(lühiromaan aastast 1940)
Sisust on Ats piisavalt rääkinud, mainiks vaid, et Cabal oli religioosne vabamüürlaslik salaselts. Plusspunktid lähevad loole kirja ka tohutute maa-aluste koobaste kirjelduste eest, kus vastupanuliikumine end varjab. Ning veel-Heinleini poliitilised vaated avalduvad selles loos märksa sümpaatsemalt kui "Tähesõdalastes" . Kiita tuleb ka elutervet suhtumist usu rolli ühiskonnas.
Ah ja veel-USA eliitväeosa, kuhu minategelane alguses kuulub, kutsutakse Issanda Ingliteks. Samanimeline fundamentaalkristlik terroriorganisatsioon esineb ka autori eesti lugejatelegi tuttavas romaanis "Friday" . Viimatimainitud romaanis kirjeldatud fanaatikutel ja Prohvetil käesolevas tekstis on veel üks sarnane joon-vastumeelsus kosmoselendude vastu, mida peetakse jumalateotuseks, ehkki "If this Goes On-is" on nende lõpetamisele USA-s antud märksa maisem põhjendus.
Lugu iseenesest polegi teab mis paha, vähemalt alguses. Keskpaigas kus peategelane sattus mässajate maa-alusesse hiigelsuurde lubjakivikoopasse, õieti tervesse koobaste süsteemi oli ka päris hea. Ainult see lõpp kus hakati Prohvetit kukutama nõudis läbimälumiseks päris hea portsu tahtejõudu - ma pole nii tuima ja nüri võitlusekirjeldust pikemat aega lugenud. Kogu lühiromaani kõrghetkeks jääb minu jaoks kirjutamise ajal kahtlemata riivatuse tippu ja moraalse šokiga koheselt koomasse löövat pornograafiat kujutav öine kahe mehe ja kahe naise alasti ujumaskäik. Kusjuures riietuti siivsalt suure kaljurahnu taga eraldi ja tumedas maa-aluse koopa vees paistis ujudes ainult veest väljaulatuv pea välja, kuid ikkagi. Kujutan juba ette neid 1940. aastal näost punaseks minevaid ja kiljatusega minestusse langevaid ajakirja "Astounding Science-Fiction" lugejaid, kes säherdust roppu perversset porri pidid tarbima...
Aga jah, puine on see Heinlein, puine. Minu arust on juba käes aeg kus ta kujutab endast ainult museaalset väärtust ja kirjandusliku naudingu jaoks tuleks valida mõni teine autor.