Kasutajainfo

Robert A. Heinlein

7.07.1907-8.05.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

If This Goes On—

(lühiromaan aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1940; veebruar - märts [lühem algversioon]
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (3)

Tulevik, USA on kolmandat põlvkonda klerikaalse diktatuuri all. Minategelane on esimesel hetkel olemuselt ideaalne sõdurmunk, paraku armub ta Vanemasse Õesse (Elder Sister), kes palees, kus ta valvab, teenib Taaskehastunud Prohvetit (Prophet Incarnate), valitsejat. Noor plika aga ilmselt ei oodanud, et teenistus sisaldab üsna maiseid tegevusi, keeldub ja satub Inkvisitsiooni kätte. Siis tuleb välja, et on olemas võimas ja laiaulatuslik vastupanuliikumine, millega kutt ühineb (Cabal) – esialgu rohkem selleks, et plikat aidata, veendumuste muutumine tuleb hiljem. Nii et ühest küljest suhteliselt võimatu süþeega seiklusjutt, teiselt poolt aga ei kirjuta RAH midagi sirgjoonelist, nii et kuigi väheke algeline ja usutamatu, on teoses ometi palju sügavamõttelist arutelu religiooni ja diktatuuri, inimsuse ja vabaduse üle - ja just see määrab minu silmis hinde. Olles RAH-i suhteliselt palju lugenud, pean mainima, et selline uhke ja jõuline filosoofia jookseb enamiku ta teoste taustal punase niidina, vääristades ja tõstes neid esile; tõsi, hilisemates raamatutes teostab ta seda palju paremini. Võrdleksin seda raamatut isegi "Hea uus ilm" ja "1984"-ga, sest küsimused on samad, ainult teostanud on RAH selle kergesisulise madina vormis.
Teksti loeti inglise keeles

Tegu oleks justkui Jevgeni Zamjatini ja Harry Harrisoni kokteiliga, mis hästi kirja pandud. Siianiloetutest kogumiku "The Past Through Tomorrow" parim lugu-see ei tähenda, et ma ainult madinat hindaksin. Nagu Ats mainis, on tekst tegelikult hoopis sügavam. Tegelikult õhutasid just kuuldused mainitud loost mind kogu ette võtma. Ja käesoleva teksti sõnum on kaasajal märksa teravam kui kosmoseteemaliste lugude oma, ta on märksa vähem ajast maha jäänud. Loo kirjutamisajal võimutsesid maailmas ilmalikud diktaatorid nagu Hitler ja Stalin, ent kaasajal hakkab järjest suuremat rolli mängima teokraatlik totalitarism-peamiselt küll islamimaades, ent ei välistaks, et USA-s või mingis selle osas mõni kristlike fundamentalistide rühmitus ühel päeval võimu haarab. Ka on arvutiseeritud ühiskonda kujutav tekst oma ajas märksa eesrindlikum kui näiteks veidi hilisem Asimovi "Asum", kus kosmoselaevu juhiti telerite abil. Nii et mingitpidi prohvetlik tekst.

Sisust on Ats piisavalt rääkinud, mainiks vaid, et Cabal oli religioosne vabamüürlaslik salaselts. Plusspunktid lähevad loole kirja ka tohutute maa-aluste koobaste kirjelduste eest, kus vastupanuliikumine end varjab. Ning veel-Heinleini poliitilised vaated avalduvad selles loos märksa sümpaatsemalt kui "Tähesõdalastes" . Kiita tuleb ka elutervet suhtumist usu rolli ühiskonnas.

Ah ja veel-USA eliitväeosa, kuhu minategelane alguses kuulub, kutsutakse Issanda Ingliteks. Samanimeline fundamentaalkristlik terroriorganisatsioon esineb ka autori eesti lugejatelegi tuttavas romaanis "Friday" . Viimatimainitud romaanis kirjeldatud fanaatikutel ja Prohvetil käesolevas tekstis on veel üks sarnane joon-vastumeelsus kosmoselendude vastu, mida peetakse jumalateotuseks, ehkki "If this Goes On-is" on nende lõpetamisele USA-s antud märksa maisem põhjendus.

Teksti loeti inglise keeles

Lohisev, puine ja ilmselgelt ajale jalgu jäänud pikem jutt. Või siis lühiromaan. Kirjutamisaasta 1940 tundub veits uskumatuna, olgugi üliprimitiivse sisuga on siin siiski igasugu kompuutreid ja muid tehnilisi vidinaid - peamiselt igasugu sidepidamisvahendeid õhusõiduki ja maapealse juhtimiskeskuse vahelise ühenduse tarbeks - kirjeldatud mida minu teada kirjutamise ajal ei eksisteerinud. Aga võib-olla eksisteerisid kah, ei tea.

Lugu iseenesest polegi teab mis paha, vähemalt alguses. Keskpaigas kus peategelane sattus mässajate maa-alusesse hiigelsuurde lubjakivikoopasse, õieti tervesse koobaste süsteemi oli ka päris hea. Ainult see lõpp kus hakati Prohvetit kukutama nõudis läbimälumiseks päris hea portsu tahtejõudu - ma pole nii tuima ja nüri võitlusekirjeldust pikemat aega lugenud. Kogu lühiromaani kõrghetkeks jääb minu jaoks kirjutamise ajal kahtlemata riivatuse tippu ja moraalse šokiga koheselt koomasse löövat pornograafiat kujutav öine kahe mehe ja kahe naise alasti ujumaskäik. Kusjuures riietuti siivsalt suure kaljurahnu taga eraldi ja tumedas maa-aluse koopa vees paistis ujudes ainult veest väljaulatuv pea välja, kuid ikkagi. Kujutan juba ette neid 1940. aastal näost punaseks minevaid ja kiljatusega minestusse langevaid ajakirja "Astounding Science-Fiction" lugejaid, kes säherdust roppu perversset porri pidid tarbima...

Aga jah, puine on see Heinlein, puine. Minu arust on juba käes aeg kus ta kujutab endast ainult museaalset väärtust ja kirjandusliku naudingu jaoks tuleks valida mõni teine autor.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: