Kasutajainfo

Carl Sagan

9.11.1934-20.12.1996

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Carl Sagan ·

Contact

(romaan aastast 1985)

eesti keeles: «Kontakt»
Tallinn «Varrak» 2006 (F-sari)

Hinne
Hindajaid
8
4
1
0
0
Keskmine hinne
4.538
Arvustused (13)

Tõepoolest hea raamat. Autor on USA-s laialt tuntud astronoom ja populaarteaduslike raamatute kirjutaja. Süzheest niipalju, et omaelu maavälise elu otsimisele pühendunud teadlane püüab lõpuks kinni kaugelt tähelt saadetud raadiosignaali. Ilmneb, et signaal sisaldab õpetust mingi masina ehitamiseks. Ja siis läheb lahti ülemaailmne arutlemine - mis masin see on, kas on mõtet seda ehitada, kes kogu asja finantseerib? Kui masin on valmis, siis algab trall selle ümber, kes sinna sisse läheb ja asja käima paneb (iga riik tahab loomulikult oma esindajat reisile saata). Kogu tegevust saadab religioossete ringkondade pidev vastasseis. Antud romaani põhjal on hiljuti tehtud ka väga hea film.
Teksti loeti inglise keeles

Romaan jättis mõnevõrra kummalise ja vastuolulise mulje, justkui oleks kirjutatud mitme eri kirjaniku poolt. Film mulle meeldis ja ootused olid seetõttu suured. Asi võis olla ka selles, et tegevustik oli filmis kokku surutud. Ent romaan...

Üldiselt pole mul sellise " retroulme" vastu ju midagi.
" Küberpungiajastust" pärineva romaani stiil meenutab rohkem kuuekümnendaid ja eesti keeles ilmunud ulmest kõige rohkem vast Clarke`i kolme esimest kosmoseodüsseiat( eriti ilmselt Ameerika-Nõukogude teaduskoostöö kirjelduste tõttu) .

Mis siis ikkagi häirima jäi? Teatud ameerikalik perekeskne sentimentaalsus ja eriti lõpus toimunud latiinoseebilik paljastus. Olen alati arvanud, et kosmoselende kirjeldav autor peaks oma tegelased läkitama justkui totaalselt uuendatud keskkonda, mitte kirjeldama nende minevikuhirme- ja komplekse.

Eriti meeldis mulle " osoonivanakeste" kirjeldus. Lemmiktegelane oli kahtlemata Hadden. Tõeline üliinimene. Seda, mis tast lõpuks sai, olnuks vägagi huvitav teada ja minu meelest oli Haddeni kõrvalliin tegelikult huvitavam kui kogu Masina-ehituse saaga.

Mainiks veel, et seade, millega teleprogrammist reklaami eemaldada, on tänaseks " Telehaldja" nime all Saksamaal ( oli vist? ) tõesti leiutatud ja ka kohtuprotsessi esile kutsunud. Nii et vähemalt selles asjas oli Sagan prohvetlik.

Teksti loeti eesti keeles

Sagan on kahtlemata oluline teadlane ja mõtleja, kuid selle juures keskpärane kirjanik. Nagu keskpärased kirjanikud ikka, kirjeldab ta köitvalt ja usutavalt asju, mida isikliku kokkupuute tõttu hästi tunneb, kuid jääb võrdlemisi mannetuks sellest sfäärist eemaldumisel. Nii on peategelase lapsepõlve ja nooruseaastate kujutamine küllaltki äbarik. Näiteks on väheusutav, et esimese intellektuaalselt köitva isiksusega tutvus Ellie alles doktorantuuri 2. aastal.

Sagan teeb palju, et erinevatele ühiskonnagruppidele sõna anda ja üldiselt on see tal hästi õnnestunud. Selgelt ülepingutatud on Kitzi vandenõuteooria - uute tööstusharude rajamiseks läheks vaja mitte Ellie`t ja Vaygayd, kes mõned aastad Suure Pettuse nimel kombineeriks, vaid terveid instituute, kus niisama võimekad teadlased oma elutöö teevad. Erinevus on nii paljudes suurusjärkudes, et muudab ühelt poolt naeruväärseks Kitzi argumentatsiooni (mis võiks olla autori eesmärk) kui ka Ellie suutmatuse sellele adekvaatselt vastata.

Kaldkirjas lõigud näivad olevat selleks lisatud, et ameerika teismeline raamatut kohe kõrvale ei viskaks ja vähemalt minu meelest võiks olemata olla.

Kui jätta kõrvale romaani algus, kaldkirjas lõigud ja Kitzi vandenõuteooria, on selles romaanis kõik, mida iganes ka võiks teaduslik-fantastiliselt romaanilt oodata. Kompetente tehniline osa, balansseerimine suurte ideedega, sotsiaalse ulme elemendid... Sagan püüab maailma kujutada kogu tema mitmekesisuses ja see õnnestub tal hästi. Muuhulgas on romaan ka heaks näiteks arenguteest, mille ulmekirjandus oli käinud 40 või 30 aasta jooksul. Me kõik vist kujutame ette, kuidas oleks lugu maavälise tsivilisatsiooni poolt loodud kontaktivõimalusest ja Maa poolel selleks seadmete ehitamisest kirjutatud näiteks aastatel 1946 või 1955...

Ülalnimetatu valguses tuleb autorit eriti kiita selle eest, et ta pole peale pühapäevakooli tädikese ühtegi tegelast läbini sümpaatse või läbini antipaatsena kujutanud. Neist kõigi kohta antakse informatsiooni, mis laseb neil paista mitmetahuliste isiksustena (sedasama eesmärki teenib ilmselt eelarvustaja poolt seebilikuks nimetatud avastus viimastel lehekülgedel). Poliitikute käitumine võib pärast eksperimenti tunduda vastik, kuid samas oli ilmselt üks targemaid otususeid, mida kõnealuses olukorras teha sai.

Rääkides piisse peidetud sõnumitest, on olemas üks kena tarkvarajupp, mille abil saab pii esimesest 3,2 miljardist komakohast ükskõik mida välja otsida... Kuid juba kahendsüsteemis 3*5 pildi otsimiseks pole see kahjuks piisavalt võimas.

Üks asjassepuutuv link: filmiarvustus Larry Klaesilt.

Teksti loeti eesti keeles

Astronoomi kohta väga hea raamat. Sisaldas küll mõningaid vigu, aga ei hakka neid pikemalt lahkama, sest need leiti ka teiste arvustajate poolt üles.
Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumeti arvamusega tuleb nõustuda - astronoomi kohta on see tõesti päris hea raamat. Samuti tuleb autorile au anda selle eest, et romaan meeldis mulle rohkem kui film. Põhjuseks on ilmselt see, et tegu on pigem populaarteadusliku kui ilukirjandusliku romaaniga ja kui sellest mingi ulme-põnevusfilm teha siis teose tuumakaim osa peabki kaotsi minema.

Hinnet kisubki minu silmis alla see, et populaarteadusliku osa kõrval jääb kirjanduslik osa magedaks. Ka teaduslikku uurimistööd on võimalik kujutada nii, et see lugedes tõepoolest kaasa haarab - meenutagem või Crichtoni "Andromeda Straini". Praegusel juhul saame teada nii mõndagi huvitavat astronoomiast (mis muidugi ei jookse üldse külgi mööda maha), erilist lugemiselamust aga paraku mitte.

Teksti loeti eesti keeles

Lühidalt -- väga hea raamat.
Üks hinne alla seebise lõpu ja pisut otsitud "viimase vindi" eest. Miinuse oleks raamat saanud tegelikult ka vandenõuteooriate üleekspluateerimise eest.
Sisust on eespool juttu, seda kordama ei hakka. Olen filmi lausa 2 korda vaadanud, nii et paratamatult võrdlesin neid pidevalt. Kui jätta kõrvale filmis toimunud ajakohastamine (NL lagunemine, kosmoseasustusi ei ole jne), oli raamat usutavam ja põhjalikum. Samas muidugi astub autor samasse ämbrisse, milles süüdistab religiooni -- miks peaksid võõrtsivilisatsioonid andma ühe piiratud ja mitmetitõlgendatava märgi, kui väga lihtne oleks saavudata seda, mis eristab teaduslikku maailmavaadet religiooni vaimupimedusest -- ratsionaalsus, korratavus ja kontrollitavus. Miks tuleb rändurid panna situatsiooni, kus on võimalik panna kahtluse alla mitte ainult võõraste olemus (selle üle vaidlemine on iseenesest väga loomulik), vaid ka kontakti kui sellise toimumise fakt üldse? Nii et minu jaoks jäi selle koha pealt usutavusest puudu, kõiges muus aga ei saa hüüatamata jätta, kui hea on selliseid raamatuid lugeda vahelduseks sellele põhule, mida viimasel ajal ulme nime all välja antakse!
Teksti loeti eesti keeles

Harva juhtub nii, et film on natuke parem kui raamat. Veel harvem juhtub, et väga heast raamatust tehakse veel parem film. Kontaktiga aga just selline asi toimus. Raamat on hea, see on põnevalt kirjutatud ja seda on lihtne lugeda. Kahjuks ei tabanud autor päris täpselt seda hetke ära, millal punkt panna ning lõpp hakkab pisut venima. Film on kompaktsem ja seda on lihtsam jälgida. Üldkokkuvõttes on mõlemad head, aga üks on kriipsu võrra parem kui teine. Sellepärast saab raamat ka nelja
Teksti loeti eesti keeles

Sagani "Kontaktil" on kahtlemata mõningaid puuduseid, nagu kohat ebavajalikud ja lausa ballastina mõjuvad detailid ning kõrvalliinid, ent teisalt kaaluvad positiivsed küljed need igati üles. Mulle oli eriti sümpaatne see, et Sagan püüab kõiki üldhumanistlikult lepitada: nii kommuniste kui kapitaliste, usklikke ja teadusesse uskujaid. Eks ta suuresti utoopiline ja ulmeline ole, aga samas ka päris mitte uskumatu. Ja tema kujutatud rahumelne-koostööline universum oleks kahtlemata toredam kui näiteks Scalzi kujutatud "kõikide sõda kõigi vastu". 
Eriti tahaks aga ehk rõhutada tõika, mis antud raamatus väga tugevalt esile tuuakse: religioon ja teadus ei pea olema leppimatult vastaspooltel, nagu millegipärast tihti arvatakse. Universum kogu oma tervikus on inimolendi jaoks lihtsalt nii kujuldamatult tohutu ja hoomamatu-hõlmamatu, et seda ei saa adekvaatselt kirjeldada-mõista ainult kuiva teaduse või ratsionaalsuse abil. Õigupoolest vast ka mitte religioossete vahendite läbi, kuid igal juhul ei saa ju välistada, et kogu meie universumi kõiksus on alates Suurest Paugust kellegi (ehk siis Jumala, Looja või väljaspool seisva Teadlase) üüratu eksperiment. Ehk siis, teataval määral võib õigus olla korraga nii teadlastel kui usumeestel, ehkki erinevates lõikudes ja eri määradel.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: