Kasutajainfo

Robert A. Heinlein

7.07.1907-8.05.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

The Long Watch

(jutt aastast 1949)

ajakirjapublikatsioon: «The American Legion Magazine» 1949; detsember [pealkirjaga «Rebellion on the Moon»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Pikk vahikord»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.789
Arvustused (19)

Yks kahest (seni) kohalikku keelde tõlgitud Heinleini jutust. Kuigi see ei ole kaugeltki yks parimaid Heinleini lyhijutte, saan ma põhimõtteliselt aru, miks ta sinna kogusse (Lilled Algernonile) sisse läks. Kahekesi koos ("By His Bootstraps") annavad nad Heinleini stiilist ilmselt kahe jutu abil potentsiaalselt saavutatavatest ylevaadetest yhe parima. Nimelt on käesolev jutt hea näide Heinleini patriootlik-heroilistest noorsoolugudest. Jutu peategelast (nimi hetkel ei meenu) ja syndmusi mainitakse ära ka yhes hilisemas romaanis ("Space Cadet"). Syzee seisneb sõjaväelises riigpöördekatses kuule paigutatud tuumalõhkepeadega rakettide abil. Mille siis vapper peategelane omaenese elu hinnaga nurja ajab. Niiet eraldi võetuna mitte midagi erilist, samas eesti tõlkeulme arendamise seisukohalt nelja igati ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles

Patriootlik heroilisus on asi, mis mulle praktiliselt Heinleini igast teosest näkku kargab...noh, ütleme varasemast Heinleinist kuni ''Stranger in a Strange Land'' nime kandva teoseni. ''Pikk vahikord'' on tegelikult vähemdidaktiline kui Heinleinil muidu tavaks, küllaltki traagiline pala ja võib-olla tema peamine õnnetus on olla (eestikeelses väljaandes) niivõrd tugeva loo nagu seda on ''Enese ees ja järel'' kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Kiidan kõrgemalt kui eelpoolkõnelejad. Mulle meeldivad lood inimestest, kes on nõus teiste päästmise nimel ennast ohvriks tooma. Igal juhul lugu, mis mind tolles "Lilled Algernonile" kogumikus kõige enam torkis. Kindel viis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mulle ka meeldis. Patriotism on mõnes kohas täitsa omal kohal. Tegelikult oli päris mõnus lugu. Minu meelest ei läinud ta midagi nii suureks halamiseks kätte. Jutus on veidi musta huumoritki. Peategelane suhtus ju peatselt lähenevasse surmasse üpris ükskõikselt. Jutu süzee oli kah üpris normaalne, polnud seal millegagi üle pingutatud. Seega, mina viskan "viie".
Teksti loeti eesti keeles

"Film oli otsast lõpuni süsimust." See pole isegi patriotism, vaid kogu inimkonna nimel tegutsemine, kõrgemal igast kohalikust natsionalistikesest. See oli esimene koht, kust ma (ca. 9-aastasena või nii) lugesin, kuidas tuumapomm toimib, muide. Kirjutatud samal ajal suht tugevas stiilis, mitte nagu Heinleini mõned muud kosmoselookesed, mis paistavad olema ainult selleks paberile pistetud, et mingit ideed kirjeldada.
Teksti loeti eesti keeles

Patriotism oli siin ju tegelikult suhteliselt kõrvaline asi. Oluline ei ole mitte ühe üksiku natsiooni tulevik, vaid kogu inimkonna saatus. Otsida võib ju siit musta huumorit ja tragöödiat (ning kindlasti need ka leitakse!!!), aga mõte jääb minu jaopks samaks: ühe isimese elu on väheoluline, kui kaalul on terve planeedi tulevik.
Teksti loeti eesti keeles

On lugusid, mis ei aegu.

RAH selle jutu võluks on see, et ta ei muutu läägeks - viga, mida paljud helgete-heroiliste lugude kirjutajad pole vältida suutnud.

Sisu ümber jutustama hakata pole vist mõtet. ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata teab enamus eesti ulmehuvilisi seda juttu ka une pealt, seetõttu ei räägi sellest... ;) Hea jutt. Kui hinnet täpsustada, siis on see 4,95.
Teksti loeti eesti keeles

Patriootlik neh, aga hea ehk kah. Isegi patriotism on vahel hea, eriti, kui see on selline... kuidas nüüd öeldagi... isetumat laadi. Üksikisiku ja planeedi või inimhulga suhete arutamine on alati veidi keerukas, aga tegelane näis toimivat mõistlikult nii psühholoogilisest kui ka geneetilise matemaatika vaatevinklist.
Teksti loeti eesti keeles

Mõjuv ja mõtlemapanev jutt. Viis igatahes. "By his bootstraps" oli nii erinev, et omal ajal lugedes ei märganudki, et tegemist on sellesama autoriga. Mõlemad oma zanris sellegipoolest viieväärilised.
Teksti loeti eesti keeles

Minu huvi RAH vastu algaski tegelikult hetkest, kui kunagi ca 7-10 aastat peale ilmumist "Lilled Algernonile" kogumikku üle lugedes avastasin, et kaks mulle kõige enam meeldinud lugu on sama autori sulest...

Jätkuks vaid endal julgust vajadusel käituda nagu leitnant John Ezra "Johnny" Dahlquist!

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Sihuke nunnu jutt, meenutas Asimovi samatüübilisi lühilugusid, näiteks "My Son The Physicist". Ega ma lõppu ära küll aimanud.
Teksti loeti inglise keeles

Nomaeitea... olles just lamepealiste ... vabandust, lamemaalastega kokku puutunud, tundus lugu nendetaoliste "argumentatsioonina". A' ju mul jääb kujutlusvõimet vajaka.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei oska autori jutustamisoskusele midagi ette heita ja üks tärn läheb maha taustalt paistvate sovjetlike kõrvade eest.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus jutt; ärge hakake siit mingit ülirasket filosoofiat otsima, vaid võtke seda kui kelmikomöödiat, mille käigus nekulturnõje saavad palju van Goghi kohta teada. Lõpp on kah asjaks... kui algus meelest läinud. Nelikümmend seitse aastat tagasi ootasid igatahes järgmist Horisonti kannatamatult.
Teksti loeti eesti keeles

Kui te pole iial tundnud, kuidas peaaegu kättejõudnud mõistmine on käest libisenud ning jätnud vaid masendava allakäigutee, siis pole teil õigust seda teost arvustada. Kaks korda viis.
P.S. Inimkonna kõrghetk oli 1969. aastal. Kuhu me edasi läheme?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nii hea ajasrännu-lugu, et hakka seda võimalust või uskuma. Ja kui mõned kogumikus "Lilled Algernonile" esinenud jutud on siin Baasis saanud pisut kõrgema hinde 1976. aastal eesti keeles ilmumise eest, siis "By His Bootstraps" on viit selletagi väärt.
Suur tulevik...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mul on tehnilise fantastika vastu lapsepõlvest saadud nõrkus ja seega ma nautisin kogu seda skafandri-lugu. Ja ausalt öeldes, ega edasi ka halvemaks ei läinud, meenutagem kas või tsentuurio Iuniot. Muide, tundub, nagu Heinlein oleks ennustanud elektroonika arengut ... ses mõttes, et see läheb nii keeruliseks, et lihtne amatöör enam seadmeid nullist üles ei ehita. Mäletate, Kip tegi küll skafandri ultralühilaine-raadio valmis, aga sellel oli see pisike häda, et ei mahtunud kiivrisse ära... Ja pidigi ta ostma valmis tüki.    
Teksti loeti inglise keeles

Nii kõrge hinde saab raamat selles sisalduva optimismi eest. Ju selliste lugemine mingi tegelikkusest ajutise väljumise vorm on aga mis siis. Kui tahate sünget ja koledat, võtke midagi ajalehtedest. Või EW 100. sünnipäeva etendusest.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Targo Tennisbergi kahe aastakümne tagusele arvustusele vaidlen vastu ses mõttes, et peategelane pole päris suvaline tegelane, vaid enesest lugupidava ajalehe teaduskorrespondent, ja seda sel ajal, kui ajalehed veel klikke püûdma ei pidanud. Mistõttu talle võiski ilmneda "vaade kõrgelt", nagu Hea Doktor ühele oma raamatule pealkirjaks pani.
Pealegi on siin kuldne sügis. Ja pesukarud. Ja ilus ja tark tüdruk. Mida te veel tahate?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mõnus ajaviitelugu meeste ja naiste vahelistest suhetest, nii klišeelik, et lausa vaimustav. Lisaks olmedetailid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ma pisut eelarvustaja hinde tasakaalustamiseks panen "vìie". Lugu on meelelahutuseks kirjutatud ja nii tuleb seda ka võtta. Kas hakkame mõne Valteri karikatuuri juures ugisema, et see pole küllalt sügav & filosoofiline (kuigi tegelikult sageli on ;))?
Muide, esmakohtumine selle looga toimus mul umbes 74. aastal Eesti Raadio vahendusel ... kui keegi aitaks tollase kuuldemängu üles otsida, oleks kena. "Skunks on vähemalt kaine"...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nojah. Jüri Kallas on ammu varem öelnud, et seda raamatut peetavat CDS allakäigu alguseks. Mul tekkis seepeale tunne, et ehk ütles keegi pensioniikka jõudnud Simakile, et temal on nüüd allakäik alanud. Mispeale CDS mõtles "ma teen teile f****ng allakäiku" ja kirjutas näidisteose.
Sellise, et keskmine ulmekirjanik oleks igalt leheküljelt leidnud kaks ideed, millest saanuks terve jutu kokku kirjutada. Sul ei lasta hetkekski rahu saada, sa pead kogu aeg autoriga kaasa ... ei, mitte tormama, vaid kulgema, sest kuigi sündmused jutus toimuvad vahel erakordse kiirusega, on kogu tegevusel siiski eht-saimaklik rahu. Ja humaansus. Ja sügis. Ma suveinimesena sügist, talve ja neid muid vastikuid aegu eriti ei salli, kuid CDS suutis mind vähemalt sügise asjus ümber veenda.
Veel ei saa ma üle ega ümber kogu juttu läbivast optimismist. (Mitte hurraa-). Ja veel, ja veel, .... ah, mis ma räägin, lugege ise. Kuid lugege originalkeeles või vene keeles; eestikeelne tõlge pole just hull, kuid tundub kuidagi puisena. Võrrelgem kas või kohta, kus Garneel (Shrimp) ütleb Maxwellile
-- inglise keeles e. originaalis: "You are talked concerning";
-- eesti keeles: "Teist on räägitud";
-- vene keeles: "Вы есть говоримы о".
Viimane paneb mind seinu mööda üles ronima...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ah, olge nüüd. Meenutagem kõigepealt raamatu ilmumise aega -- kõige magusamat enne Venemaa kallaletungi Saksamaale (või, noh, ajaliselt ju vastupidi). Mismoodi oleks saanud kirjutada inimene, kes tahtis rääkida midagi meresügavustest, midagi tehnikast ja midagi puhtast fantaasiast, lisamata sinna kangelaslikke nõukogude inimesi nende puhaste mõtetega? Raamat on niivõrd igasugu gädžeteid täis, et mäletan, kuidas poisina seda neelasin ja ootasin, millal järgmine ette söödetakse. Ahjah, ja väitele, et see olla peaaegu kõige nõrgem raamat Seiklusjuttude sarjast, ei olegi vaja vastu vaielda. Piisab mõne pealkirja toomisest: "Eršoti kraater". "Trini". Noh, ja isegi "Polaarunistus". P.S. Ma ei tea, kas Adamov seda just nii kavatses, aga isegi lapsena seda raamatut lugedes oli mul Gorelovist kole kahju.
Teksti loeti eesti keeles

Mul on Simakiga üldse kummaline suhe. Ma loen teda, ütleme, viie parema fantastikakirjaniku hulka kuuluvaks. Kuid kuigi suur jagu tema teoseid on säärased, mida lugedes olen "õnnest märg", nagu üks mu naistuttav kunagi ütles, on tal ka mitmeid selliseid, mis minus ühtki keelt ei liiguta. Ja kahjuks kuulub ka "Linn" nende hulka. Mis ei tähenda, et ma ei soovitaks seda lugeda, ilmselt on asi sobivas või sobimatus peakujus. Mul oli veel see tüsistus, et ma sain "Deserteerimist" lugeda paarkümmend aastat enne tervet raamatut, ja see jättis vägeva mulje. Erinevalt ülejäänust. Ja veidral kombel -- kuigi ma hindan Simakit Bradburyst palju kõrgemalt, on "Linn" "Marsi kroonikatega" sarnane olles Bradbury loomingust kehvem. Kõik see annabki kokkuvõttes "rahuldava".  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ma esimese hooga ei oska Targo Tennisbergi arvustusele midagi lisada... kuid mõtlen. Lugu on seda väärt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kohutavalt hea raamat. Ses mõttes, et kohutav. Ja hea. Minu arvates haakub Lemi "Tagasitulekuga tähtede juurest". Näidates, et see, kui me Väikese Inimese elu paremaks muudame, ei tähenda sugugi, et Väike Inimene sellest paremaks muutub. -- Või, nagu Rumata mängis mõttega kirjeldada tuleviku Maa ühiskonda Arkanari elanikele ja kujutles, mida öelnuks don Sera: "Jah, kõik see on muidugi väga ... phee..een, aga kuidas seal naistega lood on?" Teisalt ei jäta raamat ka lõpliku lootusetuse muljet. On imepisike võimalus, et kui inimkonna ette kerkivad uued RASKED ülesanded, saab meist veel asja. Nagu sai kuuekümnendate Ameerikast John Kennedy juhtimisel... A' lihtsam võimalus on muidugi olemasolevate mõnude nautimisse sukelduda ja edasiminek unustada. Olgu, võiks veel palju arutleda, aga ma ootan, kuni teie kõik ka selle raamatu olete läbi lugenud ja mulle vastu vaidlema hakkate. P.S. Amatöörtõlkijana tahaksin eestindatud teose pealkirja nähes kadedusest mööda seina üles ronida.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Hea saimaklik raamat, võib-olla selle poolest iseäralik, et kui Simak üldiselt püüab oma teoste tegevuse sügisesse lükata, siis siin on igal pool suvi. Eks muidu poleks Lillede kujutamine nii hästi välja tulnud.
Mis mõnes eelnevas arvustuses tehtud kriitikasse puutub, siis
a) veoautojuhi (või mistahes rasket eset kandva inimese) põrkamine ajamulliga on muidugi füüsikaliselt jama, aga ma ei usu, et autor seda ei teadnud. Aga mis tal üle jäi -- kui hakata füüsikalist maailmapilti täpsemalt järgima, siis ei saagi ajamulli kirjeldada;
b) mind tulnukate paljusus küll ei häirinud. Iga rass oli omamoodi huvitav.
Nii et ... jah, see kuulub nende raamatute hulka, mida aeg-ajalt üle loen.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sünge lugu. Kui meist muidu jagu ei saada, siis tuuakse kingitusi... Ja vastuvõtja ei saa objektiivselt otsustada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles