale sattunud. Dan Simmonsi "Hüperionis" oli üks sektantlik hõim, lennuõnnetuses ellujäänute järeltulijad, kes mingis kõrvalises orus omaette vegeteerisid. Nii nagu Heinleini "Taeva orvude" ühiskonda, oli ka neid tabanud degeneratsioon.

Mutantide ühiskonda RAH eriti ei kirjelda. Selgub küll et nad on jõudnud oma arengus rauaaega. Maaviljelusega jännata ei viitsi, kasinavõitu toidulauda täiendavad proteiinirikka inimlihaga. Laeva teine inimrühm, Meeskond, on põlluharijad ja loomakasvatajad. Enamasti on kaks inimrühma omavahel vaenujalal.

Mõne varasema arvustaja poolt mainitud raadiokuuldemängu ma kuulnud ei ole. Nii et väga meenutada nagu ei ole. Siiski olen mõnede RAHi tekstide otsa komistanud ja alati on need olnud head ja väga head lood. Erandiks ei ole ka äsjaloetud "Taeva orvud".

Teksti loeti eesti keeles

Minu arust on igati õiglane seda teost hinnata sama hindega kui Aldissi "Non-Stop'i", kuigi vead ja voorused (mida eelarvustajad on mõlema puhul põhjalikult loetlenud) on neil väga erinevad. Jah, Heinleini romaan on tuimem ning kuivem, aga paremini läbi mõeldud; Aldissi oma on (sihilikult) palju elavam. Heinleinil on lõpp magedavõitu, Aldissil aga mõned muud asjad (millest ma värskes "Algernonis" veidi kirjutan: http://www.algernon.ee/node/1126 ). Üks Heinleini tegelastest on ka siin kalkuleeriv ja manipuleeriv lurjus, tema loomingust suurt osa läbiv karakter. Aldissi romaanist nii vahedat tegelast ei leia, kuid too on jällegi inimloomuse suhtes üldistavam. Tänapäeval mõjuvad siiski mõlemad aegununa, nii et loeme mõlemad rahuldavaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kuldajastu pulp. Intrigeeriv põlvkonnalaeva teema, palju ringisabimist ja ports goret, noorukist areneb tegija, ainult meestegelased (üksikud naised sigimiseks või teenijateks). Kui jätta kõrvale tänapäeva lugejale turri kargavad puudused, lahutas meelt küll.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: