Kasutajainfo

Calvin M. Knox

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Calvin M. Knox ·

Sunrise on Mercury

(jutt aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Stories» 1957; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (4)

Robert Silverbergi 1950ndate parimate lugudega on tihti see häda, et 80% tervikust väga meeldib ja tahaks kangesti panna hindeks «viie», siis aga kuskil teksti keskel korraks või lõpu eel või puändina juhtub mingi «jõnks» ja see peaaegu et väga hea tervik laguneb natuke koost.

«Päikesetõus Merkuuril» on just sedatüüpi lugu. Silverberg meenutab, et omal ajal oli kaunis tüüpiline, et toimetajad tellisid autoreilt tekste, mis oleksid ehitatud kunstnike joonistatud originaalkaanepildil kujutatud stseeni ümber. Omal ajal oli see teatud trükitehnilistel põhjustel kaunis levinud, et kunstnik tegi oma fantaasia põhjal valmis mitu kaanepilti, mida siis koos trükiti ja nii läks korraga ja kiiresti vaja jutte, mis kaanepildil kujutatut lahti seletaksid.

Just selliselt – Ed Emshwilleri värvika kaanepildi ümber on ehitatud ka «Päikesetõus Merkuuril». Kaanepilt kujutab punast ja kõledat Merkuuri maastikku, mille kohale on vasakust servast tõusmas päike, millega seoses omakorda on asunud sulama maalaste uurimisjaama kuppel ning kaks skafandrites meest jooksevad elu eest sulavast kuplist kaugemale.

Silverberg meenutab, et novembris 1956 ühe päevaga kirjutatud 6000 sõnalise jutu eest Robert A. W. Lowndesilt ajakirjast Science Fiction Stories 60 dollarit saada tundus omal ajal igati korralik tasu – lisaks oli selline kaanepildi järgi tellitud tekst kindla peale minek, seda ei lükatud tagasi ja selle ilmumises võis kindel olla.

Igatahes on sel, meile tänapäeval nii kummalisena tunduval moel sündinud üks 1950ndate varase Silverbergi tuntumaid tekste. Ja lugu on tõesti hea. Merkuurile läheneva kosmoselaeva Leverrier teise navigaatori Lon Curtise «katus hakkab sõitma» ning ta püüab end tappa. Kapten Harry Ross saab viimasel hetkel jaole ning Curtis isoleeritakse. Laeva asub Merkuurile viima esimene navigaator Brainerd. Kaptenile meenub aga, et ka maandumise automaatkursi on välja arvutanud Curtis ja järsku ei tundu see enam väga turvaline. Eriti arvestades, et Merkuuril on seoses selle lähedusega Päikesele teatud tsoon, kus võib turvaliselt maanduda ja teatud piirkond, kus päikesetõus kõik olematuks põletab (1956. aasta, eksole, ärme muutu väiklaseks). Sestap arvutab Brainerd välja uue kursi ning maandab laeva manuaalselt.

Merkuurile jõudnud, suunduvad meeskonnaliikmed planeedil asuva automaatse uurimisjaama andmeid kontrollima, kui järsku algab täiesti vastu igasugust loogikat päikesetõus alal, kus seda tol hetkel täiesti kindlasti juhtuda ei tohiks, ja kapten näeb laevast, kuidas uurimisjaama kuppel sulama hakkab ning meeskonnaliikmed sealt tuhatnelja laeva suunas pagevad...

Tekst on mõnusalt pingelise atmosfääriga, dialoogid, kirjeldused, tegelaste otsused ja valikud – kõik on super, kuni lõpplahenduse, puändini. Puänt on ka enamvähem korralik, häbeneda pole põhjust, aga 80% senitoimunud jutu tasemele see lõpp ja mõistatuse lahendus lihtsalt ei küüni. Veits kahju.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: