Kasutajainfo

Alastair Reynolds

13.03.1966-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Alastair Reynolds ·

Pandora`s Box

(jutt aastast 2009)

ajakirjapublikatsioon: «Tähtivaeltaja» 2009; nr 2 [esmatrükk soome keeles, pealkirjaga «Pandoran lipas»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Pandora laegas»
antoloogia «Täheaeg 8: Sõda kosmose rannavetes» 2011

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (9)

Lugu mille Reynolds kirjutas spetsiaalselt 2009. Finnconi tarbeks, lasi soome keelde tõlkida ja hävitas avalikult ja pidulikult ainukese ingliskeelse versiooni. Lugu eksisteerib ainult soomekeelsena Tähtivaeltajas nr. 2/2009 ja selle uuesti originaali saamiseks tuleb see soome keelest tagasi inglise keelde tõlkida.

Lugu ise on väga hea. Tegevus toimub Titaanil, kus ajakirjanik Magee ajab suure planeetidevahelise korporatsiooni Arguse salatehingute jälgi. Tal on Titaani liikuvates hotellides organiseeritud mingi kontakt, kes väidetavalt valdab siseinfot. Kontaktiga kokkusaamiseks peab ta ronima iseliikuvasse skafandrisse ja see viib ta eelnevalt programmeeritud marsruuti pidi kohale.

Kohapeal kohtub ta naise nimega Iva`ga. Iva räägib talle hämmastava loo Pandoralt kokkupõrke tagajärjel eraldunud massist leitud saladuslikust artefaktist, mille funktsioon siiski lahendatakse ja mis võimaldab kontakti alternatiivreaalsustega, inimkonna teiste harudega. Tehnoloogia areneb hüppeliselt ja võimaldab lühikese aja jooksul kaugemaid kosmoserände. OOtamatult aga jäävad kõik vestluses osalevad alternatiivsed inimtsivilisatsioonid üksteise järel vait. Ilmselt tuleb kuskilt Orioni suunast mingi pimedus, mis neelab kõik.

Palju saladusi ja ootamatuid süžeepöördeid. Magee pole ajakirjanik ja Iva teab ja planeerib rohkem, kui räägib. Mõtlemapanev lõpp ja mõtlemapanev lugu. Väga hea, kindel "viis".

Teksti loeti soome keeles

Minu meelest on lugu veidi kuivavõitu, et maksimumhinnet saada.

Helsingi Kaapelitehtases õnnestus mul sel hetkel, kui Reynolds loo originaalkäsikirja saalitäie rahva ees paberihunti toppis, ka ise kohal viibida.

Teksti loeti eesti keeles

Jutt «Pandora`s Box» on tekst, mille puhul jutuga kaasas käiv kõmu kipub ilmselgelt varjutama teksti ennast. Teadupoolest ilmus jutt esmatrükis soome keeles ning Alastair Reynolds peab ajakirja toimetaja Toni Jerrmani tehtud soome tõlget «Pandoran lipas» kanooniliseks ning võimalikud järgnevad tõlked tuleb teha just soome keelest.

Kõige õigem oleks mul siinkohal tsiteerida Alastair Reynoldsit ennast:
I`ve always been fascinated by the texture of translated prose, especially that cool, icy detachment that seems to hover around prose that`s been translated from a genuinely foreign language such as Japanese. I used to fantasize about paying someone to translate my stuff into Chinese or Russian, then paying someone else to translate it back again, just so that I could obtain some objective detachment on my prose, in the hope that it would turn out to read like the work of Lem or some other brilliant foreign-language SF writer. I also used to wonder if it was possible to be hypnotized into forgetting your own work, so that you could read it afresh. (I don`t need to do that now – I get the same affect just by being 43 and reading stuff I wrote 10 or 20 years ago).
Anyway, a long time ago – 2004 at the latest – after several pints too many in a Helsinki bar, Toni and I came up with the idea of translating a story of mine into his native language, and then destroying all copies of the original english-language version – including mine. /.../ So I`ll have a story that exists in Finnish, and Finnish only, and if I want to read it again, I`ll need to pay someone to translate it back into English. Of course the fact that it`s Finnish, not exactly a language everyone can dip into with the greatest of ease, only adds to the fun.

Jutu peategelaseks on ajakirjanik Magee, kes peab Saturni kuul Titaanil kokku saama oma allikaga, kel ilmselt on ajakirjanikule miskit paljastavat infot jagada. Kohtumine saab ka teoks, aga suurkorporatsiooni siseringi tegemisi puudutavate paljastuste asemel saab ajakirjanik hoopis märksa suurema loo. Võõras artefakt, mis juba on mõjutanud inimkonna elu ja mõjutab lähitulevikus seda veelgi kardinaalsemalt.

Ma juba kirjutasin, et juttu ümbritsev jauramine (mida ma samas ka ise siin taastoodan) kipub matma juttu ennast, sest olgem ausad, tegu pole ju mingi absoluutse tipplooga ja seda isegi mitte kirjaniku enda skaalal. Ei, jutt on hea, aga tekstil on mitu puudust, mis nõrgast neljast enamat panna ei luba. Esiteks on jutu algus tüütu, pean silmas seda tehnoloogilist reisikirja, mille tõttu pidin ma jutu lugemist kaks korda alustama... teiseks järgneb reisikirjale tuimavõitu vestlus, mille käigus lugejale kõik oluline ette vuristatakse... ning jutu kolmandaks ja viimaseks osaks olev eetilis-moraalne kaeblemine on lihtsalt hale.

Väga palju päästis Veiko Belialsi hurmav tõlge, mis (vähemasti eesti lugeja jaoks) seda juttu ümbritsevat kõmutaaka veelgi suurendab, sest Veiko Belials, kes koolis õppis saksa keelt ja inglise keelt ei oska, sai nüüd täitsa ametlikult Alastair Reynoldsit tõlkida!

Teksti loeti eesti keeles

Läheb mingi ajakirjanik Titaanile kokku saama mingisuguse tegelasega, kellel peaks väidetavalt olema siseinfot Päikesesüsteemi tabanud majandussurutise kohta. Leiab siis leheneeger oma allika üles ja, üllatus üllatus, asjad polegi nii nagu need esmapilgul paistsid. Olen täielikult nõus eelarvustajatega! Kuiv tekst. Algab reisikirjeldusena ning lõppeb peaaegu näidendina. Pole mingit järk-järgulist avastamist, kogu vajalik informatsioon paisatakse dialoogina lugejale näkku. Nii lühikese teksti puhul muutus selline lähenemine natuke tüütuks. Idee just kõige hullem ei olnud, kuid kõige parem ka mitte. Puhas käsitöö. Kõva keskmine. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Loo saamise kirjanduslik eksperiment on siin vast kõige tähelepanuväärsem. Aga halb see lugu kindlasti ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Reynolds on tuimavõitu ja fantaasiavaene kirjanik, aga vahel sähvatab temalgi ja mõned jutud on täitsa head. Tipp on muidugi "Zima Blue", aga "Pandora laekal" pole ka viga. Jyrka on teksti kohta juba kõik olulise ära öelnud ja tema hindega jääb üle vaid nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Jutt on kobe, kuigi autorile omaselt kohati veidi raskesti jälgitav.
 
Veskimees pole muidugi George R. Martin. Kui bahaduri pärast tibi päästmist mitmetunnine nõrkusehoog tabaks ja ta tibi selleks ajaks enda tuppa jätaks, siis intriigide ja alatuste peale maiama autori jutus saaks ta surma. "Kuldhordi teine tulek" on kõigest hoolimata siiski üsna lihtsameelne tekst. Stalker oli sel aastal ilmunut vaadates siiski ära teenitud: "Inglist ja kvantkristallist" on jutustus tõesti palju parem.  
 
Evolutsiooniga pole sel kõigel aga vähimatki pistmist.
Teksti loeti eesti keeles

Ülal on hoolega sakitud... Minu meelest on see aga üks VB paremaid jutte ja talle pigem ebatüüpiline. Üsna üllatuslik leid.
Teksti loeti eesti keeles

Jama see muidugi on, alustades kasvõi sellest, et nood minevikku siiratud aparitsioonid ei saanud küll midagi katsuda ega uksele koputada, kuid kohalikele kuuldavalt rääkida millegipärast said. Või siis sellest, et kui neist särtsu sai, pidanuks neil rahvarohkemates kohtades liikudes igasuguseid probleeme tekkima.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene, topistega lugu oli lahedam. See siin oleks võinud niisama hästi ka olemata olla.
 
Aga kahju ikkagi, et autor kopsuvähki suri. Eeldusi oli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ulme ei ole, siis põhimõtteliselt ei kommenteeri... Aga ma saan muidugi aru, miks need kaks juttu "Täheajas" koos avaldati. Rauli arvustuses tõstatatakse asjakohane küsimus.
Teksti loeti eesti keeles

Reynolds on tuimavõitu ja fantaasiavaene kirjanik, aga vahel sähvatab temalgi ja mõned jutud on täitsa head. Tipp on muidugi "Zima Blue", aga "Pandora laekal" pole ka viga. Jyrka on teksti kohta juba kõik olulise ära öelnud ja tema hindega jääb üle vaid nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilja Varšavski "Kannikesele" panin omal ajal viis punkti, miks siis mitte sellele. Hävingu esteetika on keeruline žanr, aga siin üsna hästi välja tulnud.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastavalt stiilipuhas pildike globaalses katastroofis purustatud linnas hingitsevatest tsivilistidest. Milles katastroof seisnes, ei ole öeldud, kuid pillatakse repliike maailma lõpust ja sellest, et juunikuus lähevad õhtud pimedamaks. Žanrimääratlus on mu meelest piisavalt selge; kui selline "Algernoni" saadetaks, siis ilmuks ilma kõhklusteta.
Teksti loeti eesti keeles

15 aastat kodulinnast eemal olnud kunstnik (autori alter ego nagu ikka) tuleb oma nooruspõlve pööningukambrit vaatama. Kõik on nagu enne, isegi koristajamutt trepikojas sama. Puhub tollega mõned sõnad juttu, too mäletab teda hästi. Pööningul on ennast sisse seadnud üks tollane sõbranna, kellega võiks ju ka tore olla istuda ja meenutada. Aga ei ole: iga kord, kui minategelasel mõni mälestus meelde tuleb, hakkab sõbranna rääkima, kui tore see oli, kui tema ise sama asja tegi. Peategelasel hakkab alguses kõle, siis kole... Niisugune leebe vampiirikas.
 
Pealkiri on muidugi nõme.
Teksti loeti eesti keeles

Eks see meelsuskirjandus ole, nagu autor eessõnas isegi mainib. Kõrvutatav näiteks Dicki kuulsa looga "Pre-Persons". Autori positsioon öeldakse avalikult välja, aga tehakse seda samas niivõrd hästi, et tulemuseks on ikkagi kunstiline tekst, mitte paskvill.
Teksti loeti eesti keeles

Atsil on õigus. Hästi kirjutatud jutt, aga ajuvaba.
 
Ahjah, kvaggade tagasiaretamise projekt toimus ka tegelikult ja umbes samal ajal. Isegi paar aastat varem (1988 vs. 1990).
Teksti loeti eesti keeles