Kasutajainfo

Alastair Reynolds

13.03.1966-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Alastair Reynolds ·

Revelation Space

(romaan aastast 2000)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
4
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.571
Arvustused (7)

Selle kohta öeldakse vist space opera vmt. Korralikult kirjutatud, aga ma ei ole kindel, et ma oleks millestki ilma jäänud, kui ma ei oleks seda lugenud.
Teksti loeti inglise keeles

Mastaapne ja võimas lugu, mis oli ühtlasi Alastair Reynoldsi esimene trükis avaldatud romaan. Lugu kuulub samuti Revelation Space’ks nimetatud tsüklisse ja enamus Reynoldsi romaane ja jutte kuulub sinnasamasse universumisse, kuigi tal on ka iseseisvaid romaane.

Loo võiks liigitada hard sf space opera’ks. Kosmoseooperi võrdkujuks olnud infantiilsest loogikavabast muinasjutust Tähesõjad on ta aga valgusaastate kaugusel. Kuivõrd Reynoldsil on astronoomi haridus, siis erinevalt George Lucasest teab ta millest ta räägib. Hard sf butafooriat on kõvasti, eriti romaani lõpupoole, kuid see on kirja pandud nii, et isegi füüsikakauge lugeja on võimeline kirjeldatud tulevikutehnikat ja kosmose saladusi nautima.

Lugu hakkab peale kaugel Resurgami-nimelisel planeedil, kuhu on lähedalasuvast Yellowstone’i nimelisest inimkolooniast saabunud uurimisekspeditsioon välja selgitama üheksasada tuhat aastat tagasi hävinud Amarantini tsivilisatsiooni hukkumise põhjuseid ja välja kaevama säilinud artefakte. Näib, et Amarantini päike plahvatas ja kõrvetas nende linnulaadsete olevuste tsivilisatsiooni täielikult. Kaevamisi juhib Dan Sylveste, arheoloog, poliitik ja arst. Õige pea aga tekivad kaevamisrühmas poliitilised lahkhelid ja Yellowstone’lt saabunud politsei arreteerib poliitilistel põhjustel Sylveste’i.

Samal ajal kirjeldatakse grupi ennast modifitseerinud inimeste, Ultrate, planeeritud lendu Yellowstone’le, et seal kinni nabida toosama Sylveste. Kuna reisid isegi valgusekiirusele lähedasel kiirusel võtavad aastaid aega, toimub see tegevusliin aastaid varem. Ultratega liitub salapärane Ana Khouri, kellel on leping veelgi salapärasema Mademoiselle’ga leida ja tappa ikka seesama Sylveste. Ultrate kapten on langenud võõrpäritoluga Sulatava katku nimelise haiguse ohvriks, mis sulatab tasapisi inimekeha ja ümbritsevaid materjale ja tehnoloogiat millekski värdjalikuks ja Sylveste võib olla ainus, kellel on pädevat infot selle haiguse raviviiside kohta. Kapten on viidud absoluutsesse nulli ja temaga peab dialoogi laeva relvaohvitser Volyova. Dialoogiks tõstetakse kapteni ajukoore temperatuuri mõne tuhandiku kraadi võrra. Ultrad on üldiselt kohastunud eluks kosmoses ja nende kehad on täis nanotehnoloogiat ja muid vidinaid, nii et nad pole enam kuigi inimlikud.

Õige pea selgub, et hukkunud Amarantini tsivilisatsioon viitas enne oma hukku miskile Sun Stealeri nimelisele olevusele, kes paistab olevat midagi jumalataolist. Selgub ka, et Ultrate hiigelsuure laeva elektroonikasüsteemides peidab end toosama Sun Stealer, kes on midagi ääretult võõrast.

Lõpus ühinevad kõik liinid ja paljastatakse ka Amarantini tsivilisatsiooni hukkumise tegelik põhjus. Paljud asjad pole nii, nagu nad alguses paistavad ja üllatusi jagub kõvasti. Raamat on loomulikult palju mahukam ja saladusi täis, nii et see lühikokkuvõte kirjeldas ehk õige laialivalguvalt umbes kümnendikku kõikidest tegevusliinidest.

Tegemist on esimese osaga Inhibitor Sequence - triloogiast. Mõned tegelased jätkavad ka edasistes osades. Igatahes oli see niivõrd võimas avapauk, et ülejäänud triloogia (ja teiste samas universumis toimuvate romaanide) hankimises pole arvustajal vähimatki kõhklust.Kindel viis. Suurepärane.

Teksti loeti inglise keeles

Lugesin seda raamatut eelmise aasta lõpus ja tuleb tunnistada, et selle sündmused ja tegelased kummitavad vahel veel praegugi mõtetes.

Tõesti võimas, põnev, kaasahaarav ja väga hästi kirjutatud raamat.
Esimese poole lugesin läbi võib öelda et ühe jutiga (kuivõrd see nii paksu teose puhul võimalik on), teises pooles vahel mõni koht nagu tundus veidi liiga venitatuna ja mõni tegelane hakkas ka tasapisi närvidele käima (Ana, Volyova tegevus ja motiivid jäid vahel veidi segaseks), aga selle heastas jälle täielikult raamatu pingeline, sündmusterikas ja ootamatu finaal.

See, et nii hea teosega tegemist oli, teeb mul isegi veidi raskeks triloogia järgmise osa juurde minemise. On väike kartus, et selle puhul pole tegemist enam nii huvitava teosega ja see rikuks muljet ka esimesest osast.
Esimesele osale aga kõhklusteta viis.

Teksti loeti vene keeles

Lisan omalt poolt juurde, et raamatul on selline eripära (sama stiil või viga on ka järgnevatel osadel), et ei oska kusagil raamatu lõpus täpselt näpuga näidata ja öelda, et milline episood raamatu kulminatsiooniks on. Lugu marsib kindla sammuga lõpu poole, kuid lõpus ainult kapatakse kiiremini.....

Teine asi, mis pisut häiris, on see, et raamatu tegelased olid suhteliselt kindlalt veendunud, et mistahes intsidenti pea ees sissetormamine ei ole surmav: autor päästab nad nagunii sellest jamast välja.
Teksti loeti inglise keeles

Hm, kunagi ammu loetud... Võtsin kätte teise osa ja lehitsesin ka selle läbi. Tähendab, jah, on ideid, on seiklusi, on suur ja salapärane vaenlane, on mõttelendu... Noh, sry, see arvustus on küll mu enda jaoks, et järgmine kord lugemist otsides teaksin, et loetud ;-)

Korralikult teostatud kosmoseooper, aga samas mitte midagi erilist.

Teksti loeti inglise keeles

Mingeid eriti suuri etteheiteid ei saa sellele Reynoldsi esimesele romaanile teha. Korralik mastaapne kosmoseooper, nagu nad tänapäeval on. Tegevusliinid mis algavad miljon aastat tagasi ja hõlmavad paljude valgusaastate laiust ruumi ning erinevaid galaktiliste ajastute hämarusse vajunud tulnukrasse. Erinevalt näiteks Peter F. Hamliltoni universumist ei ole Reynoldsi inimesed siiski suutnud alistada valguse kiirust, mis seab ruumilise mõõtme osas teatud piirid. Samas annab just see võimaluse väga köitvalt kujutada omamoodi kosmilist "Lendavat Hollandlast" - mitmesaja aasta vanust kummituslikku kosmoselaeva, mis aastakümneid kulutades ja tasapisi lagunedes seikleb ühest tähesüsteemist teise, pardal mõneliikmeline pehmelt öeldes veider meeskond ja üks päris pahaloomuline küberneetiline kummitus.

Peab siiski ütlema, et tegelaste välimus on Reynoldsil paremini õnnestunud huvitavaks kirjutada kui sisemus. See, kuidas inimkond on jagunenud mitmeks erinevaks alamliigiks - "tavalised" homo sapiensid, kosmoselendudele pühendunud Ultrad ja tohutu ajuga Cojoinerid - on teose üks huvitavamaid ideid. Samas konkreetsete üksikisikute tegevus tundub sageli olevat põhjendatud ainuüksi sellega, et romaani keskse ploti (mis on päris keeruliselt konstrueeritud) huvides on vaja et nad just nii tegutseksid, et kombinatsioon lõpuks õigesti välja kukuks.

Autor ei ole eriti koonerdanud ka igasugu kvantfüüsikaga mida kohati on päris keeruline lugeda, aga see on selline "hea" keerukus, mitte tüütus.

Kokkuvõttes tuleb hindeks tugev 4. Ilmselt pean ajule puhkuse andmise huvides vahepeal midagi lihtsamat lugema, aga mingil hetkel võtan kindlasti ka sarja järgmised osad käsile.

Teksti loeti inglise keeles
Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)

Probleemide korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2017
november 2017
oktoober 2017
september 2017
august 2017
juuli 2017

Autorite sildid: