Kasutajainfo

Robert A. Heinlein

07.07.1907–08.05.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

Citizen of the Galaxy

(romaan aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1957; september – detsember
  • Orpheuse Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
2
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (10)

Kuulub Heinleini nn. noorsooraamatute hulka, vististi ka üks paremaid nendest. Otseselt nagu midagi raamatule ette heita ei ole - on tegevust galaktilises mastaabis, erinevaid kultuure ja rahvaid ja endise orjaniru naasemine "armastava" perekonna rüppe. Ja siis on veel mingi Püha Luuraja, kes orjaniru peremehena talle eluks vajalikke teadmisi ja õilsaid hoiakuid sisendab ning kellele ausad sõjamehed üle kogu galaktika ka kinnisilmi kulpi viskavad. Teatud määral tekkis paralleele isegi Düüniga.Kõigest sellest hoolimata ma raamatut tõsiselt võtta ei suutnud. Mis selle raamatu kaanelt vastu vaataski: An Heinlein book much better than 99 percent of science fiction published every year.
Teksti loeti inglise keeles

Tõesti noorsooulmekas, aga seda ei tasu karta: lapsik ta nüüd küll pole. Takkajärgi ongi kõik RAH-i nn. lastekad antud välja kui tavalised raamatud. Lihtsalt erinevalt teistest romaanidest on Heinleini noorsooulmekates peategelasteks lapsed. Sisust siin Andri Riid juba pisukese künismiga kirjutas. Ütleks veel seda, et kui mingit RAH-i noorsooulmekat lugeda, siis «Citizen of the Galxy» on just see õige ja tüüpiline ning sinna paremiku hulka kuuluv.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat mille puhul syzee ymberjutustamine või isegi pärast lugemist tegevuskäigu yle järelemõtlemine erilist mõtet ei oma. Heinleini puhul tema (noorsoojuttude) syzeede kohatine lapsikus lihtaslt ei häiri - kaifida võib seda *kuidas* vanameister kirjutab. Ei saa muidugi öelda, et see raamat Heinleini paremikku kuulub aga sellele et ta parem on kui 99% ylejäänud avaldatud stuffi kirjutan alla kõigi jäsemetega.
Teksti loeti vene keeles

Panin talle "4", kuna just panin "Between planets"ile "3" ja avastasin, et käesoleva teose kohta polegi arvamust avaldanud, kuigi olen seda eelnimetatust tunduvalt varem lugenud. Paralleel pole ilmaasjata, sest teostes on palju sarnast (entusiastlik õnnesärgis nolk, traagilise saatusega täiuslik Õpetaja, omast kohast märkimisväärselt loogiline ja kelmikas olustik ja situatsioon), kuni selleni välja, et alguses on päris hea, lõpp aga tekitab vaid ühe küsimuse: "No miks ta seda niinooodi tegi...?" Ehk on see ajastu märk - ulmeteos pidi lõpuks iga hinna eest üllatama? Ja veel - selle teose elemente on tuntavalt RAH paljudes hilisemates teostes.

Kokkuvõtteks - ajaviide, aga lugeda võib.

Teksti loeti inglise keeles

Ei häirinud mind selle raamatu juures lapsik süzhee, kuna kirjutatud oli raamat hästi. Samuti ei tasuks häirida lasta ennast sellest, et tegu on nn. "lastekaga". Sellel raamatul on ka sügavamaid mõtteid (orjusest jm.) sees. Kokkuvõtlikult mõnus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles

Heinleini noorteulmekatega (kui samuti algselt sinna kategooriasse sobituma mõeldud "Tähesõdalased" välja jätta) polegi ma varem kokku puutunud, ehkki minu mälu järgi olid ka mõned ürgammu inglise keeles loetud autorikogus "The Past Through Tomorrow" ilmunud lühemad lood justkui pigem nooremale lugejale suunatud. Sarnaselt mitmetele eelarvustajatele ei jätnud "Galaktika kodanik" ka mulle põrmugi lasteraamatu muljet ja kindlasti pole romaani algne sihtgrupp põhjus raamatu lugemata jätmiseks.
Mida siis veel eelarvustajatele lisada? Korralik romaan, suurt vaimustust ei tekitanud, ent lugeda kõlbas ("4" tuleb vast väike miinus taha). Tehnoloogilise poole pealt torkas kõige rohkem silma sõrmejälje abil töötava rahaautomaadi mainimine - kui muidu on romaanis kirjeldatud tulevikutehnoloogia tüüpiline 1950. aastate tulevikunägemustele, siis mainitud detail mõjus enne esimeste pangaautomaatide leiutamist kirjutatud romaanis üsna prohvetlikult. Ja tõlkele pole muidu eriti midagi ette heita, ent sõna "fail" on kahtlemata valesti tõlgitud. 
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti mitte parim Heinlein, kuid tõepoolest 99% nii mõnestki muust ulmekas parem. Vaevlesin enne sellega alustamist ühe Simakiga, mis pooleli jäigi... Seetõttu oli väga värskendav vahelduseks lugeda mõnusat lineaarset lugu, kus sai liigselt pead murdmata ühe inimhinge kujunemisloole kaasa elada. Samas ei puudu teoses ka sügavamad teemad ning huvitavad keerdkäigud. Järelsõnas toodud võrdlus "Printsi ja kerjusega" tuli endalegi pähe, aga lisaks tekkis ka - võimalik, et ebatäpne - seos lapsepõlves loetud eepilise teosega "Pärija Kalkutast".
Teksti loeti eesti keeles

Lõpp valgub kuidagi laiali, muidu võiks "viie" panna. Heinleinil esineb seda mujalgi ("Friday" näiteks) -- kangelase kätte koguneb nii palju ressursse, et too vaeseke ei oska neid enam ära kasutada.
Sinnamaani oli aga kena lugeda, mis sest, et mõned teised Heinleini noorsooromaanid ka meenusid.
Kuid põhjalikult pani mind imestama eelarvustaja mainitud seos "Pärijaga Kalkutast". Olles viimast tellist hiljuti üle lehitsenud, ei osanud ma midagi sääsrast märgata. Pigem vastupidi :)
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles

Sarja neljas osa on omakorda veel rohkem alla käinud, kui kolmas osa. Lugedes oli tunne, et autor on oma valdusesse saanud maagilise loheloba sule ja kasutanud seda peaaegu igas peatükis.
Sarja esimesed kaks raamatut ja lühiromaan "Edgedancer" olid aga tasemelt kõvasti üle keskmise. Nende lugemist ei kaheste. Hetkel aga on meeleolu selline, et seda sarja ja autorit rohkem edasi ei loe.
Teksti loeti inglise keeles

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles