Kasutajainfo

Pasi Ilmari Jääskeläinen

30.06.1966-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Pasi Ilmari Jääskeläinen ·

Laurelia etsimässä

(lühiromaan aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 1996; nr. 1
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Laureli otsimas»
Pasi Jääskeläinen «Taevast kukkunud loomaaed» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
1
1
1
Keskmine hinne
4.143
Arvustused (14)

Kummaline lugu, mis algul ehk pisut peletab eemalegi. Ent kui süveneda, satub lugeja hämmastavasse maailma, millest ei saa algul arugi, kas tegemist on maagilise realismi või paralleelmaailmaga. Tõenäoliselt on siiski tegu viimasega. Maailm, kus tegevus toimub, meenutab kõvasti meie oma, ent pole seda mitte. Katoliku kirik on kõikvõimas, umbes nagu Pax Simmonsi "Endymionis", kuid pisut inimlikum. Tegevus toimuks justkui tänapäeval, ent tegelased vaevavad pead arutlustega, kas maa on lapik või ümmargune. Toimuvad esimesed raketikatsetused kuulsa teadlase Leonardo plaanide järgi. Väljaspool tuntud maailma piire asub Äär, tundmatu ja ohtlik kant, kust haruharva eluga tagasi tullakse. Kõige selle taustal hargneb lahti lugu paavsti salamõrvarist, kes ajab taga oma lapsepõlvesõpra, kes Äärelt tagasi pöördununa on asunud hävitama maailmakuulsaid katedraale. Loos ei seletata eriti midagi lahti, üsna palju jäetakse lugeja fantaasia hooleks, ent lõpuni jõudnuna võib tabada ennast kahetsemast, et lugu nii lühike oli. Skarabeus on nagu ikka ilmutanud midagi eriti head. Soome kirjandusest midagi eriti teadmata oli Jääskeläinen küll üks ütlemata meeldiv algus.
Teksti loeti eesti keeles

Noh, mina defineeriks loo alternatiivajalooks, aga see on maitse asi.

Lugu on julm, üks julmemaid, mida ma olen lugenud. Mis aga iseenesest ei ütle midagi.

Pentsikusi kloostrielus aksepteeritakse vaikimisi ka tänapäeval. On olemas ju ametlikud konkubiinid ja piiskopi lapsed.;)

Millegipärast meenus Kettamaailm, ilmselt miski segane allusioon Ääre teemadel ja siis meenus kõrgkeskaeg. Aga tuu põle tuu...

Teksti loeti eesti keeles

segane lugu. köitvalt segane lugu. sigahea puändiga lugu. mis ju midagi ei seleta, aga asetab senise tiba teise valgusse küll. see viimane sõna. täpsemalt nimi. no et kes muu siis ikka Laureliga paaris käib kui mitte Hardy. aga mina küll enne selle peale ei tulnud, kui välja öeldi.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, mina puändist aru ei saanud (kui pidada selleks romaani viimast inglisekeelset lauset), küllap on siin puudujäägid kultuurialastes teadmistes. Ent ka peale äraseletamist arvan, et ühe palli võrra kisub see lõpp hinde hoopis alla. Pilastas mõnusa loo ära.

Kuid üldiselt tasub "Laureli otsimas" tema kirjutamise vaeva ära. Järelsõnas on Jääskeläineni kirjutamisstiili kohta kasutet terminit "barokne" ja see näib sobivat just kõnealuse teksti kohta. Lugu pole ilmselt krjutet ühe hooga, vaid on nähtud vaeva, uuritud taustu. Kõigest on mõista, et autor on intelligentne inimene - asjaolu, mis mitte väga sageli raamatut lugedes ei ilmne. Mõnevõrra meenutas "Laureli otsimas" Indrek Hargla stiili, võib olla religiooni-teema tõttu. Igal juhul mulle enim meeldinud tekst eestikeelsest kogumikust.

Teksti loeti eesti keeles

Eriti sügava mulje jätnud lugu! Juba ainuüksi see keerukavõitu kompositsioon, kus tüüp kõigub une ja ärkveloleku vahel ja segi paisatakse selge arusaam, kas ta meenutab ja elab läbi minevikku või on see lihtsalt vana mehe luul. Jutt veab hästi lõpuni välja ja igav ei hakka kordagi.

Tõsi, see Olly ja Laureli teema oli küll vaimukas, aga mina ei osanud seda küll kuidagi ülejäänud looga haakuma panna. Tabasin küll juba jutu keskel vihjed ära, aga midagi juurde see just ei andnud ja ära ka ei võtnud. Pigem muutis tegelased veidi koomiliseks, kui üritada neid sellistena ka ette kujutada.

Teksti loeti eesti keeles

Üks võimalik nägemus "õhtumaa allakäigust". Juhtivat rolli maailma asjades mängib katoliku kirik. Kõik olulisemad ühiskonnategelased on piiskopid. Vaieldakse elumõtte ja Jumala olemuse üle, samas ei suudeta ehitada korralikult toimivat jalgratast ja Philips reklaamib oma "raadioid, mis töötavad peaaegu alati". Vihjamisi saameküll aimu et kunagi on asjalood olnud etemad, aga "the world as we know it" ei ole selle jutu universumis küll kunagi eksisteerinud. Võrdlemisi paeluvparalleelmaailm, mille eest hindeks tuleb tugev 4.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mis pakub pidevalt peamurdmist ja see mõneti raskendab andeka stiili ja kompositsiooni nautimist. Sisetunne ütles muidugi kohe, et ega eriti palju vastuseid lugeja ei saa. Hüpoteesiks siiski piisab. Et oleks siis selline maailm, kus Kristus viis läbi ülestõusu ja sai koguni keisriks. See on väga dramaatiliselt mõjutanud teaduse arengut, no ja teoloogia on sootuks teistsugune, kuna Kristus olla kusagil maha maetud. Ja tuua sellesse alternatiiv- või paralleelmaailma koomikutepaar Hardy ja Laurel lõhnab peaaegu pungi järele. (Ehk aitaks loo paremale mõistmisele kaasa see, kui ma oleks kasvõi ühtegi nende meeste sketshi või vähemalt neid ennastki näinud?).

Rööbiti maailma arengu saladustega areneb loo põhitelg - Vatikani assassiin jälitab renegaadist piiskop Laurelit, kes hulluksajava osavusega õhkab kõiki katedraale. Miks on Äärel käinud piiskopi raev suunatud just arhitektuuri vastu jääbki saladuseks. Nagu ka see, et kuidas on arhitektuur selles maailmas (vähemalt keskajal) arenenud samuti nagu meie maailmas, ent muud teadused mitte.

"Viis" on antud Jääskelaineni kirjanduslikku meistrerlikkust ning loodud salapärast maailma silmas pidades. No ja kirikute õhkulaskmisest oli ka igati meeldiv lugeda. Mõistatuste lahendamine pole autoril niiväga eesmärgiks olnud. Ehkki loo positiivne sõnum - mida jällegi võib väga erinevalt näha - on sellest hoolimata piisavalt reljeefselt välja toodud.

Teksti loeti eesti keeles

Laureli ja Hardyga isiklik kogemus puudub, ei oska hinnata. Muu "taustatundmine" kyll eriti silma ei torka, katedraalide nimesid pole eriti keeruline leida. Eks ta yks koomikute tants ja tagaajamine ole. Alternatiivmaailmast võiks muidu asja saada, aga kuna Jääskeläinen kirjutab ainult sellest, mida lapsepõlves unes nägi, muutub igasugune fantaasia peatselt pudruks ja naeruvääristab peamiselt iseennast. Ja venib, venib, venib.

Tundub, et Jääskeläisele see ristirahvas väga ei meeldi, aga protestantide kohta ei saa Soomes pahasti ytelda. Ega neil pole niisugust mastaapi ka, et neist lugu kirjutada annaks.

Teksti loeti eesti keeles

Lõhnab väga tugevasti uue laine järele... Hakkan aru saama, miks Arvi Nikkarevile see kirjanik meeldib. Hinde osas pole muidugi kahtlust, jutt (või lühiromaan, täpselt 50 lehekülge ju) on ikka päris tugev.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt peaks nagu jutust midagi aru saama. Ka ulmejutust. Seekord ma küll aru ei saanud, miks Laurel ära pööras ja miks ta katedraale lammutas. Ja kuidas ta seda suutis, kas jooksis lõhkeainega seal sisse-välja ja paigaldas miine, ilma et keegi oleks seda tähele pannud? Ja kust ta nii suures koguses lõhkeainet sai? Lugesin teised arvustused ka läbi, nende põhjal tekkis mul ettekujutus, et need vist pole selle jutu jaoks olulised teemad ja sellepärast Jääskeläinen neile vastust ei andnudki. Ent mis siis on olulised teemad? Pean tunnistama, et autori eesmärk jäi mulle täielikult arusaamatuks, ja sellise ebamäärase jura eest ei hakka ma üle 2 panema. Kui keegi selgitaks mulle, et selles jutus siiski mingisugune mõte oli, võin ka hinnet tõsta.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles