Kasutajainfo

Robert A. Heinlein

7.07.1907-8.05.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

The Long Watch

(jutt aastast 1949)

ajakirjapublikatsioon: «The American Legion Magazine» 1949; detsember [pealkirjaga «Rebellion on the Moon»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Pikk vahikord»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.789
Arvustused (19)

Yks kahest (seni) kohalikku keelde tõlgitud Heinleini jutust. Kuigi see ei ole kaugeltki yks parimaid Heinleini lyhijutte, saan ma põhimõtteliselt aru, miks ta sinna kogusse (Lilled Algernonile) sisse läks. Kahekesi koos ("By His Bootstraps") annavad nad Heinleini stiilist ilmselt kahe jutu abil potentsiaalselt saavutatavatest ylevaadetest yhe parima. Nimelt on käesolev jutt hea näide Heinleini patriootlik-heroilistest noorsoolugudest. Jutu peategelast (nimi hetkel ei meenu) ja syndmusi mainitakse ära ka yhes hilisemas romaanis ("Space Cadet"). Syzee seisneb sõjaväelises riigpöördekatses kuule paigutatud tuumalõhkepeadega rakettide abil. Mille siis vapper peategelane omaenese elu hinnaga nurja ajab. Niiet eraldi võetuna mitte midagi erilist, samas eesti tõlkeulme arendamise seisukohalt nelja igati ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles

Patriootlik heroilisus on asi, mis mulle praktiliselt Heinleini igast teosest näkku kargab...noh, ütleme varasemast Heinleinist kuni ''Stranger in a Strange Land'' nime kandva teoseni. ''Pikk vahikord'' on tegelikult vähemdidaktiline kui Heinleinil muidu tavaks, küllaltki traagiline pala ja võib-olla tema peamine õnnetus on olla (eestikeelses väljaandes) niivõrd tugeva loo nagu seda on ''Enese ees ja järel'' kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Kiidan kõrgemalt kui eelpoolkõnelejad. Mulle meeldivad lood inimestest, kes on nõus teiste päästmise nimel ennast ohvriks tooma. Igal juhul lugu, mis mind tolles "Lilled Algernonile" kogumikus kõige enam torkis. Kindel viis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mulle ka meeldis. Patriotism on mõnes kohas täitsa omal kohal. Tegelikult oli päris mõnus lugu. Minu meelest ei läinud ta midagi nii suureks halamiseks kätte. Jutus on veidi musta huumoritki. Peategelane suhtus ju peatselt lähenevasse surmasse üpris ükskõikselt. Jutu süzee oli kah üpris normaalne, polnud seal millegagi üle pingutatud. Seega, mina viskan "viie".
Teksti loeti eesti keeles

"Film oli otsast lõpuni süsimust." See pole isegi patriotism, vaid kogu inimkonna nimel tegutsemine, kõrgemal igast kohalikust natsionalistikesest. See oli esimene koht, kust ma (ca. 9-aastasena või nii) lugesin, kuidas tuumapomm toimib, muide. Kirjutatud samal ajal suht tugevas stiilis, mitte nagu Heinleini mõned muud kosmoselookesed, mis paistavad olema ainult selleks paberile pistetud, et mingit ideed kirjeldada.
Teksti loeti eesti keeles

Patriotism oli siin ju tegelikult suhteliselt kõrvaline asi. Oluline ei ole mitte ühe üksiku natsiooni tulevik, vaid kogu inimkonna saatus. Otsida võib ju siit musta huumorit ja tragöödiat (ning kindlasti need ka leitakse!!!), aga mõte jääb minu jaopks samaks: ühe isimese elu on väheoluline, kui kaalul on terve planeedi tulevik.
Teksti loeti eesti keeles

On lugusid, mis ei aegu.

RAH selle jutu võluks on see, et ta ei muutu läägeks - viga, mida paljud helgete-heroiliste lugude kirjutajad pole vältida suutnud.

Sisu ümber jutustama hakata pole vist mõtet. ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata teab enamus eesti ulmehuvilisi seda juttu ka une pealt, seetõttu ei räägi sellest... ;) Hea jutt. Kui hinnet täpsustada, siis on see 4,95.
Teksti loeti eesti keeles

Patriootlik neh, aga hea ehk kah. Isegi patriotism on vahel hea, eriti, kui see on selline... kuidas nüüd öeldagi... isetumat laadi. Üksikisiku ja planeedi või inimhulga suhete arutamine on alati veidi keerukas, aga tegelane näis toimivat mõistlikult nii psühholoogilisest kui ka geneetilise matemaatika vaatevinklist.
Teksti loeti eesti keeles

Mõjuv ja mõtlemapanev jutt. Viis igatahes. "By his bootstraps" oli nii erinev, et omal ajal lugedes ei märganudki, et tegemist on sellesama autoriga. Mõlemad oma zanris sellegipoolest viieväärilised.
Teksti loeti eesti keeles

Minu huvi RAH vastu algaski tegelikult hetkest, kui kunagi ca 7-10 aastat peale ilmumist "Lilled Algernonile" kogumikku üle lugedes avastasin, et kaks mulle kõige enam meeldinud lugu on sama autori sulest...

Jätkuks vaid endal julgust vajadusel käituda nagu leitnant John Ezra "Johnny" Dahlquist!

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

No midagi pole teha, mul on sellest raamatust vaimustumiseks vale kujuga pea. Kuid -- nagu eelarvustajadki märkinud -- "Deserteerimine" on hea, ja seda just "Horisondis" ilmununa. A' võib-olla ongi asi tõlkes?
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin esmakordselt sellele kogumikule täiskasvanuna otsa ja üllatusin. Positiivselt, kui mitte päris meeldivalt. Ärge otsige siit mingit fantastikat. Võtke seda kui olukirjelduste sarja teemal "Teaduse ja tehnika eesliinil", ja pilt muutub. Vaatame jutud järjekorras läbi.
1. "Uus planeet". Ennustatakse Maa uurimist tehiskaaslaste abil, mis avab hoopis uue vaatenurga. Realiseeritud.
2. "Zoja Vinogradova päev". Ennustatakse isejuhtivaid autosid, nutimaju ning tööstuslike seadmete automatiseerimist ja juhtimist üle võrgu. Esimesel suunal tehakse mõningaid edusamme, teisel isegi rohkem (kuigi nende mõtttekus jääb küsitavaks) ja kolmas on piisavalt realiseeritud.
3. "Objekt 21". Ennustatakse loodete-elektrijaamu ja ülitõhusat energiasalvestusmeetodit. Esimese realisatsioone esineb, teisega on nigu on, liitiumakudest hoolimata. A' noh, enam-vähem realiseeritud.
4. "Sinilind". Kogumiku nõrgim lüli, arutletakse lindude orienteerumismehhanismi ja selle praktilise kasutatavuse üle. Realiseerimata ja nii vist jääbki.
Nii et -- mida virisete? Eriti arvestades seda, et üheski jutus pole välismaa spiooni, kellel taskud 25-dollarilisi täis, pole ühtki ebateadlikku kodanikku, keda usin kollektiiv ümber kasvatab, ega -- kui õigesti mäletan -- ühtki Stalini tsitaati.
Tehke järele.
Teksti loeti eesti keeles

Kuivõrd mul on vist juba imikueast nõrkus kõiksugu masinate, aga eriti autode vastu, siis tundus see lugu seitsme-kaheksaselt lugedes ilgelt pônev. Mistõttu saab lisapalli.

P.S. Limusiiniga polnud vähemalt eestikeelse väljaande piltide järgi otsustades sel autol küll mingit pistmist. A' see ongi vist meile ida poolt tulnud komme kõiki ilusaid ja  läikivaid autosid limusiinideks kutsuda. Ma olen miskis ajalehes või ajakirjas isegi kabrioletti näinud nii nimetatavat.

Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, kallid eelarvustajad! Sihuke keskmine hinne (3,0) paneb mõne inimese veel seda raamatut lugema ... me ei taha ligimeste kallal vaimset vägivalda tarvitada, ega?
Minu arvates kuulub "Teed sügavusse" vene kommunistliku saasta kõige alumisse kihti. Igatahes meeldis lapsest peast mulle "Polaarunistus" märksa rohkem, ja "220 päeva tähelaevas" oli suisa kirjandusteos "Teede..." kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Einojah, romaan saab minult kõrgeima hinde, selles pole kahtlust. Kuid ma pole siiani mõistnud, mida ACC selle kirjutamisega tahtis öelda, ja võimalikud on variandid.
A. Ülimalt helge nägemus inimkonna tulevikust -- meie kuulume äravalitute hulka ja meie päralt on ... universum.
B. Nägemus inimkonnast kui ahjul istuvast Ivanuška-duratšokist, kellele (kui ta ahju mööda kobades kogemata noa on kätte saanud) pannakse kohe saba, tiibade ja sarvedega njanja juurde, et imelaps ometi endale kogemata viga ei teeks, enne kui printsessi (Overmindi) juurde lubatakse.
C. (Tegelikult A teisendus). Kaastunne Ülemvalitsejatele, kes näevad midagi ülevat ja aitavad sellele kaasa, kuid iial selleni ei jõua (see on romaanis ka kõige otsesemalt välja öeldud).
D. Progressorlus või antiprogressorlus, võtke kumbapidi teil tuju parajasti on. Kas kõrgema astme tsivilisatsioon võib suunata madalama astme tsivilisatsiooni arengut? (Vt. ka Vendade vastavaid teoseid). 
Jne., jne. A' eks ta seepärast hea raamat ongi, et ei too kõike sinise lindiga kandikul ette. Pealegi ilmus
4 aastat enne esimest Maa tehiskaaslast,
8 aastat enne inimese esimest kosmoselendu,
16 aastat enne inimese esmakordset astumist teisele taevakehale.
P.S. Kohe saab 50 aastat sellest, kui inimesed esmakordselt pidasid jõule väljaspool Maad. Nii et Ülemvalitsejad on kuidagi hiljaks jäänud, kuid oma käitumisega oleme selle möödunud poolsajandi jooksul neid edukalt asendanud.    
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Just selle loo puudumine vähendab kogumiku "Kadunud robot" väärtust,, kuid ega seda vene võimu ajal avaldada poleks saanud...
Teksti loeti inglise keeles

Kaur Virunurm 15 aasta tagant -- kui see jutt on teismelistele, siis on suur osa mu 63-aastasest kerest ikka veel teismeline... kuid see polegi tähtis. Andke inimesele, mis inimlik ja robotile, mis robotlik. Ehk: ärge pugege masinate seljataha.
Teksti loeti eesti keeles