Jutuke kogust ''Assignment in Eternity''. Nagu Avo Nappo seda kogu kommenteerides ütles, on natukene tegu ''Friday'' eellooga, minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on see asjaolu võrdlemisi täbar. Samamoodi nagu ''Fridays'', ei suutnud vähemalt mina kuidagi jutu algust ja lõppu omavahel kokku viia, autor kirjutab mitmest eri asjast neid omavahel eriti sidumata.
Sellegipoolest on jutus mõned väga head ideed, eriti tõstan esile dr. Baldwini arutlust superinimeste teemadel - superman pole mitte Arnold Schwarzenegger, vaid pigem tegelane, kellel parem mälu, kiirem mõtlemine ja muud vaimsed eelised, igavesti hea mõte minu meelest.
Natuke tahan veel iriseda ka - nimelt mainib Heinlein siin jutus sellist kavalat keelt nagu speedtalk, milles need supermehed ja -naised omavahel vestlevad. Autor väidab selle keele nii loogilise olevat, et seal pole võimalik väljendada näiteks habemeajaja paradoksi. Samas on habemeajaja paradoks formuleeritud matemaatliselt, predikaatarvutuse lausena, kui speedtalk on loogilisem kui matemaatika, siis on küll tase :-)
Kokkuvõttes siis neli, aitab lugeda küll.
Sellegipoolest on jutus mõned väga head ideed, eriti tõstan esile dr. Baldwini arutlust superinimeste teemadel - superman pole mitte Arnold Schwarzenegger, vaid pigem tegelane, kellel parem mälu, kiirem mõtlemine ja muud vaimsed eelised, igavesti hea mõte minu meelest.
Natuke tahan veel iriseda ka - nimelt mainib Heinlein siin jutus sellist kavalat keelt nagu speedtalk, milles need supermehed ja -naised omavahel vestlevad. Autor väidab selle keele nii loogilise olevat, et seal pole võimalik väljendada näiteks habemeajaja paradoksi. Samas on habemeajaja paradoks formuleeritud matemaatliselt, predikaatarvutuse lausena, kui speedtalk on loogilisem kui matemaatika, siis on küll tase :-)
Kokkuvõttes siis neli, aitab lugeda küll.