Kasutajainfo

Karel Capek

9.01.1890-25.12.1938

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Karel Capek ·

R.U.R. Rossum`s Universal Robots

(näidend aastast 1920)

eesti keeles: «R.U.R. Rossum`s Universal Robots»
««Loomingu» Raamatukogu» 1985; nr 3

Hinne
Hindajaid
3
5
0
1
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Naljaks on see maailm. 1920 aastal sündis Minski lähedal juudi perekonnas poiss, kellele pandi nimeks Isaac. Samal aastal ilmus tsehhi kirjaniku jutt, milles tsehhikeelsest sõnast "robota" tuletati sõna "robot". (Üldse on tsehhidel inimsetaoliste liikuvate ja toimivate surnud mateeria tükkidega oma ja lähedane suhe: väidetavasti oli see just Praha, kus üks juudi rabi nii kõva sõnaga mees oli, et savist inimkujule "elu" sisse ajas; ühesõnaga sügavad tradistsioonid). Loost endast rääkides on huvitav, et just esimene lugu robotitest jõudis välja sinna moraali ja eetika kanti. Raamat on suht hiljuti LR poolt välja antud ja peaks olema iga soovija poolt hõlpsasti leitav.
Teksti loeti eesti keeles

Klassika ta ju on... Ilmselt tasuks see tekst ka igaühel, kes end ulmefänniks peab, läbi lugeda. Aga viit ta siiski ei saa... ma ei saa anda viit tekstile, mille lugemiseks pean ma end sundima. Kuigi, mis seal salata, keskmisest näidendist on antud tükk märksa loetavam. Ka on seda teksti korduvalt ka eesti lavadel mängitud: esimest korda 1925. aastal ning viimati (minu teada) 1985. aastal. Aga läbi tasub küll lugeda, siis on selge, et kustkohast see kõik algas. Eriline pluss oli minu jaoks just see, et teemat lahendati sotsiaalses (mitte tehnilises) võtmes. Esmalugemisel oli veel sellinegi üllatus, et sekundaarse kirjanduse põhjal oli näidendist pisut teine ja igavam mulje tekkinud. Ütleks siis nõnda: neli üsna mitme plussiga
Teksti loeti eesti ja tshehhi keeles

Igati vinge lugu. Moraal ka olemas: ei maksa ikka naisi asja juurde lasta alati, sest: naine laevas, laev põhjas (kaikad?? kivid??). Lugege igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles

Liiga hõlpsasti oli kättesaadav ning hävitatav see käsikiri... Ning lõpplahenduse kohta -- kas koos vaimsete omaduste täiustamisega oli Gall neile siis ka lõpuks suguelundid meisterdanud? Ainult armastusest on vähe, et elu edasi kanda...

Kõrge hinne võlgneb nii mõndagi ajale, milles see teos kirjutati.

Teksti loeti eesti keeles

Klassika, nagu juba korduvalt öeldud. Korra lugeda kõlbab, kasvõi hariduse huvides. Ülesehituselt ja ideede eest saaks täna vaevalt "3".
Teksti loeti eesti keeles

Nägin seda 1985. aasta etendust. Kuradi hea oli, siiani silme ees. Hoolimata kõigest, sajandialguse mekki praktiliselt kyljes polnud. Ja muidugi yks paremaid Čapekeid (ma mõtlen, ulme seast). Hiljem, lugedes, oli ka hea, aga võib-olla mitte sedavõrd - veelkordne näide, et lavatykile annavad elu siiski näitlejad, kuna head lugemisdraamat leiab oi kui harva.
Eks ta loos omad loogikaloksed ole. Samas ei peagi näidendis kõike nii yksipulgi lagedale laduma kui mõnes tavaromaanis, enamik Čapeki loogikaauke on peale terakese fantaasiaga hõlpsasti täidetavad. Kõige tugevam on Čapekil muidugi iroonia, erinevalt Wellsist on tal see olemas ja erinevalt Lemist ei yleta see hea maitse piire. Ning robotite maailmavallutuse kuulutajana peaks ta olema minu mäletamist mööda yks esimesi (kui mitte päris esimene). Kaitsku jumalad meid progressi eest!
Rammus neli pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Omal ajal ja näidendina võis tõepoolest tegu olla kõva asjaga, aga nüüd on see ajale juba natuke jalgu jäänud. Ma ei räägi nendest robotitest ja tehnoloogiast, vaid inimestest. Tänapäeval asjad enam nii lihtsalt ei kulgeks. Samuti on autor üsna sujuvalt üle libisenud mõnest pöördelisest momendist ning jätnud mõne tähtsama küsimuse lihtsalt õhku rippuma. Hinne lähtub põhiliselt teose ajaloolisest väärtusest. Neli seega
Teksti loeti eesti keeles

R.U.R. on näidendi vormis ulmelugu roboti-apokalüpsisest. Näidendi peategelaseks on Helena, täpselt nimetamata riigi presidendi idealistlik tütar. Loo alguses saabub ta saarele, kus asub maailma võimsaima ettevõtte, "Rossumi Universaalsed Robotid" peakorter ja tootmiskeskus. Tema eesmärgiks on robotite ajaloo kohta rohkem teada saada ning võimalusel algatada robotite vabastusliikumine. Kohapeal armub ta aga ettevõtte peajuhti Domaini ja otsustab sinna jääda.
 
Kümme aastat pärast loo algust on muutused maailmas toimunud peadpööritava kiirusega. Lisaks töölisrobotitele on nõudluse tõttu mingil hetkel hakatud tootma ka sõjaroboteid. Lisaks on uuemad robotimudelid hakanud tundma vastumeelsust ebaefektiivsetelt inimestelt käskude saamise osas. Lõpuks, kui need uuemad mudelid revolutsiooni välja kuulutavad, hävitatakse kõik inimesed ülikiiresti. Kuid selle hävingu käigus läheb kaduma robotite loomise salajane meetod...
 
Tegemist on üsna lihtsa ja lühikese lugemisvaraga. Ajalooliselt on muidugi märkimisväärne, et selline vägagi moodne idee juba sada aastat tagasi nii põhjalikult välja kujundati. Lisaks on tegu just selle teosega, mis leiutas ja populariseeris sõna "robot" - kuigi näidendis on tegu tänapäevases mõistes pigem kloonide või androididega (bioloogilised, mitte mehhaanilised tehisinimesed).
 
Positiivse poole pealt võib veel välja tuua Čapeki dialoogid, mis on tihti andekalt iroonilised. Samuti on loodud õhustikus tunda väga ehtsat 20nda sajandi alguse Saksa ekspressionismi / Itaalia futurismi tulevikuvaadet (tänapäevaks küll pigem retro-tulevik). See tuletab meelde, et sarnast maailmakujundust kasutavaid kaasaegseid diiselpunk-tüüpi lugusid võiks rohkem olla.
 
Kahjuks aga on tegelaste osa selle loo kõige nõrgem pool. Praktiliselt kõik sellest käputäiest inimtegelastest, kes sellel saarel ettevõtte juhtimisega tegelevad, on hullu professori tüüpi veidrikud, kes üksteisest üsna vähe erinevad ja kelle saamatus mingil hetkel enam isegi koomiline ei ole. Peategelase Helena käitumine on ka algusest lõpuni üsna arusaamatu, kõige enam veel tema armumise ja abielu osa. See segab lugemist ikka tunduvalt, kuigi tekst on alla saja lehekülje ning hõredas näidendikirjavormis veel pealegi.
 
Üldiselt arvan ma, et seda teost tasub lugeda eelkõige siis, kui on olemas põhimõtteline huvi niisuguste temaatiliste alustekstide vastu. Visioon on siin ikkagi muljetavaldav ja näpuotsaga Tšehhi huumorit on ka abiks. Samas ei maksa oodata, et tegemist oleks mingi erilise unustatud pärliga. Praeguse pilguga vaadates on see kokkuvõttes pigem nõrgavõitu.
 
Hinnang: 4/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles